Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Aljona Burova Puudutatud isik I Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere Eestkosteasutus Tallinna linna Nõmme Linnaosa Valitsus Eestkosteasutus Rapla Vallavalitsus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastu võtmata X 27. jaanuaril 2022. a kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (fotod puudutatud isiku II ülekuulamise protokollist kriminaalasjas) ning
15.augustil 2022. a kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (Y 11. novembri 2020. a ambulatoorsed epikriisid). Võtta vastu ülejäänud X määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2.Jätta rahuldamata X 28. jaanuari 2022. a taotlus võrdõigusvoliniku menetlusse kaasamiseks.
3.Jätta Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a määrus muutmata.
4.Määruskaebus jätta rahuldamata.
5.Määruskaebemenetluses kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud X ja lapse Y esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avalduse asjaolud
1.Y (puudutatud isik I, laps) isa X (avaldaja) esitas kohtusse avalduse, milles palus määrata lapse ja isa suhtlemise kord. Avalduse kohaselt on C (puudutatud isik II, ema) aastaid takistanud lapse ja isa suhtlemist. Isa palus kindlat graafikut, kuna vanemad ise kokkuleppele ei jõua. Isa palus määrata suhtlemise kord selliselt, et laps on isaga nädalavahetustel alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni või esmaspäeva hommikuni ning koolivaheaegadest pool aega. Isa soovis, et laps sõidaks tema elukohta Rapla maakonda reede õhtul ja pühapäeval Tallinnasse tagasi. Alternatiivselt palus lapse isa määrata suhtlemise kord, millise kohaselt on laps kaks nädalat kummagi vanemaga sh käib Tallinnasse kooli isa juurest Rapla maakonnast.
2.Menetluse lõpus palus avaldaja määrata suhtlemise kord, millise kohaselt on laps isaga üle nädala nädalalõppudel ja koolivaheajad ning pühad veedab laps võrdselt kummagi vanema juures. Menetlusosaliste seisukohad
3.Eestkosteasutus Rapla Vallavalitsus andis teada, et vesteldes lapse isaga selgus, et viimati kohtus ta lapsega 2020. a detsembris, kohtumised olid lühiajalised. Pikemaajaline kohtumine toimus 2018. a jõulude paiku, kus laps viibis isa juures umbes nädala. Vaatamata vähestele kohtumistele on lapse isa sõnul tal pojaga lähedane suhe ning ta tahab pojaga kohtuda. Vesteldes lapse emaga selgus, et lapse isa on poja vastu hakanud huvi tundma viimastel kuudel, enne seda ei olnud huvi mitu aastat. Lapse ema väitis, et ei keela lapsel isaga suhelda ja kohtuda, kuid arvestades, et laps on isast võõrdunud, peaksid esimesed kohtumised olema lühiajalised. Edasised kohtumised võiksid olla pikemaajalised, kuid vaid siis, kui laps seda ise soovib.
4.Eestkosteasutus Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus märkis, et 6. juunil 2016. a avaldas lapse ema vestlusel lastekaitsetöötajaga arvamust, et isa suhtlus lapsega võiks toimuda üle
nädalavahetuse, isa toob ja viib last. 10. juuni 2016. a ärakuulamisel rääkis laps, et vahel ta käib isa juures, kus nad vaatavad koos televiisorit ja mängivad.
5.6. jaanuaril 2021. a toimunud vestlusel iseloomustas ema poega kui rahumeelset ja arukat last, kelle õppeedukus ja käitumine koolis on hea. Poiss käib rahvatantsu trennis kolmel korral nädalas. Viimasel ajal on laps kohtunud isaga harva. Ühel korral käis isa koolimatkal lapse klassiga kaasas. Samuti on isa kutsunud poega maja ette autosse juttu rääkima. Midagi pikemalt nad koos teinud ei ole, kuna lapse isa ei ole ema sõnul sellist ettepanekut teinud. Lapse ema nõustus poja isa sooviga lapsega aega veeta. Tema hinnangul on aga isa suhted lapsega jäänud viimastel aastatel kaugeks. Seega on ennatlik nõudmine, et laps peaks sõitma iseseisvalt kuhugi võõrasse kohta. Lapse ema tegi ettepaneku isa ja poja suhtlemiseks nädalavahetustel päevasel ajal, esialgu ilma ööbimiseta. Lapse ema pidas oluliseks, et suhtluskorra puhul arvestataks poja rahvatantsurühma esinemisi.
6.7. jaanuaril 2021. a toimus vestlus lapsega, kes rääkis, et isaga on nad viimasel ajal kohtunud kahel korral. Ühel korral käis isa kaasas tema koolimatkal. Seal läks hästi ja nad said isaga juttu rääkida. Teisel korral käis ta autos isaga juttu rääkimas enda maja ees. Laps avaldas, et kardab natuke isaga kohtumist, kuna nad ei ole ammu koos olnud. Laps avaldas, et tahaks isaga kohtuda nii, et veedaks päeva isaga, aga ööseks läheks koju tagasi. Põhjuseks toob ta välja, et ta on oma kodus harjunud, seal on tema asjad ja ta tahaks olla rohkem ema juures. Samuti meeldib talle vanema vennaga arvutiga mängida. Koolis läheb poisil enda sõnul hästi, keegi ei pea teda õppimises aitama, kuna üksinda on parem keskenduda ja ta oskab kõike.
7.Alates 19. jaanuarist 2021. a püüdis lastekaitsetöötaja saada ühendust lapse isaga, kuid ei saanud teda kätte.
8.Eestkosteasutus tegi ettepaneku taastada isa ja lapse suhtlus järk-järgult ja määrata suhtluskord alljärgnevalt: laps suhtleb isaga üle nädalavahetuse laupäeviti selliselt, et isa võtab lapse laupäeva hommikul ja toob tagasi ema elukohta sama päeva õhtul. Nendel nädalatel, kus laupäevast suhtlemist ei toimu, veedab isa lapsega aega ühel reedel nädalas pärast kooli, tagab vajadusel osalemise treeningul ja toob õhtul lapse ema elukohta tagasi. Pärast harjumisperioodi, kuid mitte varem kui kahe kuu pärast, jääb laps soovi korral üle nädalavahetuse isa juurde ööbima ja naaseb koju pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19. Pärast harjutamisperioodi, kuid mitte varem, kui kahe kuu pärast, sõidab laps isa juurde ja tagasi koju rongiga eeldusel, et isa igakordselt rongijaama vastu tuleb. Rongisõidukulud jagatakse vanemate vahel võrdselt. Laps veedab isaga (või isapoolsete sugulastega) aastas puhkuseperioodi (koolivaheajad) kokku 4 nädalat.
9.Lapse ema seisukoha kohaselt ei ole isa ettepanek suhtlemise korraldamiseks lapse huvidele vastav. Laps ei ole veel valmis isa juurde ööseks jääma. Samuti ei ole laps valmis sõitma iseseisvalt isa elukohta maale ja tagasi. Ema tegi ettepaneku määrata suhtlemise kord, millise kohaselt laps viibib isaga kuu igal teisel ja neljandal nädalavahetusel ilma ööbimiseta. Isa võtab lapse laupäeval ajavahemikus kell 10-11 kodust ja toob lapse tagasi koju laupäeva õhtul hiljemalt kell 21.00. Kui laps avaldab soovi ning kooskõlastades emaga, võib laps jääda isa juurde ööseks. Ööseks jäämise korral toob isa lapse koju pühapäeva lõunaks hiljemalt 12.00 või korraldab transpordi selliselt, et laps jõuaks koju tagasi pühapäeva lõunaks hiljemalt 13.00. Vanemad peavad külastusaegu planeerides arvestama lapse hobidest tulenevate elukorraldustega. Kui laps avaldab soovi, võib ta iseseisvalt ühistranspordiga isale külla sõita. Eelnevalt läbib isa koos lapsega vahemaa oma elukohta ja tagasi. Isa läheb vajadusel lapsele saabumiskohta vastu. Sõidu eraldi elava vanema juurde või koju tagasi tasub vastavalt see vanem, kes lapse ühistranspordile saadab. Kõik koolivaheajad jooksevad vastavalt
suhtluskorrale ja nende suhtes erisused ei kehti. Jõuluperiood ja aastavahetusele langev aeg lepitakse vanemate vahel eraldi kokku.
10.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt selgitas avaldaja lapse esindajale, et ta tahab sellist suhtluskorda, et laps oleks pool ajast isa juures ja pool ajast ema juures (kahe nädala kaupa). Lapse isa arvates ei ole probleemi, et laps peaks käima iga päev Raplamaalt Tallinnasse kooli. Avaldaja arvates on laps selleks piisavalt vana. Talvisel ajal on lapse isa küll valmis minema lapsele bussipeatusesse vastu, et ta siis kolme kilomeetri kaugusele oma koju viia. Suvel võib aga laps seda vahemaad ka üksi käia. Avaldaja tunnistas, et tema ja lapse ema vahelised suhted on vaenulikud ning omavahel nad ei suhtle ja lapsega seotud küsimusi ei aruta. Laps oli viimati isa juures kodus 2018. a jõulude ajal. Samas leidis avaldaja, et tal on lapsega lähedane suhe. 2020. a novembris käis ta lapse klassiga kaasas loodusrajamatkal. Kui ärasõidul laps oma isa nägi, jooksis ta isa juurde ja kallistas teda. Kui avaldaja on koos lapsega omavahel, siis on laps väga rahul ja õnnelik.
11.Kohtudes lapse ema ja lapsega kinnitas lapse ema, et tal ei ole midagi lapse ja isa suhtluse vastu, kui laps ise seda tahab. Kuna aga laps ei ole isaga juba pikka aega regulaarselt suhelnud, peaks alustama lühemaajaliste kohtumistega. Lapse ema leiab, et lapse isa võiks tulla lapsele ise autoga järgi ja tuua ta ka tagasi. Lapse emal endal autot ei ole. Sellega, et laps oleks vaheldumisi kahe nädala kaupa kummagi vanema juures, lapse ema nõus ei ole. Kohtumised peaksid olema nädalavahetustel.
12.Laps rääkis esindajale, et ta käib XXX 4. klassis. Kool on kodu lähedal ning ta käib seal jalgsi. Pärast kooli käib laps tantsutrennis (teisipäeval, neljapäeval ja reedel). Nädalavahetused on vabad. Laps teatas, et ta on nõus isa juurde minema üheks päevaks, ööseks jääda ei taha. Ta veidi kardab isa juurde minna, ta ei tunne end seal mugavalt. Ka kardab laps isale helistada, kuna ei tea, mida talle öelda.
13.Lapse esindaja asus seisukohale, et senini ei ole lapse suhtlus isaga olnud piisav. Laps on isast võõrandunud, ta tunneb ennast isaga olles ebamugavalt ega tea, kuidas isa juures käituda, mida rääkida jne. On ilmne, et vanemad ei ole suutnud omavahel kokku leppida ja tagada lapsele vajalikku suhet lahuselava vanemaga. Lapse vanemad ilma kohtu abita ise suhtluse korraldamisega hakkama ei saa, kuna nende omavahelised suhted on vaenulikud. Seetõttu on avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks põhjendatud. Suhtluskord, mille järgi laps on vaheldumisi kummagi vanema juures kaks nädalat järjest, ei ole kooskõlas lapse huvidega. Seda eelkõige seepärast, et igapäevane sõitmine ühistranspordiga isa juurest Tallinnasse kooli ja sealt tagasi on lapsele liialt koormav, tal tuleb ärgata liiga vara ning koju puhkama ja koolitükke järgmiseks päevaks ette valmistama jõuab aga liiga hilja. Arvestada tuleb ka seda, et lapsel on vähemalt kolmel päeval nädalas peale kooli tantsutrenn. Taotletud suhtluskord ei oleks lapsele sobilik vähemalt alguses ka juhul, kui lapse isa elaks Tallinnas. Tegemist oleks lapse jaoks liiga suure ja järsu elukorralduse muudatusega, arvestades seda, et lapse ja isa vahel puudub lähedane ja usalduslik suhe. Lapse esindaja arvates on lapse huvides alguses pigem sagedasemad, kuid lühemad kohtumised. Kui laps on isaga lähedasemaks saanud ning harjunud isa kodus valitseva olustikuga, võib laps viibida isa juures ka pikemat aega. Siiski tuleb suhtluskord nädalavahetusteks määrata selliselt, et ka emale jääb võimalus nädalavahetustel lapsega midagi suuremat ühiselt ette võtta.
14.Maakohus kuulas tol ajal 10-aastase lapse ära 12. aprillil 2021. a. Ärakuulamisel ilmnes, et laps ei soovi isa juures maal käia, ka mitte üheks päevaks, koht on talle võõras ja isaga tunneb ennast ebamugavalt, isegi veidi kardab isa. Lapsel on isaga igav ja ta ei julge seda isale öelda. Laps on öelnud isale, et tal on isa juures huvitav ning ta tahaks jääda pikemaks, muud ta öelda
ei julge. Laps ütles, et ei mäleta, et ta oleks kunagi isaga koos elanud. Laps soovib nädalavahetustel olla vaba ja sõpradega, mitte isa juures. Laps ei olnud nõus isaga ka mitte Tallinnas kinno ja ujuma minema. Ütles, et talle meeldis just selline suhtlus, kus isa käis temaga aia taga rääkimas. Laps kartis tulevast võimalikku üksi rongiga isa juurde sõitmist. Maakohtu määrus
15.Harju Maakohus määras 24. septembri 2021. a määrusega lapse ja isa suhtlemiskorra alljärgnevalt: 1) Isa viibib koos lapsega iga paarisnädala nädalavahetusel alates reedest kuni pühapäeva õhtuni. 2) Isa tuleb reedel hiljemalt kl 18.00 lapsele järele lapse elu- või viibimiskohta Tallinnas. Pühapäeval toob isa lapse tagasi lapse elukohta või eelnevalt kokkulepitud kohta hiljemalt kell 15.30. 3) Kui lapsele ja isale sobib, siis veedavad nad koos aega ühe tööpäeva õhtul, võttes arvesse, et laps peab tegema kodused koolitööd ning et laps tegeleb nädala sees huvitegevusega. 4) Paarisaastatel on laps sügisvaheaja, suusavaheaja ning talvevaheaja alates 2.jaanurist kuni vaheaja lõpuni isaga ja kevadvaheaja ning talvevaheaja alates vaheaja algusest kuni 2.jaanuarini emaga, paaritutel aastatel vastupidi 5) Alates suvevaheaja algusest s.o juuni keskpaigast, on laps emaga juuni kolmanda nädala ja isaga juuni neljanda nädala. Ajavahemikul juuli algusest kuni augusti lõpuni viibib laps kummagi vanema juures kahe nädalaste perioodide kaupa. Kui vanemad ei saavuta muud kokkulepet, siis on laps isaga alates 16.juulist ja alates 16.augustist. 6) (Olenemata talvevaheaja regulatsioonist) on laps paarisaastatel 23.-24. detsember emaga ja 25.-26. detsember isaga, paaritutel aastatel vastupidi. 7) Kumbki vanem peab lapse sünnipäeva oma graafiku järgsel ajal. Vanem võib tulla teise vanema juurde või mujale, kus laps viibib, last õnnitlema lapse sünnipäeva õigel kuupäeval. 8) Emadepäeva on laps emaga. Isadepäeva on laps isaga. 9) Ema sünnipäeva või päeva, millal ema sünnipäeva peetakse, on laps emaga. Isa sünnipäeva või päeva, millal isa sünnipäeva peetakse, on laps isaga. 10) Mõlemad vanemad võivad reisida lapsega välisriiki ajal, kui laps viibib graafiku järgselt vanema juures. Välisreisist tuleb teisele vanemale ette teatada esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolm nädalat enne reisi. Kuni 3-päevasest reisist lähiriikidesse tuleb teisele vanemale ette teatada ühe nädala. 11) Vanemad suhtlevad lapsesse puutuvates küsimustes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis st e-maili või SMS-i teel. 12) Vanemate ja lapse kokkuleppel võivad toimuda täiendavad külastused ja ajaveetmised ka muudel pooltele sobivatel aegadel. Kokkulepped tehakse e-kirja või SMS-i teel. Lapse menetluskulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud kulusid kandnud menetlusosaliste kanda.
16.Maakohus tõi esile, et kohtumenetluse alguses ei soovinud laps isaga suhelda ning ei lähe isa juurde vabatahtlikult. Lapse isa sai kohtumenetluse käigus aru, et vanema ja lapse suhete loomisel peab initsiatiiv tulema vanemalt. Menetluse lõpuks korraldas isa lapsele oma elukohas huvipakkuvaid tegevusi ja nii ema kui ka isa kinnitusel soovis laps isa juurde minna.
17.Maakohtu hinnangul peab suhtlemise kord olema võimalikult konkreetne, kuna vanemate vahel ei ole õnnestunud koostöö ja kokkulepete sõlmimine. Arvestades, et laps on juba 115
aastane, tuleb vanematel suhtlemise korraldamisel arvestada lapse soove, sest sellises vanuses last ei saa sundida täitma suhtluskorda tema tahte vastaselt. Maakohus leidis, et isa poolt algselt nõutu, et laps elab kordamööda kummagi vanema juures kaks nädalat, ei ole praegusel ajal teostatav. Selline suhtlemise kord võiks toimida, kui laps ise sooviks elada kahe nädala kaupa kummagi vanema juures ja kui vanemate vahel oleks laitmatu koostöö. Käesoleval juhul kumbagi neist asjaoludest ei esine. Lisaks välistab kahes kodus elamise täielikult see, et lapse vanemad elavad teineteisest ligi 100 km kaugusel. Määruskaebus
18.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse punktid 1 ja 2 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata lapse ja isa suhtluskord järgnevalt: laps viibib isa juures kaks nädalat kuus, so iga kalendrikuu esimesel ja teisel nädalal järjest; isa tuleb esimese nädala esmaspäeval hiljemalt kl 18.00 lapsele järele lapse elu- või viibimiskohta Tallinnas ning lapse ema tuleb teise nädala pühapäeval hiljemalt kell 14:00 lapsele järele lapse viibimiskohta Paides ning viib lapse tema elukohta tagasi. Või alternatiivselt: isa viibib koos lapsega igal nädalavahetusel alates reedest kuni pühapäeva kell 14:00-ni. Isa tuleb reedel hiljemalt kl 18.00 lapsele järele lapse elu- või viibimiskohta Tallinnas ning lapse ema tuleb pühapäeval hiljemalt kell 14:00 lapsele järele lapse viibimiskohta Paides ning viib lapse tema elukohta tagasi. Kui lapse haigestumise korral ei saa laps isaga viibida, vahetavad vanemad lapse haigestumisele langeva ajaperioodi sellele järgneva ajaperioodiga või vanemate kokkuleppel muu ajaga. Asendatav ajaperiood ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t. edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui aega ei oleks asendatud).
19.Lapse isa hinnangul jättis maakohus välja selgitamata lapse seisukoha ja huvid määruse tegemise ajal. Lapsele määratud esindaja vestles lapsega 20. jaanuaril 2021. a, ning tema seisukohalt oli laps isast võõrandunud ning tundis ennast isaga olles ebamugavalt. Kohus vestles lapsega 12. aprillil 2021. a, mil laps avaldas kohtule, et ta ei soovi isa juures maal käia, ka mitte üheks päevaks, koht on talle võõras ja isaga tunneb ennast ebamugavalt, isegi veidi kardab isa. Kohtumääruse tegemise ajaks on lapse ja isa suhted oluliselt muutunud. Laps on isaga koos olles rõõmus ja neil on alati koos tore olla, laps on kaebajale avaldanud, et ta on nõus tema juures kahenädalaste perioodide kaupa elama. Ka lapse ema on nõus sellega, et lapsele meeldib isa juures olla.
20.Lapsele on tuttavad nii ema kui isa kodud ning tal on turvalised elamistingimused nii ema kui isa kodus. Isa elab koos oma perega Paides asuvas majas, kus lapsel on piisavalt ruumi olla (oma eraldi tuba) ja kus on tagatud lapsele turvalised elamistingimused. Last on võimalik autoga kooli viia. Lapse isa soovib lapse kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine isaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju. Puuduvad mistahes takistused, miks lapse isa ei või suhelda lapsega samaväärselt nagu lapse ema, kui tal on vajalikud teadmised, oskused, ajalised võimalused ning tahtmine, et lapse eest iseseisvalt ja igakülgset hoolt kanda ning korraldada lapsele koolis käimise. On põhjendatud ja lapse huvides, kui laps elab edaspidi vaheldumisi oma kummagi vanema juures kahenädalaste perioodide kaupa. Vanematel tuleb suhtluskorraga kaasnevad transpordikulud kanda võrdsetes osades. Lisaks märkis avaldaja, et kohus on jätnud tähelepanuta avaldaja nõude täpsustada ärajäänud kohtumiste toimumist.
Menetlusosaliste seisukohad
21.Eestkosteasutus Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsus tõi välja, et lapse isa on avaldanud, kuidas tal on plaan lapse elu korraldada vahelduva elukorralduse puhul. Lapse viibimisel isa juures saaks laps Tallinnasse autoga, väljasõit toimuks kas kell 6.35, kui sõidetakse Paidest või kell 7.00 kui sõidetakse Koigist. Tagasisaamine koolist toimuks kas autoga või esimese bussiga/rongiga pärast koolitunde koos avaldaja abikaasaga, kes käiks nendel päevadel, kui oleks isa külastuskord, samuti Tallinnas tööl. Päevadel, kui lapsel on huviring/trenn, saaks laps soovi korral koolitundide lõpust kuni huviringingi/trennini oleva aja veeta oma Tallinna kodus või siis sõita avaldaja abikaasa töö juurde. Õppevahendeid, v.a töövihikud ja vihikud, ei peaks laps isa juures olles igakordselt kaasa võtma. Saab kasutada avaldaja abikaasa tütre õpikuid, kes käib lapsega samas klassis. Õpikute erinevuse korral isa laenutab/ostab puuduvad.
22.Lapse emaga toimunud vestlusel avaldas ta, et laps nõustub käima isal külas, kuid ei soovi elada pool aega isa juures. Nad ei ole lapsega pikemalt seda teemat arutanud, kuna laps muretseb väga selle pärast, mida kohus otsustab ja kas kohtumäärus saab õigesti täidetud suhtluskorra osas. Määratud suhtluskord on suures osas toiminud. Vaheaja osas tekkis vanemate vahel vaidlus. Isa juurde külla läheb laps vahel meelsamini, vahel pigem ei tahaks minna. Ema sõnul saab laps isa juures elavate ja külas käivate lastega hästi läbi. Lapse ema on saanud lapse jutust aru, et isa pojaga eriti aega ei veeda, lapsed mängivad omaette, kuid selline korraldus poega ei häiri. Ema ei pea vahelduvat elukohta mõeldavaks võimaluseks juba selletõttu, et 100 kilomeetri tagant igapäevaselt koolis käia on liiga pikk maa. Laps on rääkinud, et ta soovib elada ema juures. Laps käib Tallinnas trennis kolm korda nädalas.
23.Lapsega eraldi toimunud vestlusel andis laps lastekaitsetöötajale teada, et ta ei soovi elada pool aega isa juures Paides. Laps soovib elada ema juures, kuna seal on tema asjad, kodu, oma tuba ja seal on ta harjunud. Enda sõnul käib ta hea meelega isal külas, pigem pooleldi tahab, pooleldi ei taha. Isa ei ole rääkinud pojaga sellest plaanist, et ta elaks pool aega Paides. Lapsele meeldib aega veeta Paides teiste lastega, põhiliselt mängivad arvutimänge. Isa ja ta naisega koos on mänginud ka lauamänge ja käinud Pärnus spaas. Laps avaldas, et teda häiris isa kõne temale, nagu ta oleks kohtunikule midagi valesti rääkinud. Ta ei saanud sellest eriti aru. Lapse sõnul kinkis isa talle kalli arvuti ja ütles, et nüüd sa enam ei tahagi koju minna. See tekitas paha tunde, nagu ta tahaks olla kellegi juures arvuti pärast. Kuigi tegelikult saab koduarvutis sama hästi mänge mängida.
24.Eestkosteasutus leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Maakohtu määratud suhtluskord on suures osas toiminud. Isa on saavutanud lapsega kontakti ja laps läheb isa juurde enamasti meelsasti. Küll aga ei ole lapse huvides Paidest Tallinnas koolis käimine, mis eeldab ligi 2-tunnist autoga sõitu ning hiljemalt kell 5.30 hommikul ärkamist. Lapse koolitee Paidest ühistranspordiga oleks minimaalselt 2.5 tundi pikk, seega edasi-tagasi sõitmisele kuluks enamus lapse vabast ajast. Lapse huvides on veeta mõlema vanemaga aega puhkepäevadel, mis välistab, et laps veedaks kõik nädalavahetused ainult ühe vanemaga nagu avaldaja taotleb.
25.Eestkosteasutus Rapla Vallavalitsus leidis, et maakohtu määratud suhtluskord on lapse huvides. Sõitmine Paide ja Tallinna vahet ei ole mõistlik ning võtab väga suure osa lapse ajast. Lapse isal on küll sõiduki kasutamise võimalus, kuid arvestama peab ka sellega, et kui mingil põhjusel ei ole võimalik last kooli sõidutada, tuleb tal seda teha kasutades mitut ühistranspordi vahendit kooli ja koolist koju jõudmiseks. Samuti ei pooldanud eestkosteasutus alternatiivina sellist suhtluskorda, kus laps elab argipäevadel ehk siis esmaspäevast reedeni ühe vanema juures ja kõik nädalavahetused veedab aega teise vanemaga. Mõlemal vanemal peab olema ka võimalus nädalavahetusel lapsega koos aega veeta. Laps on eestkosteasutusele avaldanud, et ta
tahaks igapäevaselt ema juures edasi elada, samas talle meeldib ka isa juures käia, mistõttu võiks jääda kõik samamoodi, nagu see praegu on.
26.Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et vaidlustatud määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra muutmine avaldaja soovitud viisil ei ole kooskõlas lapse huvidega. Lapse esindaja juhtis tähelepanu, et selleks, et laps jõuaks kella 8.00 kooli, tuleb tal tõusta igal koolipäeva hommikul kella 5.30-6.00 vahel ning kulutada edasi-tagasi sõiduks iga päev ca 4 tundi. Sellise koormuse panemine lapsele ei ole tema tervist ja vaimset heaolu silmas pidades kohane. Avaldaja ei arvesta lapse huvidega, tema poolt välja pakutud suhtluskord lõhub kardinaalselt lapse väljakujunenud ja kinnistunud elukorraldust. Lapse isa alternatiivne ettepanek, mille kohaselt laps viibib isa juures kõikidel nädalavahetustel, ei ole samuti lapse huvides, sest selline suhtluskord ei võimalda lapsel veeta vaba kvaliteetaega koos emaga. Lapse esindaja hinnangul on laps hästi arenenud ning tema enda arvamust tuleb arvesse võtta. Laps on värskelt, 13. jaanuaril 2022. a, avaldanud lastekaitsetöötajatele, et ta ei soovi mingil juhul elada pool aega isa juures Paides.
27.Lapse ema palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, kõik menetluskulud palus puudutatud isik II jätta avaldaja kanda. Lapse ema jäi kõigi enda varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde.
28.Isa poolt välja pakutud suhtlemiskorra kohaldamine on välistatud ka seetõttu, et vanemate vahel puudub käesoleval hetkel igasugune mõistlik dialoog ja koostöö. Lapse isa suhtlemine lapse emaga seisneb jätkuvalt ema süüdistamises ja halvustamises. Lapse ema hinnangul on lapse isa määruskaebuses esitatud argumendid silmakirjalikud ning mõeldud kohut eksitama. Lapse ja eelduslikult ka lapse isa huvides on säilitada lapse stabiilne elukorraldus ning töötada järk-järgult lapse ning isa vahelise suhtlemise taastamisega selliselt, nagu vaidlustatud määrus ette näeb. Stabiilne elukorraldus seisneb antud juhul lapsele turvalises kodus, kus ta on siiani elanud, kus on väljakujunenud lapse igapäevane elukorraldus ja samuti lapse tugivõrgustik nii kooli- ja trennikaaslaste näol. Lisaks tuleb arvestada käesolevas menetluses ka lapse tahet elada oma senises kodus.
29.Lapse ema tõi välja, et on olnud olukordi, kus lapse isa pidevalt muudab kokku lepituid kokkusaamisi, jääb kokkusaamisele hiljaks või jätab üldse tulemata (nt 25. detsembril. 2021. a ja 16. jaanuaril 2022. a). Isa lapsega nädala sees ei suhtle, ei helista talle. Edasine menetlus
30.Vastuseks määruskaebuse vastuseks esitatud seisukohtadele esitas avaldaja 27. jaanuaril 2022. a täiendava tõendi (fotod kahtlustatava, käesolevas asjas puudutatud isiku II, ülekuulamise protokollist) ning 28. jaanuaril 2022. a enda arvamuse koos lisadega (kõnelogi ning avaldaja sõnumivahetus lapsega). Lapse isa selgitas lapse ema esile toodud olukordade tagamaid seoses suhtluskorra täitmisega 25. detsembril. 2021. a ja 16. jaanuaril 2022. a. Muuhulgas märkis avaldaja, et on alates 4. juuni 2021. a määruses ja hiljem 24. septembri 2021. a määruses toodud suhtluskorrast järjepidavalt kinni pidanud ning avaldaja poolt ei ole esinenud olukordi, kus ta oleks muutnud kokkulepitud kohtumisi või jätnud tulemata. Viimaseid kuid arvestades ei ole lapse ema seisnud selle eest, et kõik määratud kokkusaamised lapsega saaksid toimuda. Lapsega on raske elektroonilisi sidevahendeid kasutades ühendust saada. Sõnumitele tihtilugu vastust ei tule ning kõnedele ei vastata. Avaldaja palus, et asja lahendamisel võtaks osa võrdõigusvolinik; lisaks tuleb isa hinnangul välja selgitada, miks laps on arglik – laps vajaks nõustamist või psühholoogi abi.
31.5. veebruaril 2022. a teatas lapse isa, et pojaga koos olemiseks elab ta nüüd Tallinnas, Õismäe teel, mistõttu palutud suhtluskorda saab nüüd kindlasti täita. Vastuseks kohtunõudele täpsustas lapse isa 15. augustil 2022. a, et elab alates veebruarist 2022. a kuni tänaseni Õismäel. Õismäe korteris on lapsel eraldi tuba, mis on sisustatud vastavalt lapse vajadustele. Poeg on isa juurde iseseisvalt sõitnud nii rongi kui ka bussiga ning isa hinnangul on see lapsele meeldinud. Suhtlus isa ja lapse vahel toimub kohtu poolt määratud graafiku alusel, mida lapse ema ei järgi korralikult, jättes perioodiliselt ära niigi harvad kohtumised. Lapse ema keeldub ära jäänud kohtumiste asendamisest, kuid lapse isa on seisukohal, et ärajäänud kohtumised tuleb lapse heaolu nimel kindlasti asendada. Kohus on jätnud tähelepanuta lapse isa nõude täpsustada ärajäänud kohtumiste toimumist. Lapse isa heitis ette nii lastekaitsetöötaja kui ka lapse ema vaenulikku suhtumist avaldajasse.
32.Seoses elukoha muutusega täpsustas lapse isa oma nõuet ning palus: tühistada Harju Maakohtu kohtumäärus osaliselt (resolutiivosa punktid 1 ja 2) ning määrata lapse ja isa suhtluskord järgnevalt: 1) määrata kindlaks suhtluskord, mille kohaselt viibib Y X juures 50% ajast ja C juures 50% ajast selliselt, et laps elab kummagi vanemaga kaks täisnädalat järjest. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis õigustatud vanem võtab lapse tema kahenädalasele perioodile eelneval päeval ajavahemikul 18:00-19:00 teise vanema elukohast või lapse viibimiskohast; 2) kui lapse haigestumise korral ei saa laps isaga viibida, vahetavad vanemad lapse haigestumisele langeva ajaperioodi sellele järgneva ajaperioodiga või vanemate kokkuleppel muu ajaga. Asendatav ajaperiood ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t. edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui aega ei oleks asendatud).
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on lapse isa vaidlustanud maakohtu määruse osaliselt suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2). Kaebaja ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punkte 3-12. Selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ei kontrolli.
34.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
35.Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused. Avaldaja esitas 22. oktoobril 2021. a ringkonnakohtule enda 22. oktoobril 2021. a lastekaitsetöötajale saadetud e-kirja ning helisalvestise enda ja lapse vahelisest kõnest. 27. jaanuaril 2022. a esitas avaldaja ringkonnakohtule fotod puudutatud isiku II ülekuulamise protokollist kriminaalasjas. 28. jaanuaril 2022. a esitas avaldaja ringkonnakohtule kõneeristuse avaldaja kõnedest lapsele, väljavõtte avaldaja ja lapse vahelisest sõnumivahetusest. 15. augustil 2022. a esitas avaldaja ringkonnakohtule kaks poja ambulatoorset epikriisi 11. novembrist 2020. a, kirjavahetuse puudutatud isikuga II ja lastekaitsetöötajaga perioodil 12. a jaanuar 2014. a kuni 4. jaanuar 2022. a ning kirjavahetuse lastekaitsetöötajaga perioodil 22. oktoober 2021. a kuni 25. oktoober 2021. a ning puudutatud isiku II 21. juuni 2022. a kirja avaldajale.
36.Kuigi üldjuhul peavad menetlusosalised TsMS § 329 lg 1 järgi esitama tõendid ja vastuväited nii vara, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik, ning hilinenult tõendi võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada TsMS § 662 lg 3 järgi uusi asjaolusid ja tõendeid ning ringkonnakohus võib määruskaebust läbi vaadates TsMS § 667 lg 3 II lause järgi vajadusel ka koguda uusi tõendeid. Seejuures peab aga ringkonnakohus kontrollima, et tõendid oleksid TsMS § 238 tähenduses asjakohased ja lubatavad (v.a TsMS § 238 lg 3 p 3). Eelnevast lähtudes jätab ringkonnakohus vastu võtmata avaldaja 27. jaanuaril 2022. a kohtule esitatud fotod puudutatud isiku II ülekuulamise protokollist kriminaalasjas, sest kõnealune protokoll kajastab 2016. aastal avaldaja ja puudutatud isiku II ühise tütre ning puudutatud isiku II ja viimase elukaaslase vahel toimunud vahejuhtumit. Käesoleva suhtluskorra vaidluse lahendamise seisukohast ei ole kõnealune tõend asjakohane. Avaldaja ei ole ka selgitanud, mida nimetatud tõendiga soovib tõendada. Lisaks jätab ringkonnakohus tsiviilasja juurde võtmata avaldaja 15. augustil 2022. a esitatud lapse kaks
11.novembri 2020. a ambulatoorset epikriisi, sest need tõendid on juba maakohtus esitatud (tl 69-70). Ülejäänud ringkonnakohtule esitatud tõendid on asjakohased ja lubatavad ning ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks. Lisaks on avaldaja esitanud 28. jaanuari 2022. a taotluse kaasata menetlusse võrdõigusvolinik. Lapsega suhtlemise korraldamist lahendatakse TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi hagita menetluses, kus kohaldub uurimispõhimõte (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477 lg 5). Kohus ei ole TsMS § 477 lg 5 järgi hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Pidades silmas käesoleva vaidluse olemust ning vaidluse all olevaid küsimusi, ei ole kolleegiumi hinnangul võrdõigusvoliniku menetlusse kaasamiseks alust. Ka avaldaja ise ei ole oma taotlust põhjendanud. Eelnevast tulenevalt jääb taotlus rahuldamata.
37.Suhtluskorra määramine on kohtu kaalutlusotsused, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Diskretsiooni kontrollimiseks peavad maakohtu järeldused olema esitatud jälgitavalt.
38.Sobiv suhtluskord tuleb paika panna üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Lapse isa taotles määruskaebuses määrata suhtlemise kord selliselt, et laps viibib kummagi vanemaga võrdse aja kahe nädala kaupa või alternatiivselt, et laps viibib igal nädalavahetusel alates reedest kuni pühapäevani isaga. 15. augusti 2022. a menetlusdokumendis täpsustas avaldaja seoses enda elukoha muutusega nõuet ning palus määrata suhtlemise kord selliselt, et laps viib kummagi vanemaga võrdse aja kahe nädala kaupa ning et juhul, kui lapse haigestumise korral ei saa laps isaga viibida, vahetavad vanemad lapse haigestumisele langeva ajaperioodi sellele järgneva ajaperioodiga või vanemate kokkuleppel muu ajaga; asendatav ajaperiood ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi, kui aega ei oleks asendatud).
39.Kolleegium ei nõustu avaldaja etteheitega, mille kohaselt maakohus jättis välja selgitama lapse seisukohad ja huvid. Lisaks sellele, et maakohtu menetluse ajal suhtlesid lapsega eestkosteasutuse esindajad ning lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja, kuulas maakohus ära lapse 12. aprillil 2021. a (tl 77) ning korraldas neli ärakuulamist (28. jaanuaril 2021. a; 6. aprillil 2021. a; 3. juunil 2021. a ja 16. septembril 2021. a), et hinnata, kuidas on lapse ja isa vaheline suhtlus toimunud ning arenenud. Vaatamata sellele, et maakohtu menetluse lõpus sai laps isaga suhelda ja nende suhted paranesid ning ka määruskaebemenetluse jooksul avaldas laps, et soovib isaga suhelda (tl 167-167 p; 171), on ka pärast vaidlustatud määruse tegemist
jäänud laps arvamusele, et igapäevaselt soovib ta elada emaga, sest seal on tema jaoks keskkond ning elurütm, millega laps on harjunud (tl 167-167p; 171). Erinevalt avaldaja nägemusest ei selgu kolleegiumi hinnangul avaldaja 22. oktoobril 2021. a esitatud helisalvestisest avaldaja ja lapse vahel toimunud kõnest lapse tahet viibida isa juures avaldaja taotletud suhtluskorra alusel. Helisalvestisest kuuldub, et isa, saanud teada, mida laps kohtule ärakuulamisel avaldas ja mis ilmselt ei vastanud isa ootustele, nõuab pojalt telefoni teel vastust, kas ta tahab isaga olla. Kõne sisust ja toonist saab järeldada, et isa helistas lapsele eelkõige eesmärgil temalt kohtule avaldatu osas aru pärida ning arvestades laste arengulist vajadust olla lojaalne mõlemale vanemale, mõjutas ilmselt see ja tajutav pingeolukord lapse antud vastust. Seejuures tuleb arvestada, et laps on tundnud ennast isaga varasemalt suheldes kohmetult (tl 40 p, 54, 77), pole tahtnud tüli tekitada (tl 171p) ning märkinud, et viidatud isa kõne häiris teda ja ta ei saanud sellest eriti aru (tl 171 p). Seetõttu hinnates tsiviilasja materjale ja selles esitatud tõendeid vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 kogumis, ei anna avaldaja ja tema poja vahel peetud kõne alust kahelda selles, et maakohus oleks jätnud lapse huvid välja selgitamata ja nendega suhtluskorra määramisel arvestamata.
40.Kolleegium hinnangul toimib selline suhtluskord, kus laps elab olulise osa ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, ennekõike siis, kui vanemate vahel ei ole suuri konflikte, vanematel on kommunikatsiooni- ja koostöövalmidus, et kokku leppida ühistes kasvatusmeetodites, päevakavas jne. Tsiviilasja materjalidest nähtub aga, et lapsevanemate vahel puudub elementaarne vanemlik koostöö, mis on eelduseks, et lapsega suhtlemine vahelduva elukoha põhimõttel saaks toimida last toetaval viisil. Isa erinevad üldsõnalised etteheited emale ja tema käitumisele ei anna alust arvata, et ema on käitunud lapse huve kahjustavalt. Seega ei ole lapse isa taotletud suhtluskord lapse huve arvestades võimalik vaatamata sellele, et lapse isa on alates veebruarist 2022. a kolinud elama Tallinnasse. Lisaks tuleb silmas pidada ka seda, et laps on määruskaebuse lahendamise hetkeks 12-aastane, seega vanuses, kui vanemate ja lapse suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada lapse soovidega. Arvestada tuleb ka, et kuna vahelduva elukoha põhimõttel suhtlemine nõuab lapselt kõrgendatud kohanemisvõimet ja valmisolekut pideva ühest kodust teise liikumise ning sellega kaasnevaga toime tulla, peab see olema igal üksikjuhtumil lapsele jõukohane. Praegusel juhul tsiviilasja materjalid seda ei kinnita ning ka lapse enda avaldatust saab järeldada, et ta soovib stabiilset elukeskkonda ja rutiini – sellist, millises on ta harjunud seni elama. Kuivõrd lapse ema kodu Nõmmel on lapsele tuttav keskkond, kus asub mh lapse kool, on põhjendatud, et laps viibib enamuse ajast ema kodus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka avaldaja algselt esitatud alternatiivne suhtluskorra variant, mille kohaselt viibib isa koos lapsega igal nädalavahetusel alates reedest kuni pühapäevani lapse huvides, kuivõrd selliselt ei saaks laps vabal ajal emaga aega veeta. Mis puudutab ärajäänud suhtluskorra asendamist, siis mõjutaks see paratamatult tavapärase suhtluskorra rütmi ega täidaks eesmärki, et lapsel tekiks kindel ja selge arusaam isaga kohtumise aegadest, mistõttu ei pea ringkonnakohus lapse isa sellist nõuet põhjendatuks ega lapse huvidega kooskõlas olevaks.
41.Maakohtu põhjendused lapse viibimise osas ühe või teise vanema juures on küll napid, kuid arvestades määruskaebuses esitatud väiteid ei ole neid ega ka määratud suhtluskorda alust muuta.
42.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lapse huvides on see, et mõlemad vanemad toetavad last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lapse vaimse ja füüsilise tervise parimates huvides on olukord, kus mõlemad vanemad panustavad teadlikult ühiste erimeelsuste ületamiseks. Vanemate vastastikune üksteise süüdistamine ei aita kaasa probleemi lahendamisele. Kuigi lapsega seotud vaidlustes on vanemate pigem emotsioonidel
kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määral arusaadav, peavad vanemad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides.
43.Küsimus sellest, kes ja millises ulatuses kannab lapse transpordikulusid puudutab lapsevanemate ülalpidamiskohustust ega ole käesoleva suhtluskorra kindlaksmääramise vaidluses oluline. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
44.TsMS § 172 lg 1 alusel, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Üldjuhul on mitme menetlusosalisega hagita menetluses õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Arvestades lapse isa majanduslikku olukorda ja lapse ema seisukohta menetluskulude jaotamise küsimuses, jätab kolleegium menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
45.Kuna Harju Maakohus rahuldas 14. septembril 2021. a määrusega (tl 113-115) avaldaja riigi õigusabi taotluse ning andis talle riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja menetlemiseks kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad avaldaja riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud Eesti Vabariigi kanda. Kuivõrd Harju Maakohus andis lapsele 17. detsembri 2020. a määrusega riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad ka lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.