Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
09. september 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-18659
Kohtuasi
Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) avaldus Y hooldusõiguse peatamiseks, alternatiivselt äravõtmiseks, alaealise Q suhtes; Y ja C hooldusõiguse peatamiseks, alternatiivselt äravõtmiseks, alaealise F suhtes; alaealistele Q-le ja F-le eestkostja määramiseks Y avaldus hooldusõiguse taastamiseks alaealise Q suhtes ning Y ja C avaldus hooldusõiguse taastamiseks alaealise F suhtes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07. septembri 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Loksa linn (Loksa Linnavalitsuse kaudu), esindajad ringkonnakohtus esindaja ÕA Puudutatud isikud:
1.Q (isikukood XXXXXXXXXXX)
2.F (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikutele I-II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. septembri 2021 määrus ja teha tsiviilasjas uus määrus.
2.Rahuldada Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) avaldus hooldusõiguse äravõtmiseks ja eestkostja määramiseks.
3.Võtta Y-lt täielikult ära Q ja F hooldusõigus.
4.Võtta C-lt täielikult ära F hooldusõigus.
5.Määrata Q eestkostjaks Loksa Linnavalitsus kuni Q täisealiseks saamiseni.
6.Eestkostja on Q seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest ning otsustada eestkostetavaga seotud asju.
7.Määrata F eestkostjaks Loksa Linnavalitsus kuni F täisealiseks saamiseni.
8.Eestkostja on F seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest ning otsustada eestkostetavaga seotud asju.
9.Q võib eestkostja nõusolekuta teha tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3 nimetatud mitmepoolseid tehinguid, mille koguväärtus ei ületa 20 eurot kuus.
10.F võib alates 7-aastaseks saamisest eestkostja nõusolekuta teha tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 11 lg 3 nimetatud mitmepoolseid tehinguid, mille koguväärtus ei ületa 20 eurot kuus.
11.Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 15. novembriks.
12.Jätta rahuldamata Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) avaldus hooldusõiguse peatamiseks.
13.Jätta rahuldamata Y ja C avaldus hooldusõiguse taastamiseks.
14.Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) määruskaebus rahuldada.
15.Võtta asja materjalide juurde Loksa linna (Loksa Linnavalitsuse kaudu) määruskaebusele lisatud tõendid.
16.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
17.Eestkostja määramise osas kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
18.Saata määrus jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja avaldaja avalduse asjaolud
1.Q (puudutatud isik I) on sündinud XX.XX.XXXX. Tema isa on Z ja ema Y (endise perekonnanimega Y) (puudutatud isik III). F (puudutatud isik II) on sündinud XX.XX.XXXX. Tema ema on puudutatud isik III ja isa C (endise perekonnanimega C) (puudutatud isik IV). Harju Maakohtu 04.05.2018 määrusega võttis kohus Z-lt ära isiku- ja varahooldusõiguse puudutatud isik I suhtes ja peatas puudutatud isiku III isiku- ja
varahooldusõiguse puudutatud isiku I suhtes kuni 04.05.2021. Sama määrusega peatati puudutatud isikute III ja IV isiku- ja varahooldusõigus puudutatud isiku II suhtes kuni 04.05.2021. Laste eestkostjaks määrati Loksa linn. Lisaks tegi maakohus puudutatud isikutele III ja IV ettekirjutuse, et nad peavad tegema koostööd Loksa linnaga leidmaks lapsevanematele sobivaima koolituse lapsevanemaks olemise kohta ja osalema ning kaasatöötama vastaval koolitusel.
2.Loksa linn (linnavalitsuse kaudu) (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 28.04.2021 avalduse, milles palus peatada või ära võtta puudutatud isiku III hooldusõiguse puudutatud isikute I ja II suhtes ning peatada või ära võtta puudutatud isiku IV hooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes. Avaldaja palus ennast määrata laste eestkostjaks kuni laste täisealiseks saamiseni.
3.Avalduse kohaselt tuvastas kohus 04.05.2018 määruses, et vanematel puudub arusaam ja oskused laste hooldusõigusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Vanemate sotsiaalmajanduslik toimetulek nii enda kui laste elu korraldamiseks ja heaolu tagamiseks oli äärmiselt kasin eeskätt vanemate düsfunktsionaalse eluviisi tõttu, millega kaasnes otsene oht laste elule, tervisele, arengule ja enesemääramisõigusele. Samuti tuvastati sissetuleku puudumine ja laenude võtmine ning võimetus neid tagasi maksta. Kohus andis vanematele võimaluse laste hooldusõiguse taastamise huvides parandada oma isiklikke toimetulekuoskusi ning tõendada reaalsete tegudega, et neil on tahe kasvatada oma lapsi iseseisvalt, tagades neile turvalise elu- ja arengukeskkonna.
4.Avaldaja on välja selgitanud, et puudutatud isik IV on alates 08.08.2018 töötanud aktsiaseltsis Ä. Töötasuna saab ta kätte 1019 eurot kuus. Puudutatud isik IV väljendab muret mõlema lapse pärast, kuid väldib avaldajaga suhtlemist. Peamiselt suhtleb avaldajaga laste ema, kes on registreeritud töötuna. Ema sõnul otsib ta tööd, kuid Eesti Töötukassast esitatud teatise kohaselt ei ole laste emal tänaseni õnnestunud tööle saada. 04.03.2021 teatas laste ema, et töötab ajutiselt Maardus ühes koolis koristajana, kuid ei osanud öelda kooli nime ega seda, kui suur on makstav töötasu. Laste ema on seisukohal, et seadus ei kohusta kedagi töötama, kui on vahendeid äraelamiseks, seda enam, et elukaaslane töötab. Laste ema käitumine on enesekeskne ja suunatud isiklike vajaduste rahuldamisele. Tihti ei räägi ta tõtt. Psühholoogilisel nõustamisel ei käinud, mõlemad vanemad viibisid vaid esimesel kohtumisel. Laste ema ei tee avaldajaga koostööd, eirab spetsialistide antud suuniseid ja nõuandeid enda ja pere toimetuleku jätkusuutlikuks parandamiseks.
5.Vanemlike oskuste arendamiseks osalesid vanemad programmis „Imelised aastad“. Koolituse kokkuvõtte juures olevalt osalejate nimekirjast nähtub, et programm koosnes 16 koolituspäevast, millest puudutatud isik IV osales 9 ja puudutatud isik III 10 koolituspäeval. Koolitusel jäi mõlemal vanemal sisuliselt omandamata kolmandik vajalikust koolitusest. XXX Lastekodu juhataja selgitas lapsevanematele, et puudutatud isik I on raske puudega ning seetõttu vajab vanem täpsemat teavet lapse (eri)vajaduste, hooldamise ja toitumise kohta. Ainuke asi, mida ema selle kohta küsis, oli see, et kui palju saab puudega laps raha ning kas seda oleks võimalik koheselt kasutada. Puudutatud isiku I tervise kohta on emale järjepidevalt teavet ja juhiseid antud, kuid ema käitumise põhjal saab järeldada, et vanem ei teadvusta endale lapse erivajadusi ning eirab soovitusi. Laste viibimise ajal asenduskodus on ema suunatud lapsega vestlema, et laps õpiks ema mõistma ja ema last (laps kasvab eestikeelses keelekeskkonnas, ema on vaid vene keelt kõnelev), kuid ema ei ole vaatamata suunistele lapsega kohtumistel vestelnud. Puudutatud isik II ei ole emalt vajalikku tähelepanu saanud ka külastuste ajal – ema ei ole temaga vestelnud, laulnud ega mänginud. Kui puudutatud isik II emaga ise jutustada püüdis, ei vastanud ema lapsele ja hoidis eemale.
Vanemad vahetavad tihti elukohti, mille põhjuseks on peamiselt üürivõla tekkimine ja sellest tingitult lepingu ülesütlemine. Avaldaja on edastanud kohtule hagiavaldused vanematelt elatise väljamõistmiseks, millele vanemad ei reageerinud ning kohus tegi tagaseljaotsused.
6.Puudutatud isik III ei ole oma tegudega kinnitanud, et ta on sisuliselt mõistnud põhjust, miks tema hooldusõigus laste suhtes peatati. Laste ema on sisuliselt säilitanud samalaadse elukorralduse, mis oli laste eraldamise aluseks – teadmatus ja hoolimatus lapsele kohase turvalise arengukeskkonna tagamise vajalikkusest, lapse tervise eest hoolitsemisest, lapse tervise muudatuste märkamisest, lapse arenguvajaduste mõistmisest ja nende toetamisest. Laste ema ei ole huvi tundnud laste tervise kohta, ei ole küsinud, kuidas lastel lasteaias või koolis läheb. Puudutatud isik IV ei ole sisuliselt mõistnud lapse vajadusi ja vanema kohustuslikke tegevusi lapse vajaduste tagamisel.
7.Koos avaldusega esitas avaldaja ka esialgse õiguskaitse taotluse. Harju Maakohtu 30.04.2021 määrusega peatas kohus lapse ema hooldusõiguse puudutatud isiku I suhtes alates 05.05.2021 kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Samuti peatas kohus lapse ema ja isa hooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes alates 05.05.2021 kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kohus määras laste ajutiseks eestkostjaks avaldaja, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks alates 05.05.2021. Puudutatud isikute III ja IV avaldus
8.Puudutatud isikud III ja IV esitasid 23.04.2021 kohtule ühise avalduse hooldusõiguse taastamiseks. Avalduse kohaselt on vanemate seisund tunduvalt muutunud paremuse poole. Vanemad osalesid 04.09 – 11.12.2019 lapsevanemate koolituse programmis „Imelised aastad“. Vanemad on kolinud Tallinnasse, kus on kergem tööd leida ja kus mõlemad vanemad töötavad. Korteri suhtes on sõlmitud üürileping. Korteris on eraldi toad, kus ühes toas saaksid elada lapsed. Asjaolud hooldusõiguse peatamiseks on ära langenud. Menetlusosaliste seisukohad
9.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja 11.05.2021 arvamuse kohaselt ei esine asjas ühtegi hooldusõiguse peatamise alust. Avaldaja on aga esitanud asjaolud, mis annavad tunnistust, et tegemist on vanemate suutmatusega ja tahte puudumisega hooldusõigust teostada. Esindaja toetas avalduse rahuldamist hooldusõiguse äravõtmise osas. Puudutatud isikul I on diagnoositud raske vaimupuue, mistõttu ta vajab stabiilset ja turvalist keskkonda. Laste ema tööl ei käi, vanematel on võlad. Laste ema on ignoreerinud lastekaitsetöötajate suuniseid oma vanemlike oskuste arendamiseks. Laste ema ei teadvusta endale lapse erivajadusi ning eirab soovitusi. Lapsed kasvavad eestikeelses keskkonnas, laste ema on aga vene keelt kõnelev. Laste ema on eiranud mitmeid kordi lastekodu reegleid. Vanemate üüritav pind on ajutine ja ei taga lastele stabiilset elukorraldust. Vanemad on laste heaolu varasemalt ohustanud. Nad ei ole suutelised ka praegu kindlustama lastele normaalset elukorraldust ilma lapsi ohtu seadmata. Vanemad on seadnud esiplaanile oma huvid ja ei ole suutelised tagama lastele turvalist elukeskkonda, hoolitsust ega abi. 13.05.2021 seisukohas laste esindaja vanemate avalduse rahuldamist ei toetanud.
10.Avaldaja 28.05.2021 seisukoha kohaselt ei toeta avaldaja vanemate avaldust. Vanemate ametlik sissetulek on vaid lapse isa brutotöötasu 800 eurot kuus. Vaid ühes lapsevanemate programmis osalemine üheksal ja kümnel koolituspäeval ei ole piisav, et asuda seisukohale, et vanemad on omandanud piisavad teadmised, et asuda laste hooldusõigust ellu viima. Kohtule esitatud üürilepingu p 1.3 kohaselt kehtis leping 10.09.2020 – 10.03.2021. Seega
pole kindel, et laste heaolu oleks edaspidi üüripinnal tagatud. Väidetav diivan üürikorteris ei ole lastele sobiv koht magamiseks. Vanemad pole selgitanud, kuidas nad aitavad kaasa laste kohanemisele venekeelse keskkonnaga, kui lapsed on üles kasvanud eestikeelses keskkonnas. Vanemad pole selgitanud, kuhu kooli ja lasteaeda lapsed lähevad. Maakohtu määrus
11.Harju Maakohtu 07.09.2021 määrusega jättis kohus avaldaja avalduse rahuldamata ja rahuldas vanemate avalduse. Kohus taastas puudutatud isiku III isiku- ja varahooldusõiguse puudutatud isikute I-II suhtes ning puudutatud isiku IV isiku- ja varahooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes. Kohus vabastas avaldaja laste eestkostja ülesannetest. Kohus tühistas 30.04.2021 esialgse õiguskaitse määruse alates määruse jõustumisest. Riigi õigusabi korras määratud laste esindaja tasu jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud neid kandnud isikute enda kanda.
12.Maakohus märkis, et lapsed viibivad XXX Lastekodus. Kohus asus seisukohale, et käesolevas asjas puuduvad alused hooldusõiguse peatamiseks, seega ei ole võimalik hooldusõigust peatada. Seoses hooldusõiguse äravõtmisega ja selle ennistamisega selgitas maakohus, et kahtlemata on lapse huvides olla oma vanemate seltsis ja elada turvalises kasvukeskkonnas, kuid keskkond, kus laps kasvab, peab olema lapse jaoks turvaline ja tema arengut toetav. Hooldusõiguse peatamine on ajutine meede, et tagada lapse õiguste ja huvide kaitse. Kui peatamise tinginud asjaolud on ära langenud, saab kohus PKS § 140 lg 2 alusel vanema hooldusõiguse ennistada. Sättes kasutatud väljend- „kui kohus on tuvastanud hooldusõiguse peatamise tinginud asjaolu äralangemise“ – viitab üheselt sellele, et hooldusõiguse ennistamise peab kohus eraldi otsustama. Seega ei saa hooldusõigus peatamise tähtaja möödudes iseenesest ennistuda. Vanemad on vastava avalduse esitanud.
13.Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. PKS § 135 lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Harju Maakohus peatas 04.05.2018 määrusega vanemate hooldusõiguse kuni 04.05.2021 ja tegi neile ettekirjutused, et nad peavad tegema koostööd Loksa linnaga leidmaks sobivaima koolituse.
14.Maakohus leidis, et avalduse rahuldamine vanemate suhtes nendelt laste isiku- ja varahooldusõiguse äravõtmiseks ei ole põhjendatud, avalduse rahuldamine hooldusõiguse ennistamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et vanematel on kehtiv korteri üürileping. Puudutatud isik IV töötab. Laste emal on võimalus tööle asuda. Samuti on võimalik puudutatud isikul II käia lasteaias ja puudutatud isikul I koolis kodu lähedal. Kohus veendus, et vanemad räägivad ka eesti keelt. Kuigi vanemad ei läbinud programmi „Imelised aastad“ täielikult, on vanemad siiski õigustatud oma lapsi isiklikult kasvatama. Laste ema kinnitas, et lastele on võimalik tagada eraldi magamisase.
15.Kohus pani vanematele südamele, et vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. Pereautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last kasvatada, kuid seda eelkõige juhul, kui vanem täidab oma kohustusi lapse suhtes, hoolitsedes tema eest ning tagades tema turvalisuse. Maakohus usub, et vanemad on teinud järeldused ajast, kui lapsed neist eraldati ja lapsed on pidanud kasvama lastekodus. Samuti tuleb vanematel tasuda kohtuotsusega väljamõistetud elatis.
Kui vanemad ei peaks tulevikus oma vanemakohustusi täitma, on kohalikul omavalitsusel õigus laste huvides pöörduda uuesti kohtusse vanemaõiguste piiramiseks. Määruskaebus
16.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määrusele, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus lahend, jättes rahuldamata vanemate avalduse laste suhtes hooldusõiguse ennistamiseks.
17.Määruskaebuse kohaselt on kohus pidanud laste hooldusõiguse ennistamisel piisavaks vaid laste ema suulisi kinnitusi. Maakohus pole piisavalt kaalunud laste huve. Kohus on refereerinud vaid perekonnaseadust ja tuginenud vanemate poolt kohtuistungil suuliselt väljendatud võimalustele, mitte kehtivale olukorrale. Kogu menetluse vältel kogutud info põhjal on leidnud kinnitust, et vanemate rändav (kohati põgenev) eluviis ei ole tingitud objektiivsetest asjaoludest (nt tööga seotud väliskomandeeringud jne), vaid vanemate psühhosotsiaalsest ja majanduslikust suutmatusest. Maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas ja kuidas vanemad on omandanud teadmiseid laste vajadustest. Samuti on analüüsimata asjaolu, et üks lastest on erivajadusega ja vajab sellega seoses järjepidevat tegelemist. Kohus ei ole seejuures analüüsinud isegi enda käsutuses olevaid materjale.
18.Avaldaja tegi 17.09.2021 kodukülastuse. Argipäevasel ajal, kus vanem oleks pidanud tööl olema, viibis kodus laste ema. Laste ema kinnitas, et üüritava elupinna leping on ajutine, mida pikendatakse poole aasta võrra. Korteris on elatud 6 kuud ning eelmistest elukohtadest on kolitud võlgnevuste tõttu. Lastel puuduvad korteris magamisasemed. Laste ema oli kodukülastuse ajal seisukohal, et lapsed võiksid hakata magama elutoas lahtikäival diivanil. Kõikide kodukülastuste ajal on kodus lärmanud televiisor, mida lastekaitse on palunud vaigistada, et vanemaga vestlemisel oleks võimalik üksteist kuulda. Seega puudub vanematel endiselt arusaam normaalsest kodusest keskkonnast (keskkond, kus saab teineteisega suhelda, mängida, puhata, lihtsalt niisama olla ilma mürata). Vanematel puudub endiselt sissekirjutus ja laste ema sõnul ei kavatsegi nad end sisse kirjutada. Kui lastekaitse spetsialist selgitas emale, et lasteaia kohta pole võimalik saada, kui sissekirjutust ei ole, vastas ema, et ta ei kavatsegi nooremat last lasteaeda panna. Seega ei ole vanem mõistnud, et lapse arengu toetamiseks vajab ta abi ja tuge, sest ta ise ei ole selleks täielikult võimeline. Lasteaed aga toetab vanemat lapse arendamisel.
19.Kodukülastusel kinnitas laste ema, et puudutatud isikul I ei ole tegelikult mingit puuet ja tegemist on täiesti tavalise lapsega. Ema kinnitas ka, et nende perearst asub Kehras, aga ta ei kavatsegi seda laste tervise ja heaolu nimel muuta. Lapse ema et tea jätkuvalt nimetada kooli, kuhu tema laps läheb. Ta pole koolis ise kohal käinud, tal puudub teadmine, kas mõnes lähedalasuvas koolis üldse lapsele kohti on, missuguseid tugiteenuseid kool pakub või kuidas õppetöö korraldatud on. Emal ei ole mitte mingit ülevaadet, et puudutatud isik I, kes on raske vaimupuudega, üldse tavakoolis käia saaks. Lapsevanemal puudub igasugune arusaamine ja huvi oma lapse vajadustest, muu hulgas erivajadustest, ega enda kohustustest last toetada ja aidata. Lapsevanem ei ole oma vanemlikke oskusi kohtu poolt määratud aja jooksul parandanud. Lastekaitse spetsialistid on hindamise tulemusena veendunud, et sellise tegevusetusega seab vanem otsesesse ohtu oma lapse elu, tervise ja arengu.
20.Laste ema kinnitas kodukülastusel, et tal ei ole kavatsust tööle asuda. Ta küll teab, et temalt seda oodatakse, aga avaldas, et ükski seadus teda tööle minema ei kohusta ning tal on kindel plaan noorem laps täielikult lasteaia teenustest kõrvale jätta ja olla kodus.
Vastused määruskaebustele
21.Lastele määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Esindaja oli seisukohal, et avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, milles avaldaja avaldus jäeti rahuldamata. Avaldaja on vaidlustanud määruskaebuse üksnes osas, milles puudutatud isikute III ja IV avaldus rahuldati.
22.Vanemad määruskaebusele seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
23.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
24.Avaldaja täpsustas 21.07.2022 määruskaebust, paludes lisaks puudutatud isikute III ja IV avalduse rahuldamata jätmisele ka avaldaja enda avalduse rahuldamist, s.o vanemate hooldusõiguse peatamist või selle äravõtmist ning avaldaja määramist laste eestkostjaks.
25.Laste esindaja ja puudutatud isik III esitasid vastused määruskaebuse täpsustusele, milles vaidlesid määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Ringkonnakohas leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse (TsMS § 667 lg 2). Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada.
27.Avaldaja lisas määruskaebusele täiendavad tõendid. Avaldaja esitatud tõendid tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.
28.Ringkonnakohus ei nõustu laste esindaja seisukohaga, et avaldaja on maakohtu määruse vaidlustanud üksnes osaliselt. Määruskaebuse punktis 1 on avaldaja palunud maakohtu määruse tühistada. Seega on maakohtu määrus vaidlustatud kogu ulatuses. 21.07.2022 täpsustas avaldaja, et taotleb ka enda avalduse rahuldamist. Ka määruskaebuse sisust ja mõttest nähtub, et avaldaja soovib, et lapsed oleksid tema eestkoste all.
29.Harju Maakohtu 04.05.2018 määrusega võeti Z-lt ära isiku- ja varahooldusõigus puudutatud isiku I suhtes. Sama määrusega peatati puudutatud isiku III isiku- ja varahooldusõigus puudutatud isiku I suhtes kuni 04.05.2021 ja puudutatud isikute III ja IV isiku- ja varahooldusõigus puudutatud isiku II suhtes kuni 04.05.2021. Lisaks määrati puudutatud isikute I ja II eestkostjaks avaldaja. Maakohtu määruse kohaselt ei saa vanemad hetkel majanduslikult hakkama, neil pole elulisi võimalusi oma lapsi kasvatada ning puuduvad vanemlikud oskused, mistõttu on põhjendatud vanemaõiguste peatamine.
30.Avaldaja esitas 28.04.2021 maakohtule avalduse, milles palus peatada, alternatiivselt ära võtta, puudutatud isiku III hooldusõiguse puudutatud isikute I ja II suhtes ning puudutatud isiku IV hooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes. Avaldaja palus ennast määrata laste eestkostjaks. Puudutatud isikud III ja IV esitasid avalduse hooldusõiguse taastamiseks laste suhtes. Maakohus kohaldas 30.04.2021 määrusega esialgset õiguskaitset ning peatas puudutatud isiku III hooldusõiguse puudutatud isikute I ja II suhtes ning puudutatud isiku IV hooldusõiguse puudutatud isiku II suhtes alates 05.05.2021 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni, ühtlasi määras kohus avaldaja laste ajutiseks eestkostjaks kuni kuueks kuuks.
31.Maakohus rahuldas 07.09.2021 määrusega puudutatud isikute III ja IV avalduse ning jättis avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohtu määruse vaidlustas avaldaja.
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eksinud perekonnaseaduse kohaldamisel. PKS § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PKS § 120 lg 1 järgi on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. PKS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Vastavalt PKS § 135 lg-le 2, hooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 140 alusel peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. PKS § 123 lg 1 järgi lähtub kohus vanema hooldusõiguse asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud analüüsimata puudutatud isikute III ja IV tegeliku suutlikkuse täita oma kohustusi laste suhtes. Toimiku materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikutele III ja IV pakutud mitme aasta jooksul abi ja toetust, et nad saaksid oma vanemlike oskusi parandada, kuid vanemlikud oskused ei ole oluliselt paranenud. Tsiviilasjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole puudutatud isikud III ja IV võimelised nõuetekohaselt vanema hooldusõigust teostama.
34.Avaldusele lisatud 01.10.2018 IT e-kirjast nähtub, et vanemad käisid psühholoogilisel nõustamisel vaid ühe korra 07.08.2018 ning lapse ema väljendas seal, et ei näe vajadust nõustamise järele, kuid nõustub käima, kuna kohus suunas. Sellegipoolest jäid kõik järgmised kohtumised ära (I kd tl 183). Koolitajate tõendist nähtub, et puudutatud isikud III ja IV osalesid 2019.a sügisel lastevanemate koolitusprogrammis „Imelised aastad“ ca 2/3 ulatuses. Puudutatud isikud III ja IV omandasid programmi baasprintsiibid, kuid koolitajatel on raske hinnata, kui palju nad on valmis praktiliselt kasutama saadud teadmisi (I kd tl 185). Kolleegiumi hinnangul nähtub eeltoodust, et vanemad ei pidanud psühholoogilist nõustamist oluliseks. Samuti ei läbinud nad lastevanemate koolitusprogrammi kogu ulatuses.
35.XXX Lastekodu töötaja SJ 10.01.2020 e-kirja kohaselt on puudutatud isikul III tugevam side puudutatud isikuga I, puudutatud isiku II vastu on huvi vähene. Puudutatud isiku I eest hoolitseb mitte eakohaselt, võttes teda kui beebit, mis ajab lapse segadusse. Puudutatud isiku II eest eakohaselt ei hoolitse, ei puhasta, ei tegele. Kui puudutatud isik I on lastekodust eemal, siis ema vaid puudutatud isiku II pärast ei tule. Külastusajal on põhitegevuseks telefonist multikate vaatamine. Puudutatud isik IV tegeles lastega rohkem, kuid praeguseks on koosolemine taandunud telefonis olemiseks (I kd tl 192). UUU Põhikooli 22.12.2020 iseloomustuse kohaselt on puudutatud isiku I teadmised võrreldes klassikaaslastega madalamad, sõnavara on vähene. Tugiteenusena on puudutatud isikul I logopeed, sotsiaalpedagoog ja psühholoog (I kd tl 199).
XXX Lastekodu töötaja AJ on 28.04.2021 olukorra kirjelduses selgitanud, et asenduskodusse elama asudes kandis puudutatud isik I mähkmeid, ei osanud ise süüa ja riietuda, kuigi oli juba 5-aastane. Need oskused omandas laps alles asenduskodus. Puudutatud isikule I on tehtud kognitiivse funktsiooni uuring, mille kohaselt on tema tulemused igakülgselt väga madalad ja jäävad alla eakohase normi. Kuna UUU kool on väga väike kool, siis hetkel õpib puudutatud isik I riikliku õppekava alusel ja saab hakkama. Laps vajab igapäeva elus väga palju suunamist. Kui puudutatud isik I läks kooli, siis tegid kasvatajad emale ettepaneku, et nad võiksid koos mõnda koolitööd lahendada, aga ema keeldus sellest põhjendusega, et see on tema aeg lastega ja ta ei soovi seda õppimisele kulutada. Ema käitumisest nähtub, et ta eelistab puudutatud isikut I puudutatud isikule II. Ette on tulnud olukordi, kus puudutatud isik II ei soovi vanemate külastusaja lõpuni emaga aega veeta (I kd tl 188). 24.03.2021 võrgustiku kohtumise kokkuvõtte kohaselt külastavad vanemad küll asenduskodus viibivaid lapsi, kuid asenduskodust saadud informatsiooni kohaselt rikuvad ka reegleid, toovad ebasobivaid asju (puudutatud isikul I on eridieet ja osa toiduaineid on ebasoovitavad), lastega sisuliselt tegeleda ei oska, vaid vaatavad koos telefonist multifilme. Asenduskodu töötajate sõnul ei ole nad märganud, et vanemad oleksid vanemahariduse koolitusel uusi oskusi saanud ja neid kasutaksid. Vanemad soovivad küll asuda lapsi kasvatama, kuid laste tervise ja arenguvajaduste vastu nad sisuliselt huvi ei tunne. Eriti vähe arutleb pere võimalustest ja laste koju saamisest puudutatud isik IV. Puudutatud isikule III pakuti võimalust minna koos puudutatud isikuga I eriarstile, et saada aru tema terviseprobleemidest ja osata hiljem last abistada, kuid puudutatud isik III ei leidnud selleks aega. Kolme aasta jooksul ei ole olukord paranenud (I kd tl 212). Sotsiaalkindlustusameti 11.06.2020 otsuse kohaselt on puudutatud isikul I tuvastatud raske puue (II kd tl 88). Maakohtus 11.08.2021 ärakuulamisel eitas aga puudutatud isik III puudutatud isikul I vaimse puude olemasolu. 17.09.2021 kodukülastusakti kohaselt ei tunnista puudutatud isik III puudutatud isiku I erivajaduse olemasolu. Eeltoodust järeldub, et puudutatud isikute III ja IV vanemlikud oskused on puudulikud. Puudutatud isik III ei oska laste eest eakohaselt hoolitseda ning huvi puudutatud isiku II vastu on vähene. Puudutatud isikud III ja IV ei saa aru laste vajadustest ega oska lapsi arendada. Sealhulgas ei tunnista puudutatud isik III puudutatud isikul I puude olemasolu.
36.Harju Maakohtu 19.02.2020 tagaseljaotsusega mõisteti puudutatud isikutelt III ja IV välja elatis puudutatud isiku II ülalpidamiseks (I kd tl 204). Harju Maakohtu 28.04.2020 tagaseljaotsusega mõisteti puudutatud isikult III välja elatis puudutatud isiku I ülalpidamiseks (I kd tl 208). Vaidlus puudub, et puudutatud isikud III ja IV ei ole elatist tasunud. See näitab, et puudutatud isikud III ja IV ei mõista oma laste ülalpidamiskohustust.
37.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus laps on jäetud hooletusse või lapse heaolu ja/või vara on ohustatud vanema suutmatuse tõttu täita oma kohustusi lapse vastu, ei ole õige vanema hooldusõigust peatada. Selliste asjaolude ilmnemisel peab kohus kohaldama ohu ärahoidmiseks PKS § 134 lg 1 järgi vajalikke abinõusid vastavalt sellele, milline oht last ähvardab (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.11.2012 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1121-12, p 15). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud PKS § 135 lg 2 sätestatud tingimused puudutatud isikutelt III ja IV hooldusõiguse äravõtmiseks. Vanematele on pakutud abi, kuid
nende vanemlikud oskused ja arusaam laste vajadustest ei ole oluliselt paranenud. Sealhulgas ei pidanud vanemad psühholoogilist nõustamist oluliseks ning ei läbinud lastevanemate koolitusprogrammi kogu ulatuses. Tõendatud on, et vanematel puudub võimekus täita laste suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas saada aru laste vajadustest, nende eest eakohaselt hoolitseda ja lapsi arendada. Kuna puudutatud isik III eitab puudutatud isiku I puuet, siis ei ole ta võimeline tagama ka puudutatud isiku I erivajaduste rahuldamist. Vanemad ei ole tasunud ka kohtuotsusega väljamõistetud elatisi, mis kinnitab nende puudulikku arusaama laste ülalpidamiskohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult III võtta ära hooldusõigus puudutatud isikute I ja II suhtes ning puudutatud isikult IV hooldusõigus puudutatud isiku II suhtes. Avaldaja alternatiivne avaldus hooldusõiguse peatamiseks jääb rahuldamata. Kuna kohus võtab puudutatud isikutelt III ja IV hooldusõiguse ära, siis juba ainuüksi seetõttu ei kerki küsimust puudutatud isikute III ja IV avalduse rahuldamisest.
38.PKS § 171 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, lapsele määrata eestkostja. 04.05.2018 määrusega määrati laste eestkostjaks avaldaja. Avaldaja on ka praegusel juhul palunud ennast laste eestkostjaks määrata. Kuna kohtul ei ole andmeid sobiva füüsilise või juriidilise isiku kohta, kes võiks täita eestkostja ülesandeid, siis tuleb eestkostjaks määrata Loksa Linnavalitsus (PKS § 176 lg 2). Eestkoste tuleb seada laste täisealiseks saamiseni (TsMS § 557 lg 21).
39.Kooskõlas PKS § 172 ja § 179 lg-le 1 kuulub eestkostjale nii lapse isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus, ta on lapse seaduslik esindaja ja tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest.
40.PKS § 193 lg 1 järgi teostab kohus järelevalvet eestkostja tegevuse üle. PKS § 194 lg 2 sätestab, et eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Kuna Harju Maakohtu 04.05.2018 määruses sätestas kohus eestkostjale kohustuse iga aasta 15. novembriks esitada eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande, siis sätestab kolleegium käesoleva määrusega nimetatud kohustuse samuti iga aasta 15. novembriks.
41.TsMS § 557 lg 2 p 4 sätestab, et määruses märgitakse, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Avaldaja märkis, et lapsed võiksid teha tehinguid neile eestkosteasutuse poolt võimaldatava taskuraha piires maksimaalselt 15 euro ulatuses kuus. Laste esindaja leidis, et arvestades inflatsiooni, ei ole see piisav, kuid ei märkinud ise, millise summa ulatuses võiksid lapsed tehinguid eestkostja nõusolekuta teha. Ringkonnakohus peab põhjendatuks määrata, et puudutatud isik I võib teha eestkostja nõusolekuta TsÜS § 11 lg 3 nimetatud mitmepoolseid tehinguid, mille koguväärtus ei ületa 20 eurot kuus. Sama õigus on puudutatud isikul II alates 7-aastaseks saamisest.
42.TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 järgi tuleb jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda.
43.Vastavalt TsMS § 554 ja § 531 lg 1, eestkostja määramise osas kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
44.TsMS § 5631 kohaselt on vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.