Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 13. september 2022
Tsiviilasja number
2-22-9810
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Dmitri Botšarovi ja Jekaterina Botšarova vastu ühisvara jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks ning ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. juuli 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: Dmitri
XXXXXXXXXXX)
Botšarov
(isikukood
Kostja: Jekaterina
XXXXXXXXXXX)
Botšarova
(isikukood
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 14. juuli 2022. a määrus muutmata.
2.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta Osaühingu Aktiva Finants kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse
määrab kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p-s 1 või p-s 2 sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 5. juulil 2022 Viru Maakohtule hagi Dmitri Botšarovi (kostja I) ja Jekaterina Botšarova (kostja II) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostjate vahel 1. veebruaril 2022 sõlmitud ühisvara jagamise leping, lõpetada Narvas XXXXXXXX asuva korteriomandi (korter) ühisomand selle müümisega avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras selliselt, et jagada müügist ülejääv raha kostjate vahel võrdsetes osades ja rahuldada kostjale I jäävast osast hageja nõue kostja I vastu. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Koos hagiga esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus seada kinnistusraamatu registriossa keelumärke korteri käsutamise keelamiseks hageja kasuks. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja I vastu nõue, mis tuleneb Viru Maakohtu 6. aprilli 2009. a määrusest tsiviilasjas nr 2-06-42492, millega kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 376 eurot 8 senti, ning Pärnu Maakohtu 10. detsembri 2013. a määrusest tsiviilasjas nr 2-13-50565, millega kohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja 533 eurot 34 senti ja põhivõlalt (255 eurot 94 senti) viivise 0,0813% päevas alates 11. detsembrist 2013 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja I suhtes algatatud täitemenetlustes ei ole lahusvara puudumise tõttu nõuete katteks laekumisi toimunud. Seega on sundtäitmine võimatu. Kostjad sõlmisid 1. veebruaril 2022 ühisvara jagamise lepingu, mille kohaselt jäi kostjate ühisvarasse kuuluv korter (väärtusega 20 000 eurot) kostja II lahusvaraks. Kuna kostja II ei ole saadud vara eest kostjale I hüvitist maksnud, loobus kostja I olulises osas (ligikaudu 10 000 eurost) oma varast. Seetõttu nõuab hageja TMS § 190 alusel, et kohus tunnistaks kõnealuse ühisvara jagamise lepingu kehtetuks. Eeldused ühisvara jagamise tagasivõitmiseks on täidetud. Hageja nõuab koos ühisvara jagamise tagasivõitmise hagiga TMS § 14 lg 2 alusel ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist kostja I osale ühisomandist. Hageja palub ühisomand
lõpetada selle müümisega avalikul enampakkumisel selliselt, et jagada müügist ülejääv raha kostjate vahel võrdsetes osades ja rahuldada kostjale I jäävast osast hageja nõue kostja I vastu.
MAAKOHTU LAHEND
2.Maakohus keeldus 14. juuli 2022. a määrusega menetlusse võtmast hagi osas, milles hageja palus rahuldada kostjale I kuuluvast osast hageja nõude kostja I vastu. Muus osas võttis maakohus hagi menetlusse ning kohustas kostjaid hagile vastama. Määruse põhjenduste kohaselt saab hageja TMS § 14 lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi aga kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei otsusta kohtutäituri asemel, kuidas tuleks hageja nõude suhtes algatatud täitemenetlustes täidetavaid nõudeid täita. Kohus ei ole pädev määrama, millises ulatuses saab kohtutäitur saadavast rahast rahuldada sissenõudja nõuded. Sissenõudja nõuete rahuldamine toimub täitemenetluses ja on kohtutäituri pädevuses. Seega ei saa kohus määrata, et ühisvara jagamisest kostja I saadavast rahast tuleb rahuldada hageja nõue kostja I vastu. Maakohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest osas, milles hageja palus rahuldada kostjale I kuuluvast osast hageja nõude kostja I vastu. Kuna kohus ei ole pädev selle nõude osas asja lahendama, ei ole hagejal taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
3.Maakohus rahuldas 14. juuli 2022. a määrusega hagi tagamise taotluse ning seadis korterile hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärke kinnistusraamatu registriosa kolmandasse jakku esimesele järjekohale hageja kasuks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub 28. juulil 2022 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ning teha uus määrus, millega võtta hagi täies ulatuses menetlusse. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu seisukoht hagi menetlusse võtmata jätmise osas üllatuslik ja ekslik. Maakohus on loonud olukorra, kus ühisvara jagamise tulemusena saavad kostjad raha võrdsetes osades, kuid tulemi arvelt ei saa kohtutäitur sisse nõuda ning rahuldada hagiavalduses toodud nõudeid, vaid peaks raha justkui kandma kostjatele. Samuti tekib olukord, kus nt müügi tulemi arvelt rahuldatakse kolmanda sissenõudja nõudeid, kui täitemenetluses on järjekohas eespool teise sissenõudja nõuded, kes ühisvara jagamise hagi ei ole aga esitanud. Sellisel juhul on ebaõiglane, et hageja teeb kulutusi ühisvara jagamiseks, kuid tulemi arvelt rahuldatakse teiste sissenõudjate nõudeid. Hageja saab seejuures esitada ühisvara jagamise nõude üksnes täitemenetluses. Ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudja saab alustada ühisvara jagamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks täitemenetluse TMS § 23 järgi ning kohtutäitur saab korraldada avaliku enampakkumise täitemenetluse seadustikus sätestatud korda arvestades (TMS §-d 78 ja 150). Seega on täitemenetluse seadustikus reguleeritud enampakkumine selliselt, et kinnisasi antakse kohtutäituri käsutusse. Kohtutäitur korraldab uues täitemenetluses vara
müügi enampakkumisel, millest saadud raha arvel saab rahuldada sissenõudja nõude. Olukorras, kus maakohus ei ole nõuet tulemi arvelt sissenõudja nõude rahuldamiseks menetlusse võtnud, ei saa kohtutäitur müügist saadud raha arvelt hageja hagis nimetatud nõudeid rahuldada. Hagejale jääb arusaamatuks maakohtu seisukoht praeguses asjas sissenõudmise kohta tulemi arvelt. Hagejal on tihti ühe võlgniku vastu nõuded täitmisel erinevate kohtutäiturite juures. Samuti võib ühisvara jagamise täiteasi olla algatatud kolmanda kohtutäituri juures (kelle juures võlanõudeid hagejal ei ole). See aga ei ole TMS § 14 lg 2 eesmärgiks. Kui täiturid õigeaegselt nõudeid ei esita, on hageja ühisvara jagamise nõue n-ö tühi töö. Ühisvara jagamise nõue võimaldab sissenõudja rahalise nõude rahuldamise huvides kohtutäituri käsutusse saada tehinguga üleantava vara. Maakohus on seega võtnud menetlusse TMS § 14 lg 2 lause esimeses pooles nimetatud ühisvara jagamise nõude, kuid jätnud menetlusse võtmata sama lause teises pooles märgitud nõude pöörata sissenõue kostja osale ühisomandist. Hageja ainus õigustatud huvi on pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist, et hageja nõuded rahuldada. TMS § 14 lg 2 mõtteks on võimaldada sissenõudjal, kes on esitanud hagi ühisvara jagamiseks, nõuda, et tema nõue täidetaks jagamise tulemusena tekkiva võlgniku vara arvelt. Hagejale teadaolevalt on senised ühisvara jagamise nõuded hageja poolt taotletud viisil menetlusse võetud ja rahuldatud (nt tsiviilasjades nr 2-20-123, 2-20-484, 2-20-5329, 2-206398, 2-20-269, 2-20-15043 ja 2-20-15036). Praegusel juhul on tekkinud vastuoluline kohtupraktika. Iseenesest saab kohus ka TsMS § 445 lg 1 järgi määrata poole taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra. Lisaks on maakohus rikkunud menetlusõigust, kuna ei andnud juhiseid hagi nõude sõnastamiseks, et seda oleks võimalik menetlusse võtta.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, millega kohus keeldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast hageja nõuet rahuldada kostjale I kuuluvast osast hageja nõue kostja I vastu (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.
8.Iseenesest esitas hageja õigesti koos TMS § 187 ja § 190 alusel esitatud ühisvara jagamise tagasivõitmise nõudega ka ühisvara jagamise nõude. Samas keeldus maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti menetlusse võtmast hageja nõuet rahuldada kostjale I
kuuluvast osast hageja nõue kostja I vastu. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige hageja seisukoht, nagu peaks hageja saama ühisvara jagamise tagasivõitmise nõude esitamisega eelisõiguse teiste kostja I võlausaldajate ees. Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed on sätestatud TMS §-s 195. TMS § 195 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Seega on täitemenetluse seadustikus reguleeritud tagasivõitmise lähtekohaks see, et tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tuleb tagastada, andes selle kohtutäituri käsutusse (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-16, p 15). Kohtutäitur korraldab seejärel (vajadusel) vara müügi ettenähtud korras, millest saadud raha arvel rahuldatakse sissenõudja nõue. Seda ei muuda ka asjaolu, et ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamisel tuleb kohtutäituri käsutusse anda vaid see osa, mis kuulub võlgnikule pärast ühisvara jagamist.
10.TMS § 195 lg 1 teise lause kohaselt korraldab kohtutäitur tema käsutusse antud vara (st müügist kostjale I jääva raha) jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale (täitemenetluse prioriteedipõhimõte). Seega ei ole iseenesest välistatud, et hagi rahuldamise korral rahuldatakse vara realiseerimisest saadud rahast ka nende sissenõudjate nõudeid, kes käesolevas asjas hagi ei esitanud. Seejuures ei tulene seadusest, et mitme nõude menetlemisel ühe võlgniku vastu oleks raha jaotamisel tingimata eesõigus ühisvara jagamise tagasivõitmise ja ühisvara jagamise hagi esitanud sissenõudjal (praegusel juhul hagejal). Erandina prioriteedipõhimõttest täidetakse eelisjärjekorras laste elatisenõudeid (TMS § 65 lg 4, § 119 lg 1, § 174 lg 3 p 22), millega käesoleval juhul aga tegemist ei ole. Lisaks ei saa kohus asuda ise täitemenetlust korraldama ning kohtutäituri eest täitetoiminguid tegema, sh tulemit jaotama, kuna see on kohtutäituri pädevuses. Eelmärgitut arvestades saab hageja ühisvara jagamise tagasivõitmisel ja koos sellega ühisvara jagamise hagi esitamisel nõuda mh kostjale I kuuluva vara kohtutäituri käsutusse andmist (TsMS § 445 lg 1), kuid mitte seda, et hagi rahuldamise korral rahuldatakse kostjale I kuuluvast osast hageja nõue kostja I vastu.
11.Ringkonnakohtu arvates on ebaõige hageja arusaam TMS § 14 lg-s 2 sätestatud sissenõudja õigusest nõuda sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. TMS § 14 lg 2 kohane varale sissenõude pööramine toimub vara arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1 esimene lause). See aga ei tähenda, et kohus peaks hagi rahuldamise korral korraldama ka tulemi jaotamise. TMS § 52 lg 1 teise lause kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue küll vara müügist saadud raha arvel, kuid see toimub TMS § 195 lg 1 teises lauses sätestatud korras, nagu ringkonnakohus määruses juba eespool selgitas.
12.Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus oluliselt menetlusnorme rikkunud, kui ei andnud hagejale võimalust nõude täpsustamiseks enne vaidlusaluse nõude menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohtu hinnangul on hagi kõnealuse nõude osas õiguslikult põhjendamatu ning tegemist ei ole puudusega, mida oleks TsMS § 3401 lg 1 alusel hagi täpsustamisega võimalik kõrvaldada.
Ringkonnakohus lisab, et vaidlusaluse nõude menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejal esitada menetluses edaspidi TMS § 195 lg 1 esimeses lauses sätestatule vastavat taotlust otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks (TsMS § 445 lg 1 esimene lause).
13.Eelmärgitut arvestades keeldus maakohus põhjendatult menetlusse võtmast hageja nõuet rahuldada kostjale I kuuluvast osast hageja nõue kostja I vastu. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust asjaolu, et varem on teistes tsiviilasjades maakohtutes hageja nõudeid taotletud viisil menetlusse võetud ja ka rahuldatud.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda (TsMS § 171 lg 1). Kulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus kogu menetlust lõpetavas lahendis või TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Uusen-Nacke
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.