Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 30. august 2022, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-6565
Tsiviilasi
J A A, J-T P A ja S-T M A hagi H A A ja A P A vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 J A A (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxx, asukoht xxxxxx xx/xx, xxxxxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja 2 J-T P A (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht ja viibimiskoht sama). Hageja 3 S-T M A (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht ja viibimiskoht sama). Hagejate seaduslik esindaja eestkostja Märjamaa Vallavalitsus (rg-kood 77000447, asukoht Tehnika tn 11, Märjamaa alev, Märjamaa vald, 78304 Rapla maakond, epost [email protected]). Kostja 1 H A A (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx maakond, e-post). Kostja 2 A P A (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht sama, e-post).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt.
Kohtuotsuse põhjendus Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS§ 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostjad, kui laste J A A, J-T P A ja S-T M A ema ja isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alla miinimummääras, seega puudub neil kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks töövõimetud. Kostjad ei ole tõendanud, et neil puudub sissetulek või nende varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostjad ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostjad on töövõimelised. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kummaltki kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 100 eurot igas kuus ühe lapse kohta alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 03.05.2022 kuni laste täisealisuseni. Kohus leiab, et hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostjate kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.