Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada (TsMS § 661 lg 4). Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi saab üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras saab kompromissi kehtetuks tunnistada (TsMS § 430 lg 9). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
ASJAOLUD
1.Pärnu Maakohtu menetluses on G. K. (hageja) hagiavaldus R. K. (kostja) vastu täisealisele
Tsiviilasi nr 2-20-7897 õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks summas 260 eurot kuus alates 08.03.2020 kuni 08.03.2023, so kuni hageja 21 aastaseks saamiseni. Hageja soovib elatist enda kontole EExxx. Pärast hagi täpsustust nõuab hageja elatist tagasiulatuvalt 520 eurot (so 260 eurot aprillikuu eest ja 260 eurot maikuu eest) ja alates juuni 2020. a 260 eurot kuus. 04.11.2020 toimunud eelistungina korraldaval kohtuistungil hageja täpsustas oma elatisenõude perioodi, milleks on 01.09.2020 kuni 30.06.2021 ning enda ülalpidamiseks vajalike kulude suuruseid. Ülalpidamiseks tehtavate kulude suurust on hageja täpsustanud ka 18.11.2020 menetlusdokumendis.
1.2.Esitatud asjaoludel õpib hageja xxx xxx õppekaval. Hagile lisatud xxx tõendi kohaselt alustas hageja õpinguid 05.11.2018 ja lõpetab õpingud planeeritult 06.2021. Kostja on hageja isa (antud asjaolu tõendab hageja sünnitunnistusega), kes elab hagejast eraldi ja hagejat vabatahtlikult materiaalselt ei toeta. Hageja elab endise eestkostja juures xxx. Varasemalt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alaealisele lapsele, mille võlgnevus seisuga 08.03.2020 on 2983,50 eurot.
1.3.Hageja lõplikud vajadused keskmiselt kuus on 315,06 eurot järgmiselt: eluasemele 62 eurot, kui hageja elab ühiselamus ja 34,53 eurot, kui hageja elab endise eestkostja pinnal; toidule 100 eurot; transpordile 0 eurot; sidekulu 20 eurot; tervishoiule 80 eurot; hügieenitarvetele 22,50 eurot; koolikohustuse täitmiseks 3,60 eurot; riietele ja jalanõudele 26,96 eurot.
1.4.Hagejal ei ole vara. Hagejat peab üleval tema endine eestkostja, kes oli kostjaga abielus. Hageja pöördus elatise nõudega kohtusse ka bioloogilise ema vastu ning saab emalt igakuiselt 100 eurot. Lisaks saab hageja lastetoetust 60 eurot ja menetlusaegse elatisabiabina riigilt 100 eurot. Hageja käib tasuta praktikal xxxxx xxxxxxxx. Hageja ei nõustu kostjaga, et eestkostetoetust ja lasterikka pere toetust saab arvestada tema sissetulekuks, kuna need tasutakse vanemale või eestkostjale pere ülalpidamiseks ning ei ole lapse sissetulek. Kostja ei ole hagejat vabatahtlikult ülal pidanud.
2.Kostja hinnangul on hageja tõendatud kulud kuus 203,59 eurot, kui hageja elab praeguses elukohas ja 231,06 eurot, kui hageja elab ühiselamus.
2.1.Kostja ei nõustu hageja eluasemekulude suurusega. Kostjale teadaolevalt elab hageja xxx ning aegajalt xxx. K.P. pere on kuueliikmeline, mitte viieliikmeline, nagu on oma arvestuste aluseks võtnud hageja. Eluasemega seotud laenumakseid ei saa riigikohtu praktika kohaselt arvestada eluasemekuluna. xxx kodulehel on avaldatud, et õpilaskodu tasu on 62 eurot kuus, mitte 90 eurot kuus. Seega kostja hinnangul on hageja eluasemekulu keskmiselt kuus 25 eurot ning alates 2020 november 62 eurot. Kostja hinnangul kulub hagejal koolile, riietele ja toidule maksimaalselt summas 31,66 eurot, hambaraviga seoses 11,75 eurot. Kostja ei nõustu riigilõivu kuluga ning hageja poolt esitatud K.P. kontode väljavõtetega kui kulutõenditena. Kostja hinnangul on tegemist hageja sissetulekuga, mitte kuluga. Hageja trennikuluga kostja ei nõustu põhjendusel, et täiskasvanud lapse trennivajadusse tuleb hinnata tunduvalt kriitilisemalt. Kostja hinnangul on hageja põhjendatud kulu aprill, mai, september, oktoober 72,13 eurot ja alates november 109,13 eurot (I kd tl 115-118, p –d 1-21). Kostja nõustub, et hageja sissetulek on lapsetoetus summas 60 eurot kuus (I kd tl 118 p 23). Kostja hinnangul tuleb hageja sissetulekuks arvestada lasterikka pere toetust hageja osas summas 75 eurot (I kd tl 119 p 24-26) ning eestkostetava lapse toetus summas 240 eurot (tl 119 p 27) ja hageja enda poolt väidetud riigitoetus 100 eurot (I kd tl 119 p 28). Kostja ei nõustu, et hageja poolt esitatud käsundusleping (I kd tl 110-114) on praktikaleping, kuna see ei vasta xxx vastuses (I kd tl 121-122) toodud tingimustele (I kd tl 119 p 29-30). Kostja hinnangul on hageja kulud kaetud riigilt saadavate toetustega ning osaliselt on hageja võimeline ise teenima enda ülalpidamiseks sissetulekut. 2.2 Eelistungil 04.11.2020 kostja nõustus sellega, et hageja elab xxx, , et hageja eluasemekulud on 34,53 eurot kuus, toidukulu on 100 eurot ning koolikohustuse täitmiseks kulub 3,60 eurot (I kd tl 140).
Tsiviilasi nr 2-20-7897
2.3.27.11.2020 esitatud menetlusdokumendis kostja nõustub hageja sidekuludega summas 16 eurot, tervishoiukuludega summas 22,50 eurot, kuludega riietele ja jalanõudele summas 26,96 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hügieenitarvetele mineva kulu. Muude kulude osas (vaba aeg, sport jne) kostja seisukohta ei esita. Kokku on kostja hinnangul hageja põhjendatud kulud kuus 203,59 eurot, kui hageja elab praeguses elukohas ja 231,06 eurot, kui hageja elab ühiselamus (I kd tl 168-169 p-d 1-14).
2.4.Kostja esitas enda majandusliku seisundi tõendamiseks kohtutäituri poolt arestitud korteri registriosa nr xxxxxxxx väljatrüki (I kd tl 123), töötuna arvelevõtmise otsuse nr TA20-0070118 (I kd tl 124), puude raskusastme tuvastamise otsuse nr P26-2017-54915 (I kd tl 125), puudega tööealise inimese toetuse määramise otsuse P26-2017-58043 (I kd tl 128), töövõimetoetuse määramise otsuse nr TVT/20/032064 (I kd tl 126-127), töötuskindlustushüvitise määramise otsuse nr 120050248 (I kd tl 129-130), töötuskindlustushüvitise suuruse muutmise teate (I kd tl 131). Kostja sissetulekud on olnud perioodil 01.03.2020 – 01.10.2020 summas 1670,68 eurot (I kd tl 132-133). Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et töötuskindlustusmaksmine lõpetatakse kohe ära. Hageja ülalpidamise võlgnevuse katteks tsiviilasjas nr xxx tehtud otsuse alusel on kohtutäitur kinni pidanud 363,19 eurot (I kd tl 134). Seega jääb kostjal enda ülalpidamiseks igakuiselt 186,78 eurot, milline summa väheneb veelgi pärast töötuskindlustushüvitise maksmise lõpetamist (I kd tl 120 p 40).
3.Eelistungil 07.09.2022 pooled otsustasid asja lõpetada kompromissiga selliselt, et hageja loobub oma hagist kostja vastu ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED.
4.Kohus, on seisukohal, et sõlmitud kompromiss (resolutsiooni punktid 1.1.-1.2. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
5.Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
6.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna kohus jätab kompromissivälised menetluskulud poolte endi kanda, puudub asjas vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
7.TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või kaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled määruskaebuse esitamise õiguse välistasid. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.