Määruse tegemise aeg ja koht 1.09.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-21-16718
Kohtuasi
C avaldus X-ga, Y-ga ja Q-ga suhtlemise korra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7.03.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
C määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiina Mölder Puudutatud isikud 1) X (isikukood XXXXXXXXXXX) 2) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) 3) Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Alas 4) W (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu 5) Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja TT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7.03.2022 määruse resolutsiooni p-d 2.1, 2.2 ja 2.7 osas, millega maakohus määras laste suhtluskorra vanematega selliselt, et lapsed X, Y ja Q viibivad ema juures üksnes paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni; lapsed Y ja Q viibivad lisaks ema juures üksnes paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni ja kui X soovib, võib ta ema juures viibida samal ajal, samuti nendega seonduvad korraldused laste viimiseks ja toomiseks ning laste õppetööks ettevalmistamiseks; ning osas, milles maakohus määras suhtlusõiguse suvisel koolivaheajal. Samuti tühistada maakohtu
2-21-16718 määruse resolutsiooni punktides 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 märgitud korraldused laste viimiseks ja toomiseks ja seetõttu muuta ka määruse resolutsiooni punkti 2 numeratsiooni ning määruse resolutsiooni p-i 2.8 emaga videokõnede tegemise kohta. Teha tühistatud osas uus määrus, millega muuta vanemate ja laste suhtlemise aega ja korda, laste viimise ja toomist korraldust ja maakohtu määruse punkti 2 numeratsiooni käesoleva määruse p-s 3 toodud viisil. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.2.Määrata kindlaks C suhtlemise kord oma alaealiste laste X-ga, Y-ga ja Q-ga järgmiselt:
3.2.1.Lapsed viibivad kummagi vanema juures vaheldumisi selliselt, et lapsed on isa juures paaritu nädala reede õhtul kella 19.00-ist kuni paaris nädala reede õhtul kella 19.00-ni ning ema juures paaris nädala reede õhtul kella 19.00-st kuni paaritu nädala reede õhtul kella 19.00-ni, välja arvatud p-des 3.2.2–3.2.6 märgitud juhtudel.
3.2.2.23.12 kell 17 kuni 26.12 kell 19 veedavad lapsed paaritutel aastatel isaga. Paarisaastatel veedavad lapsed 23.12 kell 17 kuni 26.12 kell 19 emaga.
3.2.3.31.12 kell 16 kuni 1.01 kell 19 veedavad lapsed paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga.
3.2.4.Emadepäeva veedavad lapsed emaga ja isadepäeva isaga.
3.2.5.Laste kohaletoimetamise kohustus on sellel vanemal, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisti.
3.2.6.Suvise koolivaheaja veedavad lapsed vanematega vaheldumisi, mõlema vanemaga ühe 3-nädalase perioodi ja ühe 2-nädalase perioodi ning eraldi veel 5-päevase perioodi. Koolivaheaja esimesest päevast on lapsed 3 nädalat selle vanema juures, kelle juures nad on vastavalt p-le 3.2.1. Vaheaja järgmised ajavahemikud vastavalt käesoleva punkti esimesele lausele on lapsed vaheldumisi kummagi vanema juures. Kui suvine koolivaheaeg on pikem või lühem kui 40 päeva, siis muutub vastavalt viimase päevades arvutatud perioodi pikkus nii, et lapsed on kummagi vanema juures võrdse aja, aga kui vaheaja kestus on paaritu arv, siis jääb päeva võrra pikemaks selle vanema periood, kelle juures lapsed on p 3.2.1 järgi 1. septembril.
3.2.7.Vanemal on õigus suhelda oma lastega igal ajal telekommunikatsioonivahendite kaudu, arvestades laste päevakava.
3.2.8.Vanematel on omavahel alati õigus kokku leppida lastega teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
3.2.9.Suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
2-21-16718 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C (avaldaja, ema) esitas Harju Maakohtule 25.10.2021 avalduse, milles palus määrata kindlaks tema ning laste X, Y ja Q (ühiselt kui lapsed) suhtluskorra järgmiselt: -
-
-
-
-
lastel on vahelduv elukoht viisil, et kõik kolm last elavad paarisnädalatel emaga ja paaritutel nädalatel isaga; jõulude ajal viibivad lapsed paarisaastal emaga 23.12–26.12; aastavahetuse, s.o 30.12 kuni 1.01, veedavad lapsed paaritul aastal emaga; isadepäeva veedavad lapsed alati isaga ja emadepäeva emaga; ajal, mil lapsed viibivad kummagi vanema juures, täidab see vanem oma ülalpidamiskohustuse laste ees elatist vahetult andes nii eluaseme, toidu, koolitarvete kui muude igapäevakulude osas; lastele vajalike suuremate esemete kulud (riided, jalanõud, trennid, reisid jne) kaetakse laekuvate peretoetuste arvelt selle vanema poolt, kelle pangakontole toetused laekuvad; kui toetusest ei piisa, lepitakse kulutuse tegemises eelnevalt kokku ja kumbki vanem kannab kuludest poole; vanemad käituvad laste ees teineteisega viisakalt ja lugupidavalt ega halvusta teist vanemat laste ees ka ajal, mil lapsed viibivad vaid ühe vanemaga; vanemad hoiduvad tegevustest, mis kahjustavad laste suhet teise vanemaga või mis raskendab laste kasvatamist; mõlemad vanemad soodustavad ja õhutavad lapse viibimist suhtluskorra kohaselt teise vanemaga; vanemad suhtlevad lastesse puutuvates küsimustes isiklikult ja vahetult; suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest ning arvestavad seejuures esmalt laste huve; vajalikud kokkulepped sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; vanemad võivad sõlmida kehtestatud suhtlemiskorrale vastupidiseid ühekordseid kokkuleppeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja ja W (isa) laste vanemad. Vanemate kooselu lõppes 2021. aasta alguses. Ema kolis pere ühisest elukohast välja ja lapsed jäid esialgu koos isaga pere senisesse elukohta. Vanemad leppisid kokku, et kui ema on end uues elukohas sisse seadnud ja töögraafiku laste vajadustele vastavaks viinud, hakkab lastel olema vahelduv elukoht. Selline elukorraldus on mõistlik, kuna vanemad elavad teineteisest 3 km kaugusel, lapsed käivad eesti koolis ja mõlemad vanemad on aeg-ajalt tööga väga hõivatud. Laste ema töötab X AS-is XXX ja tema töö on vahetustega. Laste isa on ettevõtja, kes teeb ka ise oma ettevõttes vajalikke töid. Isa töötab sageli ka nädalavahetustel ja hilisõhtutel (kella 21–22-ni). Kui lastel oleks vahelduv elukoht, säiliks neil side mõlema vanemaga ja lapsed saaksid mõlemalt vanemalt vajalikku
2-21-16718 hoolitsust ja tuge. Lapsed õpivad eesti koolis, kuid laste isa ei valda piisavalt eesti keelt, et lapsi koolitöödes aidata. Vahelduva elukoha korral saaks ema ajal, mil lapsed on koos temaga, lapsi vajadusel järele aidata. Y-l on koolis juba tekkinud tõsised õpiprobleemid, millest õpetaja on vanemaid e-kirja teel teavitanud. Ema on valmis last aitama, ent kui isa teeb jätkuvalt vahelduvale elukohale takistusi, on seda keeruline saavutada. Õpiraskustesse võivad sattuda ka teised lapsed. Ehkki vanemad olid kokku leppinud kõigi laste vahelduvas elukohas, asus isa eeskätt vanema pojaga, hiljem ka kaksikutega manipuleerima, neid hirmutama ja emaga suhtlemist keelama. Vanem poeg on kiindunud pere koera. Isa on last ähvardanud, et kui ka tema ema juures käima hakkab, antakse koer ära, sest isal pole aega tema eest hoolitseda. Lastele ei ole tagatud õigus suhelda isiklikult oma emaga.
3.Harju Maakohtus 9.12.2021 toimunud ärakuulamisel selgitas isa, et vanemad kolisid lahku veebruaris 2021. a ja esimesest päevast peale elasid lapsed isaga. Ema võttis lapsed ainult mõnikord enda juurde. Märtsis 2021. a sõlmisid vanemad koostöös lastekaitsega graafiku lastega suhtlemiseks 2+2 nädalat kuni septembrini 2021. a. 2021. a juuni keskelt ei võtnud ema enam lapsi enda juurde. Oma nädalatel tõi ema lapsed paari päeva pärast isa juurde tagasi. Lapsed palusid, et isa võtaks nad enda juurde. 2021. a juuni keskpaigast elavad lapsed isa juures. Y-l tekkis vanemate lahkumineku järel ärevushäire. Y võiks emaga rohkem kohtuda. Isa sõnul oli lastekaitse spetsialist arvamusel, et emal puudub huvi ja motivatsioon lastega tegelda. Seetõttu arvab isa, et lapsed peavad elama temaga. Isa ei taha lastele rohkem stressi tekitada ega nende elurežiimi rikkuda. Lapsed on harjunud isaga elama. 2021. a septembrist kuni novembrini ei ole ema lapsi enda juurde võtnud. Praegu võtab ema lapsed päeval mõneks tunniks, isa sellest teavitamata. Ööseks ei võta ema lapsi kunagi. Laste eest hoolitsemine on isa kohustus. 2+2 suhtlemisgraafikut on vanemad varasemalt proovinud, kuid see ei sobinud. Vanem poeg X on soovinud algusest peale isaga elada. Ema väärkohtles last 19.06.2021 – sikutas juustest ja lõi. See ei olnud esimene kord. Sellest ajast ei tahtnud X emaga elada. Kui tütar Q rääkis emale, et isa tagastab koera, siis isa mõtles tegelikult muud: koeraga tuleb jalutada, kui lapsed seda ei tee, siis annab isa koera ära. See, et isa ei luba lastel emaga kohtuda, ei vasta tõele. Ema võtab lapsi iga kord, kui seda tahab. Isa ei ole kordagi keelanud lapsi ema juurde minemast. Kõik lapsed tahavad koos isaga elada. Lapsed on proovinud olla ema juures, kuid tahtsid siis isa juurde tagasi. Pere probleemid algasid ema fitnessiga tegelema hakkamisest: ema ei olnud kodus, ei hoolitsenud laste eest ega teinud süüa.
4.Ema avaldas ärakuulamisel, et ta tahab laste eest hoolitseda. On ebaõige, et ta ei täida oma vanema kohustusi. Kui lapsed tahtsid ema juurde tulla, hakkas isa lastega manipuleerima. Isa ütles lastele, et annab koera ära, kolib Mustamäele jne. X jäi koera tõttu isa juurde. Emal oli lastega kontakt – ema helistas ja kirjutas iga päev ning käis lastega maal (Rakveres). Ema kohandas töögraafikut laste graafiku järgi. Kui ema pidi graafiku järgi lapsed võtma, oli isa nendega hoopis mujal. Tegelikult tahaksid lapsed ema juurde jääda, aga ütlevad, et ei saa, sest isal hakkab kurb. Isa manipuleerib lastega. Emal on vaja kindlust, millal on lapsed temaga. Ema tegeleb spordiga, sest ennast ei pea unarusse jätma.
5.Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja 30.12.2021 menetlusdokumendi kohaselt kohtus esindaja kodukülastusel laste ja vanematega. Laste esindaja oli seisukohal, et vanemad võiksid jätkata perenõustamisega ja peaksid püüdma kompromissi saavutada. Suhtlemise korra määramisel tuleb lähtuda eelkõige laste huvidest. Välistada ei saa, et vajalik võib olla kehtestada lastega erinev suhtlemise kord.
6.Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) leidis laste soove ja huvisid arvestades, et mõistlik oleks koostada suhtluskord selliselt, et laste põhiliseks elukohaks on isa kodu – nii nagu see on olnud viimastel kuudel, ning lapsed viibiksid üle nädalavahetuse, reedest pühapäevani ema juures.
2-21-16718
7.Maakohus kuulas vanima lapse X ära 19.01.2022. X soovib ema juures käia siis, kui ta ise seda soovib, ilma et kohus kehtestaks reeglid ja korra. Isaga on tugev kiindumus- ja harjumissuhe. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus rahuldas 7.03.2022 määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks ema ja laste suhtlemise korra. Riigi õigusabi tasu ja kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ja ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9.Maakohus määras ema ja laste suhtlemise korra kindlaks järgmiselt: -
X, Y ja Q viibivad ema juures igal kalendri järgi paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni. Reedel võtab ema lapsed kaasa isa juurest kodust ja pühapäeva õhtuks viib ema lapsed tagasi isa juurde koju. Ema korraldab laste õppetööks ettevalmistamise järgmiseks koolipäevaks;
-
Y ja Q viibivad ema juures igal kalendri järgi paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni. Laupäeval võtab ema lapsed kaasa isa juurest kodust ja pühapäeval viib ema lapsed tagasi isa juurde koju. Kui X soovib, võib ta ema juures viibida samal ajal;
-
X, Y ja Q viibivad paarisaastal 23–25.12 emaga ja 26.12 isaga. Ema võtab paarisaastal lapsed isa juurest kodust 23.12 kell 17 ja viib lapsed isa juurde koju 25.12 kell 19;
-
X, Y ja Q viibivad paaritul aastal 23–25.12 isaga ja 26.12 emaga. Ema võtab paaritul aastal lapsed isa juurest kodust 26.12 kell 12 ja viib lapsed isa juurde koju kell 19;
-
X, Y ja Q viibivad paaritul aastal aastavahetuse (31.12–1.01) koos emaga ja paarisaastal koos isaga. Ema võtab paaritul aastal lapsed isa juurest kodust 31.12 kell 16 ja viib lapsed isa juurde koju 1.01 kell 19;
-
X, Y ja Q veedavad emadepäeva emaga ja isadepäeva isaga. Emadepäeval viib isa lapsed ema juurde kell 11 ja toob lapsed tagasi koju hiljemalt kell 19. Kui lapsed on isadepäeval suhtlemiskorra järgi ema juures, siis toob ema lapsed isa juurde koju isadepäeval kell 11;
-
suvised puhkuseplaanid juunis, juulis ja augustis kooskõlastavad vanemad hiljemalt iga aasta 20.05; kui vanemad ei jõua kokkuleppele, viibivad X, Y ja Q ema juures 17.06– 30.06 ja 1.08–14.08;
-
ema suhtleb X-ga, Y-ga ja Q-ga igal kolmapäeval videokõne kaudu ajavahemikul kell 20–20.45;
-
vanematel on omavahel alati õigus kokku leppida lastega teistsuguses, määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras;
-
suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult nõustunud; kokkulepete sõlmimine võib toimuda e-kirja ja SMS-i teel.
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetluses esitatud ja kogutud tõenditega leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) vanemad elavad eraldi vähemalt 2021. a veebruarist; 2) lapsed on elanud koos oma ema ja isaga alates sünnist (16.02.2010, 5.04.2013, 5.04.2013) vähemalt kuni 2021. a veebruarini; 3) lapsed elavad alates 2021. a veebruarist ja ka praegu isaga, kuid on 2021. a elanud vanemate kokkuleppel lühikest aega ka vaheldumisi isa juures ja ema juures;
2-21-16718 4) lapsed on kohtunud emaga vastavalt vanemate kokkuleppele või on emaga ise kohtumised kokku leppinud; 5) laste vanemad on üksmeelel selles, et lastel on õigus kohtuda ja suhelda oma emaga, kuid ei ole üksmeelel laste ja ema suhtlemise korras; 6) mõlemad vanemad on võimelised laste eest hoolitsema ja soovivad lapsi kasvatada ja laste eest hoolitseda; 7) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; 8) laste vanemate vahelised teineteise suhtes mõistmatud suhted kahjustavad laste kasvatamist ja laste heaolu; 9) laste vanemad ei saavutanud siinses menetluses ema ja laste suhtlemiskorra osas kokkulepet.
11.Kohus märkis, et on suhtlemiskorra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt ja lähtub vajadusest viia miinimumini vanemate vahel erimeelsuste tekkimise võimalus kokkulepete saavutamisel. Samuti arvestas kohus lapse X vanust ja osaliselt lapse menetluses avaldatud seisukohti. Kohtus ärakuulamisel jäid vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas vanemate vahelisi kokkuleppeid, ei ole praegu võimalik määrata. Samuti ei oleks kokkulepetel põhinev suhtlemiskord üheselt täidetav.
12.Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama emal suhelda oma lastega, samuti ei ole esile toodud, et ema edaspidi ei sooviks oma lastega kohtuda ja tegeleda. Arvestades asjaolu, et lastel on mõlema vanemaga head suhted ja et lapsed soovivad oma mõlema vanemaga koos olla, siis ei pea kohus õigeks jätta laste ema kõrvale lastega korrapärasest suhtlemisest ning lapsi võimalusest oma emaga koos olla. Laste vanemate vahelised teineteise suhtes mõistmatud suhted kahjustavad laste kasvatamist ja laste heaolu, mis on juba väljendunud Y ärevusseisundis ja koolitöödes.
13.Põhjendatud on laste suhtlemine emaga olukorras, kus ema soovib laste kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine emaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et ema mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Q on menetluses avaldanud, et isale üldiselt väga ei meeldi, kui nad tihti ema juures käivad, et isa on siis tavaliselt väga kurb, kui nad ema juurde lähevad ja ta on seda neile otse ka öelnud. Lastel on õigus kohtuda ja koos olla oma vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida laste ja ema vahel, on oluline, et ema ja lapsed oleksid regulaarselt ja sagedasti koos.
14.Kohus ei märgi suhtlemiskorras vanemate kohustusi omavahelisel suhtlemisel ja hooldusõiguse teostamisel, mis tulenevad perekonnaseadusest (PKS). Täiskasvanud inimestele, kellel on laps ja kes on võtnud endale vanemliku vastutuse, ei ole vaja selgitada, et lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele peab olema viisakas ning rahumeelne; et vanemad on kohustatud hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga; et vanemad ei tohi lapse juuresolekul halvustada teineteist või teineteise lähikondseid. Lapse haigus suhtlemiskorra täitmist välistava tingimusena on lapse ja vanema kohtumise takistuseks väljaspool lapse kodu siis, kui kohtumine ei ole eluliselt võimalik, näiteks kui laps on palavikus, voodirežiimil, ainult kodus võimalikul ravirežiimil või on vastavalt arsti ettekirjutusele keelatud õue minna või muul põhjusel, mis objektiivselt muudab võimatuks lapsel vanemaga kohtuda. Haigus, mille ajal on lapsel võimalik õues käia, ei ole kohtu hinnangul piisavaks põhjuseks vanema ja lapse kohtumise keelamiseks, samuti on vanemal edaspidi võimalik last vastavalt arsti ettekirjutusele ravida enda kodus. Pühi, mida ei ole suhtlemiskorras nimetatud, saab tähistada koos selle vanemaga, kellega koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Arvestades laste
2-21-16718 vanemate elukohtade lähedust ja seda, et ka laste viimine ja toomine on lastega koos olemine, peab kohus põhjendatuks, et lapsed toob enda juurde ja viib koju tagasi laste ema.
15.On oluline, et laps veedaks mõlema vanemaga aega ning tunneks emotsionaalset kuuluvust mõlema vanema juures. Vanemad peaksid seadma esikohale laste huvid ja vältima omavaheliste eriarvamuste võimendamist. Samuti on täiesti lubamatu laste emotsionaalne mõjutamine ja kallutamine käituma vanemale soovitud suunas. Laste isa võib küll olla kurb selle üle, et lapsed oma emaga suhtlevad, kuid see ei anna isale õigust laste tuju rikkuda ja lastes süümepiina tekitamisega neid emast eemal hoida. Ka ei saa lemmiklooma eest hoolitsemise vajadusega õigustada suutmatust korraldada laste kohtumisi nende emaga. Vanematel on kohustus lastele selgitada, et lapsed on suhtlemiskorras märgitud või täiendavalt kokku lepitud ajal ema juures ja ilma emaga kokku leppimata isa neile sinna järgi ei lähe. Samuti ei saada ema lapsi isa juurde tagasi ilma eelneva kokkuleppeta. Lastel on tulenevalt nende vanusest ja vanemate elukohtade lähedusest lisaks suhtlemiskorras määratule võimalus suhelda emaga ja kohtuda päevasel ajal ning ema ja isa kokkuleppel jääda ööbima. Määruskaebus
16.Ema esitas Harju Maakohtu 7.03.2022 määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse punktid 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
17.Määruskaebuse kohaselt ei võimalda määrusega kehtestatud suhtluskord põhjendamatult emal osaleda oma laste elus, mis tähendab ema kaugenemist oma lastest. Maakohus ei ole menetlenud asja ja teinud lahendit laste huvidest lähtuvalt ega arvestanud ema seisukohtadega ja on jõudnud seetõttu ekslikult lõppjäreldusele, mille kohaselt laste huvides ei ole suhelda mõlema vanemaga võrdselt. Ema hinnagul on vahelduv elukoht laste huvides, kuna see võimaldab suhelda mõlema vanemaga, aitab kaasa vanemliku sideme tugevnemisele ning võimaldab lapsel näha mõlema vanema elustiili, mis rikastab lapse kogemusi.
18.Kohus on põhjendamatult jätnud analüüsimata ema esitatud seisukohad ja tõendid, mille kohaselt vajavad lapsed ema abi õppetöös ja rahuldanud avalduse vaid ulatuses, millega laste isa on nõustunud. Lastel on tekkinud õpiraskused, milles isa neid aidata ei suuda. Probleemi lahendamiseks vajavad nad ema abi. Kui nad viibiksid koos emaga vaid nädalavahetustel, tähendaks see tervet nädalavahetust õppetööd, et oleks võimalik nädala jooksul selgusetuks jäänud asju selgeks saada ja lisaks veel esmaspäevaseid ülesandeid teha. Seega ei oleks lastel ühtegi puhkepäeva. Suure tõenäosusega on nad peagi kogu koolinädala väsinud ja õppeedukus kannatab veelgi. Kohus ei ole toonud välja, milliseid ema ettepanekuid ei tule arvestada ja miks. Sellest tulenevalt ei ole võimalik jälgida, kuidas jõudis maakohus arusaamisele, et PKS § 123 lg 1 mõttes on lapse huvides kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve arvestades just selline suhtlemise kord.
19.Ema ei ole kunagi nõustunud suhtluskorraga, mille kohaselt lapsed viibivad tema juures vaid nädalavahetusel. Kohus on jätnud tähelepanuta, et vanemate vahel varem kokku lepitud suhtluskord 2:2 põhimõttel ei toiminud varasemalt laste isa vastutegevuse tõttu. Kohtul tulnuks arvesse võtta, et laste harjumus isaga elada on kujunenud põhjusel, et alates vanemate kooselu lõppemisest on isa lapsi survestanud emaga mitte suhtlema ja ema juurde mitte jääma. Isa on kujundanud lastes emaga suheldes süü- ja kahjutunde isa vastu ning lapsed ei soovi seetõttu isa juurest kauemaks ära jääda.
20.Kehtestatud suhtluskord ei ole täidetav, kuna laste ema töötab vahetustega, mis tähendab, et tööpäevad on ka nädalavahetuseti. Ema on saavutanud tööandjaga kokkuleppe päevasteks vahetusteks kahel nädalal kuus, ent kindlasti ei ole võimalik koostada töögraafikut moel, et ema ühelgi nädalavahetusel ei tööta.
2-21-16718 Menetluse edasine käik ja menetlusosaliste seisukohad
21.Isa leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning lähtub laste parimatest huvidest ja soovidest.
22.Laste esindaja leiab, et kohus on lahendi tegemisel arvestanud lastele määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse lastekaitse spetsialistide arvamusega ning ka laste endi poolt oma esindajale, sotsiaaltöötajale ja kohtule avaldatud seisukohtadega. Kaebuses esiletoodud väited ei saa olla aluseks sisuliselt õige ja põhistatud kohtulahendi tühistamiseks.
23.Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu) leidis laste vanust, vajadusi, huve ning kogutud teavet arvesse võttes, et laste põhiliseks elukohaks peaks jääma isa kodu, nii nagu see on olnud viimastel kuudel, ning lapsed viibiksid üle nädalavahetuse, reedest pühapäevani ema juures. Viimsi vald tegi 8.04.2022 kodukülastuse laste elukohta ning vestlusel lastega avaldasid nad, et soovivad ema juures käia vaid siis, kui ise tahavad. Kindlat korda, kuidas nad ema juures käima peaksid, lapsed ei soovi. Nädala sees soovivad lapsed olla isa juures. Kõik nädalavahetused ei soovi lapsed olla emaga. Laste sõnul on ema rangem ja nõudlikum. Lapsed ütlesid, et suhtlevad emaga iga päev telefoni teel.
24.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus TsMS §-ga 659) osaliselt tühistada määruse resolutsiooni punktide 2.1–2.7 osas, milles maakohus määras laste suhtluskorra vanematega selliselt, et X, Y ja Q viibivad ema juures üksnes paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni; Y ja Q viibivad lisaks ema juures üksnes paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni ja kui X soovib, võib ta ema juures viibida samal ajal; ning korraldused laste viimiseks ja toomiseks ja laste õppetööks ettevalmistamiseks; ning suhtlusõiguse suvisel koolivaheajal. Samuti tuleb tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.3, 2.4, 2.5 ja 2.6 märgitud korraldused laste viimiseks ja toomiseks ja seetõttu tuleb muuta ka määruse resolutsiooni punkti 2 numeratsiooni ning määruse resolutsiooni punkt 2.8 emaga videokõnede tegemise kohta. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab vanemate ja laste suhtlemise aega ja korda, laste viimise ja toomise korraldust ning määruse punkti 2 numeratsiooni. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
26.Praeguses asjas on peamine vaidlus selle üle, kas laste huvides on määrata selline suhtluskord, mille kohaselt lapsed viibivad kummagi vanema juures võrdse aja, s.t lastel on vahelduv elukoht. Maakohus leidis, et vahelduva elukoha kohaldamine ei ole põhjendatud.
27.PKS § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Sama sätte lõike 21 kohaselt lepivad vanemad lahuselu korral kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus peab seega arvestama nii vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda, kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema neid asjaolusid arvesse võttes lapse huvidest lähtuva lahendi (vt Riigikohtu 9.11.2011 määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 2-17-3347, p 22).
2-21-16718
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järgmiste seisukohtadega. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama emal suhelda oma lastega, samuti ei ole esile toodud, et ema edaspidi ei sooviks oma lastega kohtuda ja tegeleda. Lastel on mõlema vanemaga head suhted ja et lapsed soovivad oma mõlema vanemaga koos olla, mistõttu ei ole õige jätta laste ema kõrvale lastega korrapärasest suhtlemisest ning lapsi võimalusest oma emaga koos olla. Ema soovib laste kasvatamises osaleda ja on võimeline seda tegema ning ei ole tõendatud, et suhtlemine emaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et ema mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et kiindumussuhe saaks säilida laste ja ema vahel, on oluline, et ema ja lapsed oleksid regulaarselt ja sagedasti koos. Mõlemal vanemal on soov ja võimalused täita laste suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Mõlemad vanemad suhtuvad oma lastesse armastusega ja hoolivalt.
29.Arvestades eelmises punktis viidatud maakohtu seisukohti, on maakohus ületanud suhtlemise korra viisi valiku määramisel kaalumispiire, võimaldades emal olla lastega üksnes paarisnädalal reedel kella 18-st kuni pühapäeval kella 19-ni ning Y-l ja Q-l lisaks üksnes paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni ning X osas üksnes siis, kui laps ise seda soovib. Maakohtu määratud suhtluskord ei vasta laste huvidele, ei arvesta ema õigust ja kohustust lastega suhelda ega aita tagada ema ja laste suhete säilimist, mida maakohus pidas samas ise põhjendatult oluliseks. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei ole vahelduv elukoht praeguse asja asjaolusid arvestades laste huvides. Seega ei vasta maakohtu määratud suhtluskord laste huvidele ega taga ema õigust lastega isaga võrdsel määral suhelda.
30.Ema on määruskaebuses õigesti osundanud asjaolule, et maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, millistel kaalutlustel määras maakohus sellise suhtlemise korra ja millistel põhjendusel ei pidanud kohus võimalikuks ema taotletud vahelduva elukoha määramist. Määruses on maakohus toonud esile menetlusosaliste seisukohad ja neile tuginedes üksnes märkinud, et põhjendatud on määrata emale lastega suhtlemise kord. Kohtu üldsõnalist selgitust, mille kohaselt on kohus suhtlemise korra määramisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt ning lapse X vanust ja menetluses avaldatud seisukohti osaliselt, ei saa pidada põhjendamiskohustuse piisavaks täitmiseks. Ka ei saa ema avalduse osaliselt rahuldamata jätmisel pidada piisavaks kohtu põhjendust, mille kohaselt kohtus ärakuulamisel jäid vanemad oma seisukohtade juurde, millest nähtub, et suhtlemiskorda, mis eeldab suures osas vanemate vahelisi kokkuleppeid, ei ole võimalik määrata. Samuti, et kokkulepetel põhinev suhtlemiskord ei oleks maakohtu hinnangul üheselt täidetav.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda asjas kogutud tõendid järeldada, et vaatamata vanemate keerulistele suhetele ei oleks laste vahelduvat elukohta hõlmav suhtluskord igapäevaselt laste huvides ja teostatav, arvestades seejuures asjaolu, et vanemad elavad lähestikku (vahemaa on ca 3 km). Ema taotletud suhtluskorra kehtestamine ei eelda vanematelt märkimisväärselt tihedamat koostööd ja suhtlust, kui maakohus oma määrusega kehtestas.
32.Maakohus on määruses küll sedastanud, et vanemate vahelised mõistmatud suhted on juba väljendunud Y ärevusseisundis ja koolitöödes, ent samas ei ole kohus sõnagagi märkinud, miks ei ole kohus sellele vaatamata suhtlemiskorra määramisel arvestanud laste ema seisukohaga, mille kohaselt vajavad lapsed koolitöödes isa ebapiisava eesti keele oskuse tõttu ema abi, mida ema saaks lastele vahelduva elukoha olemasolul pakkuda. Ringkonnakohus jagab laste ema kaebuses väljendatud seisukohta, mille kohaselt juhul kui lapsed viibiksid emaga üksnes nädalavahetustel, tähendaks see tervet nädalavahetust õppetööd nädala jooksul ebaselgeks jäänud asjade selgeks tegemisel ning lisaks veel esmaspäevaste kooliülesannete tegemist, mis tähendaks seega lastel puhkeaja puudumist nädalavahetustel. See ei oleks kuidagi laste huvidele vastav. Isa on laste esindajale kodukülastusel avaldanud, et on põhimõtteliselt vastu sellele, et lapsed oleksid ema juures nädalapäevadel, sest see segaks laste õppimist ja koolirutiini.
2-21-16718 Ringkonnakohus isa seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ükski asjas esitatud tõend sellisele järeldusele tulla ei võimalda. Ka on isa 9.12.2021 ärakuulamisel märkinud, et Y-l tekkis vanemate lahkumineku järel ärevushäire, sest on emast kaugel ja et tema võiks emaga kohtuda rohkem. Maakohus ei ole ka selle asjaoluga ema ja laste suhtlemise korra määramisel arvestanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ema ja laste suhtlemise korra määramisel seega teinud laste huvidest lähtuvat lahendit. Praeguse asja asjaolusid arvestades on laste huvides jagada suhtlusperioodid mõlema vanema vahel võrdselt. Seejuures on vajalikud mõlema vanema pingutused, et võrdne suhtluskord poolte vahel toimiks.
33.PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda. Seega mahub kohtu diskretsiooni piiridesse võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et lapsed viibivad vaheldumisi ühe nädala kaupa kummagi vanema juures. Toodud järeldus on kooskõlas ka suundumustega Euroopas. Euroopa Nõukogu 2.10.2015 resolutsiooni kohaselt peavad liikmesriigid seadma eesmärgiks tagada vanemate võrdsus ning p-s 5.5 on välja pakutud, et seaduses peaks olema võimalik vahelduva elukoha printsiibi rakendamine pärast vanemate lahkuminekut, välja arvatud juhtudel, mil ohus oleks lapse heaolu või tegemist oleks perevägivallaga (vt ka RKTKm 2-17-3347, p 23 teine lõik).
34.Ringkonnakohus ei pea maakohtu määratud suhtluskorda põhjendatuks ka osas, milles maakohus määras (resolutsiooni p 2.2), et X-ga paaritutel nädalavahetustel suhtlemise korraldamisel tuleb arvestada lapse soovi (s.o kui X soovib, võib ta ema juures viibida sarnaselt Y ja Q-ga igal kalendri järgi paaritul nädalal laupäeval kella 12-st kuni pühapäeval kella 12-ni). Kuigi kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks vastavalt lapse huvidele (PKS § 123 lg 1, lastekaitseseaduse § 21 lg 1), ei pruugi lapse soov ja huvid igas olukorras kattuda. Lapse ja vanema suhtlusõiguse määramisel ei ole määravaks ainult lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel oleks vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning ei kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt ka RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Kuivõrd suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 21), siis on eelduslikult lapse huvides see, et ta tunneb oma vanemaid ja saab lahus elava vanemaga suhelda (vt RKTKm nr 2-15-16111, p 18). Suhtluskord, mille kohaselt lapse X ja ema kokkusaamised paaritutel nädalavahetustel toimuvad eelkõige lapse soovil, võib tekitada segadust ja asjatud vaidlusi selle täitmisel ning ei pruugi võimaldada hoida emal püsivat lähedus- ja kiindumussuhet lapsega. Otsust suhtluskorra täitmise üle ei saa jätta 12-aastase lapse kanda.
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapsed menetluse jooksul korduvalt nii kodukülastuse käigus enda riigi õigusabi korras määratud esindajale (vt tl 27–33) kui ka Viimsi valla lastekaitsetöötajale (vt tl 44–45) avaldanud arvamust emaga suhtlemise korra kohta. Seejuures on Viimsi vald just laste soovidest lähtuvalt avaldanud, et suhtlemise kord tuleks määrata selliselt, et laste põhiliseks elukohaks on isa elukoht ja ema juures viibivad lapsed üle nädalavahetuse reedest pühapäevani. Samasisulise suhtluskorra määramist on Viimsi vald pidanud põhjendatuks ka vastusena määruskaebusele esitatud 14.04.2022 arvamuses, tuginedes 8.04.2022 lastekaitse spetsialisti poolt teostatud kodukülastusel laste poolt avaldatule, mille kohaselt soovivad lapsed nädala sees kindlasti olla isa juures ja ema juures soovivad käia vaid siis kui ise tahavad, kuid mitte kõik nädalavahetused. Samuti on lapsed nii viimatinimetatud kodukülastusel kui ka menetluses varasemalt märkinud, et ema on rangem ja nõuab neilt rohkem. Seejuures märgib ringkonnakohus, et lapsed Q ja Y olid 8.04.2022 kodukülastuse ajal 9-aastased ja X 12-aastane. Ringkonnakohus märgib, et laste esindaja ega Viimsi valla seisukohtadest ei nähtu põhjendusi, mis annaksid aluse piirata ema suhtlust lastega nii, et ema saab lastega suhelda peamiselt ainult nädalavahetustel.
2-21-16718
36.Ringkonnakohus peab seoses ülaltooduga vajalikuks märkida, et kuigi 12-aastane ja eeldatavasti ka 9-aastased lapsed on võimelised oma tahet avaldama ning nende seisukohtadest saab vanemaga suhtlemise korra määramisel lähtuda, ei pruugi laste tahe alati kattuda lapse parimate huvidega pikemas ajalises perspektiivis. On loomulik, et laste suhtes nõudlikuma vanema otsused ja seisukohad ei pruugi lastele alati olla meelepärased ja ka sel põhjusel võivad lapsed rohkem eelistada teise vanema juures viibimist, kuid see ei tähenda, et vanema ja laste vahetu suhtlemine ei oleks laste huvides. Lisaks on ringkonnakohtu hinnangul laste seisukohtade kujunemisel ilmselt osutunud määravaks ka laste isa poolt lastele avaldatu, mille kohaselt isa on kurb, kui lapsed ema juurde lähevad ning samuti asjaolu, et lemmikloom, kellesse lapsed on kiindunud, elab isa juures. Ka maakohus on määruses põhjendatult leidnud, et tõendatud ei ole, et suhtlemine emaga avaldaks edaspidi lastele kahjulikku mõju või et ema mõjutaks last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Ringkonnakohus märgib lisaks, et ühise hooldusõiguse korral on mõlemal vanemal õigus ja kohustus panustada laste kasvatamisse, laste igakülgse arengu toetamisse ning tervise ja heaolu hoidmisesse. Laste arengule on seejuures oluline nii ema kui ka isa eeskuju. Ainult ema ja laste regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel püsida lähedus- ja kiindumussuhe, milleks ema on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda maakohtu määratud suhtlemise kord, mis tagab emale lastega vahetu suhtlemise peamiselt nädalavahetustel, laste ja ema suhete säilimist ega vasta laste huvidele.
37.Ringkonnakohus peab eeltoodut arvestades põhjendatuks rahuldada ema avaldus ka osas, milles ema taotleb ema ja laste suhtlemise korra määramist viisil, et lapsed elavad paarisnädalatel emaga ja paaritutel nädalatel isaga. Selline suhtlemise korra muudatus tingib ka muudatuste tegemise määruse resolutsiooni numeratsioonis. Kuna lastel saab olema vahelduv elukoht, puudub vajadus videokõnede järele emaga. Vanemal on õigus suhelda oma lastega igal ajal telekommunikatsioonivahendite kaudu, arvestades laste päevakava. Vanemate suhtlust lastega ei ole alust piirata. Laste vahelduva elukoha tõttu tuleb muuta ka seda, kuidas on vanemate ja laste suhtlusõigus korraldatud suvisel koolivaheajal. Suvisel koolivaheajal järgneb kummagi vanema lastega veetmise perioodile teise vanema vastav koosolemise periood vastavalt määruse resolutsioonis toodule. Jõulupühi (23.12–26.12) ja aastavahetust (31.12– 1.01) puudutavas osas tuleb maakohtu määrust muuta seetõttu, et maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2.3 ja 2.4 ei haaku omavahel kuupäevad ja kellaajad. Kuigi paarisaastal viibivad lapsed 23.12–25.12 emaga ja 26.12 isaga (paaritul aastal vastupidi), siis maakohtu määruse resolutsiooni viidatud punktide kohaselt tuleb paarisaastal emal lapsed isa juurde viia juba 25.12 kell 19 (paaritul aastal vastupidi).
38.Samuti muudab ringkonnakohus maakohtu määrust laste toomist ja viimist puudutavas osas. Laste kohaletoimetamise kohustus on sellel vanemal, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, kui vanemad ei lepi kokku teisti. Sellisel juhul saab vanem lapsed teise vanemaga kohtumiseks sobivalt ette valmistada. Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud seda, miks peaks laste transportimisega tegelema üksnes ema.
39.Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu määruse käesoleva määruse resolutsioonis toodud ulatuses. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega muudab vaemate ja laste suhtlemise aega ja korda, laste toomise ja viimise korraldust ning määruse resolutsiooni numeratsiooni käesoleva määruse resolutsioonis toodud viisil. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
40.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu on õiglane jätta menetluskulud ringkonnakohtus TsMS 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.
2-21-16718
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.