Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2022, Rapla Tsiviilasja number 2-22-6443 Tsiviilasi D T hagi R T vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2003,76 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja DT, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx xxxx; hageja seaduslik esindaja M D, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx, xxxxxxxxx xxxxxx, xxxxx vald; e-post:; kostja R T, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxx xxxx Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Välja mõista R T igakuine elatis DT kasuks alates 29.04.2022 kuni viimase täisealisuseni PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (200) eurot, millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (43,44) eurot, millest on maha arvestatud pool D T makstavast peretoetusest (30) eurot. Elatise suurus (213,44) eurot. 2.Kohustada R T tasuma elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval M D arvelduskontole, selgitusega: „elatisraha”, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. 3.Jätta menetluskulud R T kanda. D T menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord D T võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
R T võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 222,64 eurot alates hagi esitamisest. Kostja seisukoht Kostjale edastati hagi koos teiste materjalidega 25.07.2022. Kostja kohtule kirjalikult ettenähtud tähtajaks ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus 1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 2.Rahavastikuregistri andmetel sündis D T xx.xx.xxxx ning tema ema on M D ja isa R T. 3.Perekonnaseaduse § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. Perekonnaseaduse § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. 4.Seega on kostja, kui hageja isa, kohustatud teda ülal pidama. 5.Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Perekonnaseaduse § 99 lg 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestas, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruse järgi on 2020.a 292 eurot ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on
suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6.Kohtuistungil kohus tuvastas hagist nähtuvalt, et hageja palub kostjalt välja mõista miinimumelatise. 7.Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. 8.Kohus peab kostjalt elatise hageja kasuks väljamõistmise põhjendatuks, kuna kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust korrektselt täitnud, s.o ei tasu elatist regulaarselt ega iga kalendrikuu eest ette, vähemalt summas, mis vastab kehtiva perekonnaseaduse järgi arvutatavale elatissummale. Kuna hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras, siis hageja ei pea perekonnaseadusest tulenevalt tõendama tema ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi. 9.Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja on kohustatud hagejale tasuma elatist järgmiselt: 9.1.Ajaperioodi 29.04.2022 kuni hageja täisealisuseni toimub elatise arvutamine PKS § 101 lgde 3-5 alusel: igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, s.o 43,44 eurot. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada peretoetuse arvel. Elatisest arvestatakse maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest, s.o 30 eurot. Elatise summa 2022.a on 213,44 eurot, mitte 222,64 eurot nagu leidis hageja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 10.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 11.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 12.Kohus leiab, et õiglane on jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Hagejal menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.