06. september 2022, osalesid P. P., adv Karon, H. L. ja adv Tamar
RESOLUTSIOON
1.P.P. ja M.P. seaduslik esindaja H.L. on kokku leppinud Pärnu Maakohtu xx xx xxxx kompromissi kinnitamise määruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kokkulepitud elatise suuruse muutmises. Kinnitada P.P. ja M.P. seadusliku esindaja H.L.’i vahel nende lepinguliste esindajate juuresolekul 06.09.2022 eelistungil sõlmitud järgmine kokkulepe:
1.1.Alates 1.septembrist 2022 kuni M.P. täisealiseks saamiseni tasub hageja P.P. kostja M.P. ülalpidamiseks elatist igal aastal 10 kuu jooksul, s.o 01. jaanuarist kuni 30.juunini ja
septembrist 31. detsembrini, 170 eurot kuus ja augustikuu eest 100 eurot kuus. Juulikuu eest hageja elatist ei tasu.
1.2.P.P. soovib tasuda punktis 1.1. märgitud elatise aastasumma 1800 eurot igakuiselt võrdsetes summades, 150 eurot kuus (elatise kuumakse). Kuumakse suurus muutub iga aasta
1.aprillist vastavalt kokkuleppe punktis 1.6 ja selle alapunktides sätestatule.
1.3.Kostja nõustub muudetud suuruses elatise tasumise algusega 1. septembrist 2022 ja kokkulepitud elatise aastasumma 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasumisega.
1.4.Hageja poolt kuni 1. septembrini 2022.a tasutud elatise summade osas tasaarvestusi ei tehta ja hageja ülalpidamiskohustus seisuga 31.08.2022 loetakse täidetuks.
1.5.P.P. tasub jooksva kuu eest elatise sama kuu 20. kuupäevaks H.L.’i arvelduskontole, mis kokkuleppe sõlmimise ajal on nr EExxx, Swedbank AS.
1.6.Elatise kuumakse suurust muudetakse iga aasta 1. aprillist kuni lapse täisealiseks saamiseni järgmiselt:
1.6.1.Elatise kuumakset (kokkuleppe sõlmimise ajal 150 eurot) suurendatakse alates
Tsiviilasi nr 2-22-1681 01.04.2023 igal aastal 1. aprillist sama summa võrra, mille võrra indekseerimise tulemusel suureneb PKS § 101 lg-s 3 sätestatud elatise baassumma (kokkuleppe sõlmimise ajal on seadusjärgne elatise baassumma 209,20 eurot).
1.6.2.Elatise kuumaksele (kokkuleppe sõlmimise ajal 150 eurot) lisatakse iga aasta 1. aprillil ka summa, mille võrra suureneb PKS § 101 lg 4 järgi seaduses sätestatud elatise baassummale (kokkuleppe sõlmimise ajal 209,20 eurot) juurde lisatav 3% eelmise aasta vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võrreldes aasta varem 1. aprillil baassummale lisatud 3% keskmise palga summaga.
1.6.3.Kui PKS § 103 lg 3 teises lauses märgitud tarbijahinnaindeksi muutus on negatiivne või eelmise aasta vabariigi keskmine brutokuupalk väheneb, siis elatise kuumakset ei vähendata. 1.aprillil 2023 on elatise kuumakse 150 eurot, millele lisanduvad kokkuleppe punktides
1.6.1.ja 1.6.2. märgitud 2 komponenti. Edaspidi on 1. aprillist muudetava elatise kuumakse suuruseks eelmise aasta 1. aprilli seisuga käesoleva kokkuleppe punktide 1.6.1. – 1.6.2. alusel määratud kuumakse suurus.
1.7.Lapsele makstav riiklik lastetoetus ja selle kasv kokkulepitud elatise suurust ei mõjuta.
1.8.Käesolev elatise kokkulepe ei mõjuta lapsevanemate vahel 10.06.2019.a sõlmitud suhtluskorra kokkulepet.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-1681.
3.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel saab kohtumääruse peale edasi kaevata 3 tööpäeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Pärnu Maakohtu menetluses on P.P. hagi M.P. vastu elatise vähendamiseks alates hagi esitamisest 01.02.2022 summani 85,38 eurot kuus. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on poolte vahel xx xx xxxx kohtumäärusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx kinnitatud kompromissleping, mille järgi P.P. tasub M.P.le elatist septembrist maini 40% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus (hagi esitamise ajal kehtinud alampalga 654 eurot järgi seega 40% on 261,60 eurot kuus). juunis ja augustis on elatise määr 35% alampalgast (228,90 eurot kuus) ning juulis 30% (196,20 eurot). Hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 549 lg 1 kohaselt põhjendab elatise vähendamise nõuet sellega, et pärast elatise kokkuleppe kinnitamist on õiguslik ja faktiline olukord oluliselt muutunud. PKS § 101 miinimumelatise õiguslik regulatsioon on muutunud alates 01.01.2022 ja miinimumelatis on lahti seotud vabariigi valitsuse kehtestatud alampalgast. Varem PKS § 101 lg 1 alusel määratud miinimumelatis on „külmutatud“ 292 euro tasemel ja see enam automaatselt ei suurene, kuid pooltevahelises kokkuleppes ei ole elatise suurus seotud seaduses sätestatud miinimumelatisega, vaid miinimumpalgaga, mistõttu P. P. makstav elatis jätkab suurenemist. Alates 01.01.2022 töötab P.P. osalise tööajaga ja tema sissetulekud on poole võrra vähenenud. Samuti on vanemad pärast elatise kokkulepet 10.06.2019 sõlminud suhtluskorra kokkuleppe, mille järgi laps aasta lõikes keskmiselt viibib isa juures minimaalselt 9 päeva kuus.
2.Kostja kirjalikus vastuses hagile elatise vähendamise nõudega ei nõustunud. Kostja vajadused ei ole muutunud. Asjaolu, et laps käib isa juures igal teisel nädalavahetusel, 2 (4)
Tsiviilasi nr 2-22-1681 suvekuudel viibib 50% ajast isaga ning on isa juures ka kahel koolivaheajal aastas (üle aasta vastavalt 6 päeva oktoobris ja 6 päeva aprillis + jõulude ajal 8 päeva või jõulud 8 päeva + talvevaheaeg jaanuaris 8 päeva), on arvesse võetud juba elatise kokkuleppe sõlmimisel. Hageja ei kanna lapse tema juures viibimise ajal kulutusi, mis ületavad lapse tavahooldust (hageja kuluks on toit, eluase, mõni meelelahutus), kõik lapse ülejäänud kulutused kannab ema. Hagejal on hea varanduslik seisund ja võime maksta elatist 2019.a kokkulepitud ulatuses: hageja töötasu ettevõttest xxx on ca 1247 eurot kuus, isegi kui hageja on tööandjaga kokku leppinud hageja koormuse ja töötasu vähendamises poole võrra, peab hageja lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks leidma lisatöö. Töötasu vähenemine ei halvendanud hageja majanduslikku olukorda: hagejale kuulub ettevõte xxx, kinnistu xxx külas, kus hageja elab. 03.09.2021 sai hageja tagasi pensioniraha 10 254,97 eurot, samal päeval on soetanud xxx-ilt investeerimiskulda. 2021.a novembris müüdud korteri rahast 11 080 eurot maksis hageja 29.11.2021 tagasi laenu Inbank’ile, lisaks hageja kannab igakuiselt Coop Pank kontolt oma kontole LHV Pangas 60 – 120 eurot. On ilmselge, et hagejal on vaba raha.
3.06.09.2022 kohtuistungil pooled jõudsid elatise vähendamise osas kokkuleppele. Hageja avaldas istungil, et on 2022.a aprillist koondatud ja on praegu töötu. Asjas ei olnud vaidlust, et vahepealsel ajal on hageja maksnud kostjale elatist 233 eurot kuus, v.a 2022 juulis. TsMS § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis poolte kompromissi tingimused. Pooled leppisid kokku 22.02.2019 määrusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx määratud elatise suuruse muutmises alates 01.09.2022, hageja ülalpidamiskohustus kuni selle tähtpäevani loetakse täidetuks ja hageja makstud elatisesummasid ei tasaarvestata. Kokkuleppes pooled nägid ette, et sarnaselt varasema kokkuleppega on hageja ülalpidamiskohustus kuude lõikes erinev (õppeaasta jooksul 1. septembrist juuni lõpuni 170 eurot kuus, augustis 100 ja juulis elatist ei maksta), kuid elatist makstakse aasta keskmisena igakuiselt 150 eurot kuus. Pooled leppisid kokku elatise maksmise korras, samuti elatise suuruse muutmise iga aasta 1.aprillil. Elatis makstakse lapse ema kontole selle kuu, mille eest elatist makstakse, 20.kuupäevaks. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel vähendasid määruse peale määruskaebuse õigust 3 tööpäevani alates määruse kättetoimetamisest.
4.TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.
5.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise tähtaega lühendada.
7.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus ei määra TsMS § 174 lg 1 kohaselt kindlaks menetluskulude suurust.
(allkirjastatud digitaalselt) 3 (4)
Tsiviilasi nr 2-22-1681 Heli Käpp kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.