Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. märts 2016.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-25441
Tsiviilasi
Galina Dubova hagi KÜ Metsapargi 18 vastu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 27. märtsi 2015.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Metsapargi 18 apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) KÜ Metsapargi 18 (reg kood 80008665), lepinguline esindaja Paul Paas Vastustaja (hageja) Galina Dubova (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 27. märtsi 2015.a otsus muutmata.
2.Jätta KÜ rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Metsapargi
apellatsioonkaebus
3.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud KÜ Metsapargi 18 kanda.
Mõista KÜ-lt Metsapargi 18 Galina Dubova kasuks välja 180 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Menetluskulude hüvitis kanda Galina Dubova arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Galina Dubova palus 23. mail 2013 KÜ Metsapargi 18 vastu esitatud hagiavalduses tühistada korteriühistu 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse osas, millega hagejat kohustati hüvitama korteriühistule tekitatud kahju summas 445,87 eurot (üldkoosoleku otsuse p 6). Hageja leiab, et tema pole isiklikult korteriühistule kahju tekitanud ja seega on korteriühistu nõue alusetu. Hageja leidis, et korteriühistu 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse p 6 on vastuolus seaduse, korteriühistu põhikirja ja heade kommetega. Väidetav kahju tekitanud käitumine seisnes hageja poolt maksegraafiku sõlmimises isikuga, kellel oli korteriühistu ees võlgnevus. Hageja väitel oli tal õigus esindada korteriühistut nii maksegraafiku sõlmimisel kui ka kohtus. Samuti tulenes otsus sõlmida maksegraafik korteriühistu juhatuse otsusest, mitte hageja enda otsusest. Kui korteriühistu ei olnud nõus juhatuse otsusega maksegraafiku sõlmimiseks, tulnuks tühistada juhatuse otsus, mitte aga nõuda juhatuse liikmelt (hagejalt) kahju hüvitamist. Ei ole selge, kust tuleneb kahju hüvitise summa, kostja pole seda põhjendanud ega esitanud viivise arvestust. Üldkoosoleku otsus kuulub tühistamisele ka seetõttu, et üldkoosolek ei olnud pädev sellist otsust vastu võtma, kuna see ei tulene korteriühistu põhikirjast. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt vaidlustatav 16.04.2013 otsus oli seotud ühise tegutsemisega ja nende kulude kandmisega, mis olid vajalikud elumaja majandamiseks ja säilitamiseks.
2.Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning leidis, et korteriühistu otsus on seaduslik. Nimelt sõlmis hageja korteriühistu võlgnikuga Niina Skippariga maksegraafiku. Nimetatud tehingu tegemiseks puudus aga hagejal volitus, kuna tema ei olnud korteriühistu juhatuse liige. Sõlmitud maksegraafik tõi korteriühistule kahju menetluskulude ja viiviste näol. Kostja leidis, et kahju eest vastutab hageja ja seega põhineb korteriühistu otsus, millega kohustati hagejat kahju hüvitama, õiguslikul alusel ja seda ei ole võimalik tühistada. Kostja ei nõustunud väitega, et põhikirjast ei tulene üldkoosoleku pädevust kohustada korteriühistu liiget kahju hüvitama. MTÜS § 18 lg 2 kohaselt võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Majandusaasta aruande läbivaatamisel peab liikmete koosolek otsustama ka ühistule majandusaasta jooksul tekitatud kahjude küsimuse. Ükski seadus ei keela korteriühistu juhatusel delegeerida korteriühistu üldkoosolekule kui juhatusest kõrgemal asuvale juhtorganile mõne küsimuse otsustamist. Kuna 16.04.2013 üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, siis ongi juhatus delegeerinud korteriühistu üldkoosolekule,
et viimane otsustaks hageja poolt tekitatud kahju väljanõudmise küsimuse. Kostja on seisukohal, et mõlema poole kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas oma 27. märtsi 2015.a otsusega hagi ja tühistas KÜ Metsapargi 18
16.aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse päevakorra punktis 5 punktis 6 toodu osas. Kohus märkis, et hageja on pöördunud KÜ Metsapargi 18 16. aprilli 2013 üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamiseks kohtusse 23.05.2013, seega MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus juhtis tähelepanu sellele, et antud asjas palus hageja tühistada korteriühistu otsuse, mitte aga tuvastada kahju hüvitamise kohustuse puudumine. Otsuse tühistamise seisukohalt ei oma tähtsust hagiavalduses kirjeldatud asjaolud, samuti kostja vastustes olevad väited hagejapoolse kahju tekitamise kohta, kuna käesoleva menetluse raames ei lahenda kohus vastava nõude puudumise tõttu küsimust, kas hageja peab kahju hüvitama või mitte. Otsuse tühistamiseks tuleb hagejal tõendada, et esinevad MTÜS § 24 lg-s 1 nimetatud asjaolud. Kohus viitas KÜS § 2 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-11, mille kohaselt saab korteriühistu üldkoosoleku otsusega KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ja majanduskulude kandmise üle. Kohus nõustus hageja seisukohaga leides, et üldkoosolek ei ole pädev otsustama, kes ja millises ulatuses korteriühistule kahju on tekitanud Kahjuhüvitise puhul ei ole tegemist majandamiskuludega KÜS § 151 mõttes. Üldkoosoleku ülesandeks on korteriühistu juhtimine vastavalt korteriühistu eesmärkidele. Kui korteriühistule oli tekitatud kahju, isegi oma liikme poolt, ei ole sellise kahju väljanõudmine ühistu eesmärkidega ega tema juhtimisega hõlmatud ja jääb väljapoole korteriühistuseaduse ja mittetulundusühingute seaduse reguleerimisala. Tulenevalt Kohtute seaduse § 2 lg-st 1 mõistab õigust ainult kohus. Seetõttu ei saa korteriühistu juhatus üldkoosolekule ühistu liikme poolt tekitatud kahju väljanõudmise küsimust delegeerida. Üldkoosolekul oli võimalik määrata esindaja, kes võib kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda, samuti anda luba sellise nõudega kohtusse pöördumiseks. Kohus leidis, et hagiavalduses muud toodud asjaolud ei ole asjakohased, mistõttu kohus ei pidanud vajalikuks neid uurida ja analüüsida. Kohus on 02.04.2014 istungil hagejale selgitanud vajadust kaaluda, millist nõuet esitada kostja vastu, sh võimalust esitada tuvastushagi kahju hüvitamise kohustuse puudumise osas. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise nõude lahendamisel puudub kohtul vajadus selgitada välja, kas kahju on tekkinud, kes on kahju tekitaja, kas kahju tekitamine oli õigusvastane ning kas esines põhjuslik seos hageja teo ja kahju tekkimise vahel. Hinnata tuleb, kas otsus on vastuolus seadusega ning kas üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 toodud eeldused on täidetud. Kohus pidas asjakohatuks väidet, et vaidlustatud otsuse lahendamine kuulus kõigi korteriomanike pädevusse. Vaidlustatud küsimus ei tulene korteriomanike ühisusest ega puuduta korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kuna korteriühistu üldkoosoleku pädevusse ei kuulu kahjuhüvitise väljanõudmise küsimuse otsustamine, on korteriühistu otsus tühine ja hagi kuulub rahuldamisele.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.KÜ Metsapargi 18 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohtuotsuse resolutsioon arusaamatu. Hageja pöördus kohtusse KÜ Metsapargi 18 16.04.2013 üldkoosoleku otsuse p 6 tühistamiseks. Maakohus tühistas KÜ Metsapargi 18 16.04.2013 üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkti 5 punktis 6 toodud osas; 2) ei ole hageja oma haginõuetes päevakorrapunkti 6 tühistamist nõudnud. Seega on kohus väljunud hagi piiridest; 3) on kohtu põhjendused vastuolulised. Kohus leidis, et juriidilise isiku (kostja) kõrgeima organi (üldkoosoleku) pädevusse ei kuulu ühistu liikme poolt tekitatud kahju väljanõudmise otsustamine. Samas on kohus asunud seisukohale, et üldkoosolekul oli võimalik valida esindajat, kes võib kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda, samuti anda luba sellise nõudega kohtusse pöördumiseks; 4) otsustas käesoleval juhul üldkoosolek sisuliselt seda, et liikme poolt tekitatud kahju tuleb välja nõuda kahju tekitanud liikmelt. Kahju väljanõudmisega saab tegeleda korteriühistu juhatus, võttes aluseks üldkoosoleku otsuse. Korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole tagatud sunni vahenditega nagu seda on kohtulahend. Juhul kui liige vabatahtlikult kahju ei hüvita, siis pöördubki korteriühistu vastava hagiga kohtusse; 5) oli 16.04.2013 üldkoosoleku protokolli kohaselt üldkoosoleku päevakorras esimehe 2012.a ühistu majandusaasta aruanne, mida koosolekul ei kinnitatud. Küll aga otsustas üldkoosolek 2012.a majandusaastal Galina Dubova poolt korteriühistule tekitatud varalise kahju väljamõistmise. Korteriühistu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Majandusaasta aruande läbivaatamisel peab liikmete koosolek otsustama ka ühistule majandusaasta jooksul tekitatud kahjude küsimust. Selliseks küsimuseks osutuski tollase korteriühistu liikme poolt majandusaastal tekitatud kahju küsimus; 6) ei ole Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-116-11 asunud seisukohale, et üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid ainult elamu majandamiseks ja säilitamiseks; 7) ei keela ükski seadus ei keela korteriühistu juhatusel delegeerida korteriühistu üldkoosolekule (juhatusest kõrgemal asuvale juhtorganile) mõne küsimuse otsustamist. Kuna 16.04.2013 üldkoosoleku kutsus kokku juhatus, siis ongi tegemist juhatuse poolt delegeerimisega korteriühistu üldkoosolekule, et viimane otsustaks hageja poolt tekitatud kahju väljanõudmise küsimuse; 8) ei ole käesoleval juhul asjakohane KÜS § 13 lg 4 (korteriühistu otsuste siduvus kõigile ühistu liikmetele), kuna 16.04.2013 koosolekul otsustati korteriühistu liikme poolt tekitatud kahju väljanõudmine. Otsus puudutas konkreetset isikut, mitte kõiki korteriühistu liikmeid; 9) ei ole maakohus ülaltoodud põhistustel järginud TsMS §-des 436 ja 442 lg 8 sätestatud nõudeid. Kohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme, ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning see on toonud asjas kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise.
5.Vastustaja Galina Dubova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Apellandil ei ole alust maakohtu otsuse vaidlustamiseks;
2) ei nõustu vastustaja 16. aprillil 2013.a üldkoosolekul vastuvõetud otsusega ega sellega, et ta on kohustatud hüvitama justkui tema poolt korteriühistule tekitatud kahju; 3) ei tunnista vastustaja oma süüd ning vaidlustab sellest tulenevalt 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse MTÜS § 24 alusel selles osas, millega ta tunnistati süüdi korteriühistule kahju tekitamises ning millega otsustati tema poolt tekitatud kahju hüvitamine; 4) ei olnud vaidlustatud 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsus seotud niisuguste kulude kandmisega ja tegevusega, mis oli vajalik elamu majandamiseks ja säilitamiseks. Vastustaja jäi oma varasemas menetluses esitatud seisukohtade juurde leides, et 16. aprilli 2013.a üldkoosolekul ei olnud pädevust vaadata läbi Galina Dubova süüga seotud küsimust ega võtta vastu trahvi määramise otsust. Vastustaja märkis, et koosolekul osales vaid 50 korteriühistu liiget 80-st, mis ei ole piisav otsuste vastuvõtmiseks üldkoosoleku pädevusse mittekuuluvates küsimustes.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
9.Asjakohased ei ole apellandi etteheited kohtuotsuse resolutsiooni ebaselguse ja haginõuete piiri ületamist puudutavas osas. Maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja tühistada
16.aprilli 2013.a üldkoosoleku otsus päevakorra p 5 ja otsuses p 6 all toodud kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas. Üldkoosoleku protokolli väljavõttest (I kd tl 10) nähtuvalt on päevakorra punkti 5 juures punktina 6 arutatud Galina Dubova poolt KÜ-le Metsapargi 18 varalise kahju tekitamisega seotud küsimusi ning langetatud otsus, mille kohaselt G. Dubova peab hüvitama korteriühistule tekitatud varalise kahju summas 445,87 eurot. Maakohtu otsuse resolutsioon vastab hagiavalduses esitatule ning võrrelduna kohtule esitatud üldkoosoleku protokolli väljavõttega on selle põhjal selgesti arusaadav, missuguses osas on üldkoosoleku otsus tühistatud. Maakohtu otsuse põhjendustes puuduvad apellandi poolt väidetud vastuolud. Kohus on asjakohaselt põhjendanud, et korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ei ole kahjuhüvitise väljamõistmine isikult, kes on ühistu arvates kahju tekitanud. Küll aga võib korteriühistu üldkoosolek otsustada nõude esitamise kas omaenda kahju tekitanud liikme või kolmanda isiku vastu.
10.KÜ Metsapargi 18 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse p 6 kohaselt on üldkoosolek asunud seisukohale, et G. Dubova on ühistule tekitanud varalist kahju ning tal on kohustus see ühistule hüvitada. Samuti on otsustatud lisada G. Dubova arvele korteriühistule tekitatud varalise kahju summa 445,87 eurot. Korteri hooldustasu arvelt 2013.a aprilli eest (I kd tl 11) nähtuvalt on kõnealune summa hageja (vastustaja) arvele ka lisatud. Seega ei otsustatud koosolekul mitte esitada G. Dubova vastu nõue kahju hüvitamiseks (see eeldanuks väidetava võlgniku hüvitise maksmisest keeldumise korral kohtu poole pöördumist), vaid üldkoosolek asus seisukohale, et kohustuse olemasolu on kindlaks tehtud ja G. Duboval tuleb see tasuda.
Lisades hagejalt väljanõutava väidetava võlgnevuse summa 445,87 eurot 2013.a aprillikuu eest tasumisele kuuluvale arvele, asus ühistu sisuliselt tema käsutuses olevate vahendite kaudu juba hagejalt väidetavat võlgnevust sisse nõudma. Arvel näidatud summa kuulus tasumisele kindlaks tähtajaks ning tasumata jätmise korral tekkis võimalus asuda arvestama viivist. Seega ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et koosolekul otsustati üksnes G. Dubova vastu nõude esitamine, millel puudusid vastustaja jaoks reaalsed õiguslikud tagajärjed. Apellant on apellatsioonkaebuses ka ise märkinud, et üldkoosolek otsustas „2012.a majandusaastal Galina Dubova poolt korteriühistule tekitatud varalise kahju väljamõistmise.“ Ehkki korteriühistu otsus ei ole täitedokumendiks (TMS § 2 lg 1), nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et korteriühistu liikmel on õigus nõuda tema kohta tehtud ebaseadusliku otsuse tühistamist. Hagejal oleks olnud võimalik esitada ka tuvastusnõue kohustuse puudumise kindlakstegemiseks, kuid sisuliselt sama eesmärk on saavutatav ka üldkoosoleku otsuse vastavas osas kehtetuks tunnistamise hagiga.
11.Asja materjalidest nähtuvalt on korteriühistu pidanud G. Dubova poolt ühistule tekitatud kahjuks rahasummat, mille ühistu oleks saanud võlgnikult N. Skipparilt tsiviilasjas nr 2-11-5743 juhul, kui nimetatud tsiviilasjas ei oleks sõlmitud kompromissi (I kd tl 106-108), sh 120 euro ulatuses ühistu kanda jäänud juristi teenustasu, 57,52 eurot riigilõivu ja 268,35 eurot viivist (arvestatuna võlasummalt 524,45 eurolt 24 kuu eest). Korteriühistul on õigus kehtestada varalisi kohustusi oma liikmetele kooskõlas KÜS § 13 lõikega 4. Muuhulgas võivad KÜS § 151 lõikes 1 nimetatud majandamiskuludena olla käsitatavad ka kohtumenetluses kantud õigusabikulud (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-89-13 p 11, nr 3-2-1-75-15, p 12). Kuna tegemist on kuludega, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, siis saab asuda seisukohale, et need kulud on olnud vajalikud seoses elamu majandamisega. See aga ei tähenda, et korteriühistul oleks õigus jaotada kulusid ühistu liikmete vahel erinevalt või otsustada, missuguses summas tuleb ühistu endisel juhatuse liikmel hüvitada oma tegevusega väidetavalt tekitatud kahju.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et KÜ Metsapargi 18 võttis 16.04.2013.a üldkoosolekul vastu otsuse, mis ei olnud üldkoosoleku pädevuses. Korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, et korteriühistu üldkoosoleku otsusega saab KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõikidele liikmetele kohustuslikult otsustada üksnes elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemist ja majandamiskulude kandmist. 16.04.2013.a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse puhul ei ole tegemist elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku otsusega. Käesoleval juhul ei ole vaidlusaluse 16. aprilli 2013.a üldkoosolekul otsustatud kõikidele liikmetele rahaliste kohustuste panemise üle. Vaidlustatud otsusega sooviti kohustada üksnes hagejat (Galina Dubova) ainuisikuliselt. KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 22 lg 5 koostoimest tulenevalt peab korteriühistu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme nõusolek. Juriidilise isiku organi, sh korteriühistu liikmete üldkoosoleku, otsust on võimalik tunnistada kehtetuks juhul, kui see rikub liikmete võrdse kohtlemise põhimõtet. Ringkonnakohtu hinnangul on ka nimetatud sätted käesoleval juhul korteriühistu 16. aprilli 2013.a üldkoosoleku otsuse punkti 6 kehtetuks tunnistamise aluseks Eeltoodust lähtudes on maakohus hagi õigesti rahuldanud ning aluseid maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ei esine.
13.Asjas kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 ja § 171 lõikest 1 apellandi kanda. Sh jäävad KÜ Metsapargi 18 kanda tema enda poolt menetluses kantud kulud ning ka Galina Dubova kantud vajalikud ja põhjendatud kulud. Maakohtu otsusega mõisteti KÜ-lt Metsapargi 18 Galina Dubova kasuks välja 840 eurot, millest 350 eurot moodustas riigilõiv ja ülejäänud osa (490 eurot) kulutused õigusabile. Apellatsioonimenetluses on vastustaja kandnud menetluskulu summas 180 eurot, mis seisnes õigusabi saamises 2 tunni ulatuses tariifiga 90 eurot/tund. Teenuse sisuks oli apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud mahus ja tunnihinnaga õigusteenuse osutamine käesoleva vaidluse mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Seega määrab ringkonnakohus vastustajale hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks summas 180 eurot ning nimetatud summa kuulub apellandilt vastustaja kasuks väljamõistmisele.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.