Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-22-361 summas 196,35 SEK ehk 19,40 eurot; 13.10.2021.a. Magaziinist laste riided ja jalanõud summas 420,13 SEK ehk 41,52 eurot; 13.10.2021.a. Papiniidu Apteegist vitamiinid lastele summas 146,12 SEK ehk 14,44 eurot. 13.10.2021.a. H&M pojale T-särgid summas 205,93 SEK ehk 20,35 eurot; 02.11.2021.a. Magaziin laste laud ja toolid 958,82 SEK ehk 96,88 eurot ; 22.11.2021.a. Breden Kids OÜ laste mütsid kokku summas 72,80 eurot; 02.12.2021.a. Magaziinist laste päkapikusussid summas 202,17 SEK ehk 19,70 eurot; 02.12.2021.a. Uuesilla Apteegist kurgurohud ja palaviku alandajad lastele summas 239,95 SEK ehk 23,37 eurot ; 03.12.2021.a. Pepcost laste riided summas 164,84 SEK ehk 15,98 eurot; 31.12.2021.a. XS Mänguasjad summas 302,43 SEK ehk 29,50 eurot. Lisaks riiklikele toetustele on laste isa tasunud laste emale elatist kokku perioodil 01.10.2021.a. kuni 10.01.2022.a. summas 1’736 eurot järgmiselt: 18.10.2021.a. summas 5’882,98 SEK ehk 584 eurot; 09.11.2021.a. summas 584 eurot ; 10.12.2021.a. summas 568 eurot. Kui arvestada seda, milline on olnud laste isa panus laste kulude kandmisel, lisaks vahetule ülalpidamisele, lasteaiakulude, riiete ja jalanõude osas, on ilmne, et laste isa on täitnud omalt poolt laste ülalpidamiskohustust suuremas ulatuses, kui on laste isa ülalpidamiskohustus laste ees, eriti arvestades, et kõik riiklikud lastetoetused saab laste ema. PKS § 105 lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt tuleb elatist kasutada laste huvides. Arvestades laste isa panust laste ülalpidamiskulude kandmisel ning seda, et laste emale on laste isa maksnud lastele elatist ning lisaks saab laste ema ka riiklikke toetusi laste osas, on laste isa hinnangul laste ema alusetult rikastunud laste isa ja riiklike toetuste arvel ning jätnud oma ülalpidamiskohustuse laste ees täitmata. Samuti on laste ema rikkunud kohustust, mille kohaselt tuleb riiklikud toetused ja elatis kasutada laste ülalpidamiseks, kuna laste isa poolt laste emale tasutud elatist ei ole laste ema kasutanud laste huvides. Laste emal on kokku 3 last, lisaks kostjatele N.le ja B.ile, on laste emal veel üks laps A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx) ning laste ema saab lastega seoses nii lastetoetust, mis on laste osas vastavalt 60 eurot ja 100 eurot PHS § 17 lg 3 kohaselt ning ka lasterikka pere toetust igakuiselt summas 300 eurot kuus PHS § 21 lg 2 kohaselt. Lasterikka pere toetus jaguneb kolme lapse vahel võrdselt, igale lapsele vastavalt 100 eurot kuus. Lastega seoses on laste emale makstavad riiklikud toetused seega vastavalt 160 eurot (=60+300/3) ja 200 eurot (=100+300/3). Riiklikke toetusi lastega seoses laste ema laste isaga ei jaga ja toetused laekuvad täielikult laste emale. PKS § 101 lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Laste isa leiab, et elatise summa, mis on kohtulahendiga laste isalt välja mõistetud ei vasta alates 01.01.2022.a. kehtivale seadusele, mille kohaselt PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Samuti sätestab sama sätte lg 7, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Tsiviilasjas nr 2-21-126292 esitatud 21.09.2021.a. hagiavalduse p.3.5. väitis laste ema, et“ Hagejate peamised rahaliselt väljenduvad ülalpidamiskulud moodustavad (s.o. kulutused eluasemele, toidule, riietele, jalatsitele, hügieenitarvetele, huvitegevustele jms-le), arvestades hagejate vanust ja sellele vastavat loomulikku arengut, keskmiselt kokku ca 1200,- eurot kuus, millest kummalegi vanemale langeva osa suuruseks on seega ca 600,- eurot. Hagejad märgivad, et ülal märgitud kulud on vajadusel tõendatavad dokumentaalselt. Hagejad soovivad, et kohus määraks kostjale kohustusena tasuda N. ja B.A.’e ülalpidamiseks mõlemale hagejale eraldi igakuiselt elatis, mis vastab PKS §-s 101 (Elatis alaealisele lapsele) lg 1 sätestatud elatise Lk 3 / 10

2-22-361 miinimummäärale“. Kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-21-126292 ei selgitanud laste nimel hagi esitanud ema kohtule ega laste isale, et laste emale laekuvad riiklikud lastega seonduvad toetused, mida tuleb kasutada laste ülalpidamiseks ning mille tõttu vanemate ülalpidamiskohustus laste osas väheneb. Kui arvestada seda, et laste ülalpidamiskulud, mida kohtumenetluses hagejad ei tõendanud elatise väljamõistmisel, moodustavad 600 eurot lapse kohta, siis on vastavalt laste ülalpidamiskulud, mis vanemate vahel peale riiklike toetuste mahaarvamist jagamisele kuuluvad, 600-160=440 eurot ja 600-200=400 eurot ning vanemate osa vastavalt ühe lapse puhul 220 eurot ja teise lapse puhul 200 eurot. Selliselt on ilmne, et kostja peab kohtulahendi kohaselt tasuma elatist oluliselt rohkem, kui on kostjale langev ülalpidamiskohustus. Rääkimata sellest, et kostja osaleb laste kasvatamises ja ülalpidamises vahetult ja võrdse aja, mistõttu laste isalt elatise rahas laste ema kontole nõudmine ei ole õigustatud. Isegi, kui lasterikka pere toetust ja laste isa vahetut laste kulude kandmist ei arvesta, tuleks laste isal tasuda Justiitsministeeriumi elatise kalkulaatori kohaselt elatist lastele vastavalt 15,34 eurot ja 13,04 eurot ehk 28,38 eurot kuus seetõttu, et lapsed elavad poole ajast isaga, mitte 2*292=584 eurot kuus, nagu peab laste isa tasuma praeguse kohtulahendi kohaselt. Nimetatu kinnitab samuti, et laste isa poolt laste emale tasumisele kuuluv elatis ei vasta lapse isa seadusest tulenevale kohustusele ning laste isa ei pea tegelikke asjaolusid ja laste isa poolt laste kasvatamist ja vahetut ülalpidamist ning riiklikke laste emale laekuvaid toetusi arvestades elatist laste emale rahas üldse tasuma. Pigem on kohtulahendi tõttu tekkinud olukord, kus laste ema on alusetult jätnud enda ülalpidamiskohustuse laste ees kohaselt täitmata alates 01.10.2021.a. ning kasutanud laste elatist ja lastele mõeldud riiklikke toetusi ilmselt iseenda tarbeks, mis on lubamatu ning millest tulenevalt on laste isal laste nimel õigus esitada laste ema vastu elatise nõue, sh tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. Selliselt on laste isa hinnangul võrreldes elatise kompromissi sõlmimisega ajaga oluliselt muutunud nii laste elukorraldus kui seadusandlus ning arvestamata jäeti põhjendamatult elatise väljamõistmisel ka riiklikud toetused lastele, mistõttu on laste isalt välja mõistetud elatise summas 584 eurot kuus tasumise kohustus täielikult ära langenud ning laste isa ei pea lastele elatist rahas laste ema arvelduskontole tasuma. Olukorras, kus laste isa on osalenud laste ülalpidamises vahetult ei ole VÕS § 6 sättega ega elatise maksmise regulatsiooniga kooskõlas topelt samal ajaperioodil elatise rahas tasumine ning sellise elatisnõude täitemenetluses sundtäitmine. Hageja palub muuta Pärnu Maakohtu 09.11.2021.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-126292 A.L.’lt N.A. ja B.A. kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada alates hagi esitamisest 10.01.2022.a. A.L.’lt N.A. ja B.A. kasuks välja mõistetud elatis alates 2022.a. jaanuarist 0 euroni. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile

2-22-361 tagamise taotluse osaliselt ja peatas kuni tsiviilasjas nr 2-22-361 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni täitemenetlused täiteasjades 182/2022/310 ja 182/2022/311 Pärnu Maakohtu kohtumääruse nr 2-21-126292 täitmisel osas, mis ületab elatist 200,00 (kakssada) eurot ühe lapse kohta kuus. Kostjad ei võta hagi õigeks ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad on seisukohal, et 01.01.2022 PKS-s elatist reguleerivate sätete jõustumine ei anna alust hageja ja kostjate vahelist kohtulikult kinnitatud kompromissilepingut muuta. Kostjad leiavad, et hagi on põhjendamatu, sest kostjate vajadus kokkulepitud elatise suuruses ei ole 10.11.2021.a. jõustunud kohtulikus kompromissilepingus sätestatust muutunud. Kostjad jäävad hagi tagamise taotluse vastuses esitatud seisukoha juurde sellest, et hageja on kostjate kasvatamises osalenud tagasihoidlikult ja kostjad pole hageja juures viibinud PKS § 101 lg 6 kohaselt määras, mis annaks talle õiguse nn „nullini“ elatise vähendamist nõuda. Hageja väidab, et tema elukorraldus on alates oktoobrist 2021 muutunud, kuid ei ole väidetut millegagi tõendanud. Tulenevalt sellest, et tsiviilasjas nr 2-21-126292, millega kinnitati kohtulik kompromiss kostjatele elatise tasumise kohta, kohus ei analüüsinud kostjate vanemate elukorraldust, on hageja väide elukorralduse muutumisest täielikult asjakohatu. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peavad pooled (ka hageja) tõendama neid asjaolusid, millele tugineb tema nõue. Hageja ei ole hagis väidetavat kostjate enda juures viibimist alates oktoobrist 2021.a kuni veebruar 2022.a millegagi tõendanud. Kostjad jäävad hagi tagamise taotlusele vastates esitatu juurde sellest, et kostjad on hageja juures viibinud 2022.aasta jaanuarikuus üksnes viiel päeval. 2022. aasta veebruarikuus, kuni hagi tagamise taotlusele vastuse esitamiseni, ei olnud lapsed hageja juures üldse viibinud, misjärel hakkas hageja äkki lapsi enda juurde nõudma. Seega on hageja väited kostjate viibimise kohta hageja juures reeglipäraselt PKS § 101 lg-s 6 sätestatud määras, paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu ei saa neid väiteid arvesse võtta kostjatele makstava elatise vähendamiseks hagis nõutud määras. Lisaks sellele, et hagejal puudub väikelaste kasvatamiseks sobiv elukoht Eestis, on asjakohane märkida, et hageja on ettearvamatu ja agressiivse käitumisega. Hageja on pidevalt vaimselt terroriseerinud kostjate ema ja rünnanud füüsiliselt kostjate poolvenda ning hageja kohta on politseisse esitatud süüteoteade. Lisaks on hageja ebaväärika sõnakasutusega rünnanud ja solvanud Nora lasteaiakasvatajat ajal, kui lapsel oli nohu, mistõttu lasteaial oli õigus keelduda last lasteaeda lubamast. Arvestades hageja eelnevat käitumist on kostjatel alust arvata, et hageja ei suuda oma emotsioone kontrollida ega käitumist probleemsituatsioonides juhtida ning võib vaimselt või füüsiliselt rünnata ka kostjaid. Seega ei ole kostjatel hageja juures viibimine turvaline. Riigikogu on 01.01.2022 jõustunud alaealisele lapsele elatist reguleerivate PKS sätete kehtestamisel selgitanud, et: „lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel on õigustatud eeskätt olukorras, kus lapsed, kelle tõttu seda toetust makstakse (kolm või enam last), on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed.“ A.A. ei ole hageja ja kostjate ema ühine laps. Seetõttu ei saa hageja kostjatele makstava elatise vähendamisel lasterikka perede toetust arvesse võtta. Järelikult on hageja väide, mille kohaselt tuleb kostjatele elatise vähendamisel arvestada lasterikka perede toetust, ebaõige. Kostjad on seisukohal, et hagejal oli ja on tulenevalt kohtulikult kinnitatud kompromissist kohustus tasuda kostjatele elatist rahas. Seetõttu ei ole hageja väide selle kohta, et ta ostnud lastele elatise maksmise perioodil asju, hageja tasutava elatise suuruse muutmisel asjakohane. See on olnud hageja teadlik ja vaba valik, mitte kohustus. Hageja on samuti oma initsiatiivil asunud tasuma lasteaia kohamakse ilma, et ta oleks kostjate emaga selles eelnevalt kokku leppinud. Kostjate hinnangul üritab hageja kostjatele asjade ostuga ja lasteaia kohamaksu tasumisega luua kunstlikult tõendeid, et saavutada kostjatele makstava elatise vähendamist. Kostjad peavad täielikult põhjendamatuks hageja väidet selle kohta, et kostjate ema on kasutanud kostjate elatist isiklikuks otstarbeks. Hageja sellekohane väide on täielikult väär ja tõendamata. Samuti on ebaõige, pahatahtlik ja tõendamata hageja väide selle kohta, et kostjate ema on jätnud oma ülalpidamiskohustuse Lk 5 / 10

2-22-361 laste ees täitmata. Laste ema on kostjatele taganud ööpäevaringse hoolduse ja turvalise kasvukeskkonna alates nende sünnist kuni käesoleva ajani. Seega on kostjate ema täitnud oma ülalpidamiskohustuse kostjate ees vahetult. Hageja on vastupidiselt elanud kostjatest eemal ega ole täitnud oma ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Hageja ähvardas kostjaid nende ema kaudu, et ta ei kavatse enam kostjatele teadmata põhjusel jaanuarist 2022 elatist üldse maksta, mistõttu oli kostjatel alus pöörduda kohtutäituri poole. Seega on kostja ise jätnud oma ülalpidamiskohustuse alusetult nõuetekohaselt täitmata. Kostjad on seisukohal, et selleks, et vähendada kostjate elatist „nullini“ nagu hageja nõuab, tuleb hagejal tõendada ka oma varalise seisu olulist vähenemist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks varatu või tema sissetulek oleks alates 10.11.2021 jõustunud kohtulikust kompromissist märkimisväärselt alanenud. Nõustumata hageja praktikaga hagiavalduse teksti vahele lisatud elatise kalkulaatori väljavõtte ja selles sisalduva arvutuskäiguga, tuleb siiski esile tuua , et hageja on hagiavalduses märkinud, et tema sissetulek on 2000 (kaks tuhat) eurot kuus. Järelikult ei saa hagejal olla rahalist probleemi kostjatele varasemalt kokkulepitud määras elatise maksmisega. Eeltoodud seisukohta kinnitavad hageja hagiavalduses esitatud tõendid omaalgatuslikult lastele asjade ostu ja lasteaiakoha tasu maksmise kohta, mis ei takistanud samaaegselt hagejal kohtulikus kompromissis kokkulepitud määras kostjatele elatist tasumast kuni 2021. aasta lõpuni. Menetluse käik 3.Pärnu Maakohus 17.02.2022 määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ja peatas hagi tagamise korras tsiviilasjas 2-22-361 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni täitemenetlused Tartu kohtutäitur Anne Böckler`i täiteasjades 182/2022/310 ja 182/2022/311 Pärnu Maakohtu kohtumääruse 2-21-126292/09.11.2021 täitmisel osas , mis ületab elatist 200 eurot ühe lapse kohta kuus. 4.Hageja 18.03.2022 kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jäi esitatud hagi juurde ja palus hagi rahuldada.

Lk 6 / 10

2-22-361

2-22-361 lg.4 järgi baassummale lisandub 3 protsenti eelneva kalendriaasta kohta statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast s.o. alates 01.01.2022 200 + 43.44 = 243.44 eurot ja alates 01.04.2022 209.20 + 46.44 = 255.64 eurot. Kehtiva PKS § 101 lg.5 järgi vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses , milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvelt. Seega tuleb eelpoolnimetatud summast maha arvestada 1⁄2 lapsetoetust. PHS § 17 lg.3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. Seega alates 01.01.2022 kuulub mahaarvamisele lapsetoetus N.A. elatiselt ( pere teine laps 60 : 2 ) 30 eurot ja B.A. elatiselt (pere kolmas laps 100 : 2) 50 eurot. Seega miinimumelatis N.A.`ele alates 01.01.2022 243.44 – 30 = 213.44 eurot ja alates 01.04.2022 255.64 – 30 = 225.64 eurot ning miinimumelatis B.A.`ele alates 01.01.2022 243.44 – 50 = 193.44 eurot ja alates 01.04.2022 255.64 – 50 = 205.64 eurot. 11.1 PHS § 21 lg.2 järgi on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (474 SE) seletuskirja kohaselt on lasterikka pere toetuse arvestamine elatise summa vähendamisel õigustatud eeskätt olukorras , kus lapsed , kelle tõttu seda toetust makstakse ( kolm või enam last) , on elatist maksma kohustatud vanema ja lapsi peamiselt kasvatava vanema ühised lapsed. Praegusel juhul on vanematel 2 ühist last , kuid laste emal K.A.`el on kokku 3 alaealist last. Lisaks tuleb lasterikka pere toetuse arvestamisel arvestada ka selle maksmise eesmärki. PHS § 2 järgi on seaduse eesmärk toetada lastega peresid ja laste kasvatamist. PHS § 21 lg.1 järgi on lasterikka pere toetuse saamise õigus vanemal, kes kasvatab peres kolme v. enamat last. Arvestades, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks s.h. perele piisava sissetuleku tagamiseks , et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja vähendada lasterikaste perede vaesusriski , mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks on põhjendatud jagada lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel . Seega tuleb jagada lasterikka pere toetus 300 eurot ema ja kõigi tema kolme lapse vahel võrdselt ning kummagi kostja vajadused lugeda kaetuks 75 eurot ulatuses. Selline on ka kohtupraktikas – Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-19-20735/11.02.2022 p.12.4. Seega kohtuotsuse p.11 nimetatud elatisesummadest tuleb maha arvata lasterikka pere toetus 75: 2 = 37.50 eurot lapse kohta ühes kuus. 11.2 B.A.`e puhul tuleb elatisest maha arvestada ka PKS § 101 lg.7 nimetatud mastaabisääst 15% elatise summast.

2-22-361 ning seetõttu on nendes kuudes ka päevi vähem, mil lapsed isa juures olid (tl.111). Seega kohus leiab, et jaanuaris ja veebruaris oli erandlik olukord seoses covid isolatsiooniga ja lapsed olid vähem aega hageja juures. Ülejäänud kuudel (november 2021, detsember 2021 , märts 2022, aprill 2022 ja mai 2022) on lapsed viibinud isa juures keskmiselt 13,7 päeva ühes kuus. Arvestades ka jaanuari ja veebruari siis keskmiselt 11.8 päeva kuus. Vastavalt PKS § 101 lg.6 tuleb elatise väljamõistmisel arvestada päevi , mil laps viibib isa juures ja on isa ülalpidamisel. Antud juhul lapsed viibivad olulise aja ( 12- 13 päeva keskmiselt ühes kuus s.o. vähemalt 40% ) teise vanema (isa ) juures. 12.1 Laste vanemad on kohtu korraldaval eelistungil kinnitanud, et lastel on eraldi riided kummagi vanema juures, kostja väitel alates jaanuarist 2022. Laste välisriided on koos ostetud (tl.111- 112). Hageja on esitanud kohtule dokumendid laste kulutuste kandmise kohta oktoober, november ja detsember 2021 s.h. lasteaiatasu tasumine antud kuudel 633.76 SEK, 728.84 SEK ja 82 eurot (tl. 8-18). Hageja on esitanud kohtule kuludokumendid laste kulutuste kandmise kohta alates jaanuarist 2022. Jaanuaris 2022 on hageja ostnud lastetoa vaiba 105,54 eurot , D-Digital narivoodi 414 eurot; vitamiinid ja aluslinad 27 eurot; Rimi toit ja lasteraamat 35 eurot ja baby City turvatool 239 eurot. Veebruaris on hageja ostnud Lidl Soome kilejope ja sokid 32 eurot, Sinsay riided 41 eurot; Maxima toit ja raamat 30 eurot; Maxima toit ja mänguasjad 25 eurot, Telefonikaart lapsega suhtlemiseks 5 eurot. Märtsis 2022 on hageja ostnud Lidl toit ja riided 36 eurot; Maxima jook ja kindad 5 eurot; Rimi toit ja mänguasjad 60 eurot; Aura veekeskus 37 eurot; D- vitamiin 7,79 eurot ja Magaziin kindad ja käärid 3,50 eurot. Aprillis on hageja lastele ostnud raamatud 31,92 eurot; laste jalatsid 54.98 eurot; liikluslinnak 40 eurot; Magaziin riided ja mänguasjad 51.79 eurot; Veloteek kiiver 24 eurot; Lidl toit, kummikud ja riided 38.83 eurot, liikluslinnak 27 eurot. Mais 2022 on hageja lastele ostnud vitamiinid 16.90 eurot, Magaziin mütsid ja mänguasjad 26.60 eurot, Aura veekeskus 28 eurot, vitamiinid 27.90 eurot, Alpakafarm külastus 13 eurot ja Ranna rantšo külastus 15 eurot. Juunis 2022 on hageja lastele ostnud Maxima toit, riided, päevitussprei ja päevitusjärgne piim 63.94 eurot, Maximast mänguasjad ja bassein 65.05 eurot, apteegist valuvaigisti 6.46 eurot ja Prisma särk, kleit ja vihmajope 50.08 eurot. Kostja ei vaidle esitatud tõenditele vastu ja sellele , et hageja on osalenud laste ülalpidamises ajal kui lapsed viibivad hageja juures ( tl.139 pöördel). Kui laps viibib isa juures mitu päeva ja rohkem järjest koos ööbimisega siis on ilmselge, et isa kannab sel ajal ka laste igapäevakulud s.h. toidukulud ja eluasemekulud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et ajal kui lapsed viibivad tema juures siis ta täidab laste ülalpidamiskohustust vahetult.

2-22-361 kuus (584 : 30) s.o. 19,47 eurot päevas, lapsed viibivad isa juures ja on isa ülalpidamisel 40 – 43 % ajast ( 12- 13 päeva kuus) ning emale laekuvad lastetoetused ja suure pere toetus , saab sellega lugeda kaetuks laste ülalpidamiskulud aja eest , mil lapsed viibivad ema juures ajaliselt rohkem. Seega kohus leiab, et A.L. poolt esitatud hagi elatise vähendamiseks 0 euroni on alates hagi esitamisest põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

Lk 10 / 10

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.