2-21-106/34 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

8.Kohus leiab, et M. I. i hagi R. K. vastu elatise nõudes on võimalik lahendada sisuliselt. 8.1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt. 8.2.Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et alaealine laps M. I. (hageja) on sündinud 14.05.2019. a. Hageja ema on R. K. . Tartu Maakohtu 18.03.2022. a osaotsusega käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-106 luges kohus tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast R. K. st. Rahvastikuregistri andmetest nähtub, et R. K. il on lisaks M. I. ile veel kolm last: 04.04.2010. a sündinud T. K., 23.09.2016. a sündinud L. I. ja 17.06.2021. a sündinud E. I.. Vanima lapse T. K. isana on sünniakti kantud kostja R. K. . Nooremate laste L. I. i ja E. I. i isa on E. P. p. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja M. I. ja lapsed L. I. ning E. I. elavad ema R. K. i juures. Kõige vanem laps, T. K. , aga elab isa R. K. (kostja) juures. Käesolevas asjas on R. K. lapse M. I. i nimel esitanud kohtusse hagi kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmise nõudes. Hageja nõuab kostjalt elatist 250 eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o alates 05.01.2020. a. Kostja vaidles kirjalikus vastuses esialgselt hagile vastu põhjusel, et ta ei olnud kindel, kas ta on hageja isa või mitte. Muid vastuväiteid kostja elatise nõudele esitanud ei ole. Asja arutamiseks määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. 8.3.Perekonnaseaduse (PKS) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt eeltoodust on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning lapsest eraldi elava vanemana saab ta seda teha eelkõige elatise maksmise teel. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja hagejale elatist ei maksa. Seega on hageja õigustatud kostjalt elatist nõudma. Kuna hageja põlvnemine kostjast tuvastati 18.03.2022. a kohtuotsusega, siis ei saa hageja nõuda kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist. 8.4.PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt PKS § 99 lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määrusega nr 115 oli kehtestatud alates 01.01.2020. a kuni 31.12.2021. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Seega 2021. aastal oli PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Kuni 01.01.2022. a kehtinud PKS § 102 lg 2 nägi ette, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel sama seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 01.01.2022. a jõustus PKS §§-de 101 ja 102 muudatus. Muudetud PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Alates 01.01.2022. a kehtiva PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 3 kohaselt võib kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on 07.02.2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 12) korranud ka varasemates lahendites avaldatud seisukohta, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada. Kostjal on võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht poolte tõendamiskoormise osas on kohaldatav ka alates 01.01.2022. a kehtivate PKS §§-de 101 ja 102 alusel alaealise lapse elatise nõuet lahendades ja kui hageja nõuab kostjalt PKS § 101 sätete alusel arvutatud elatist, siis ei pea hageja enda vajalikke kulutusi eraldi tõendama ning kostja peab tõendama, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks väiksemas ulatuses. Kui hageja nõuab elatist suuremas ulatuses, kui PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatise summa, siis suuremas ulatuses lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tuleb tõendada 8.5.Hageja nõuab kostjalt elatist alates hagi esitamisest, s.o alates 05.01.2021. a. Hageja esitas hagiavalduses elatise nõude koos põlvnemise tuvastamise nõudega. Kohus tegi põlvnemise nõude osas 18.03.2022. a osaotsuse, millega luges hageja põlvnemise kostjast tuvastatuks. Riigikohus on selgitanud (vt RKTKo 11.06.2008. a nr 3-2-1-36-08), et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. See ei tähenda aga seda, et vanemalt, kellest põlvnemine kohtus tuvastati, saab ülalpidamist nõuda tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Riigikohus on leidnud, et vanemalt, kellest laps põlvneb, ei saa nõuda elatist tagasiulatuvalt alates lapse sünnist, kuid kohus saab esitatud elatise nõude rahuldada alates hagi esitamisest. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja elatise nõue kostja vastu alates hagi esitamisest. Hagi esitamise ajal ei olnud hageja kostjast põlvnemine veel tuvastatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue alates põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse tegemisest, s.o alates 18.03.2022. a.