AS Nordecon hagi AS Teede REV-2 vastu põhivõla 351 205,82 euro ja viivise väljamõistmiseks ning AS Teede REV-2 hagi AS Nordecon vastu põhivõla 596 809,25 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04. septembri 2015 otsus
Kaebuste esitajad ja kaebuste liigid
AS Nordecon ja AS Teede REV-2 apellatsioonkaebused
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
AS Nordecon kaebuse hind 291 218,79 AS Teede REV-2 kaebuse hind 968 506,57 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/kostja: AS Nordecon (registrikood 10099962), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Marika Kütt
eurot
Hageja/kostja: AS Teede REV-2 (registrikood 11402434), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Istungi toimumise aeg
09. veebruar 2016, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 04. septembri 2015 otsus muutmata.
Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise
menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. AS Nordecon hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Nordecon Infra ja AS Nordecon (endine AS Nordecon International) esitasid 02.11.2010 Harju Maakohtusse hagi AS Teede REV-2 vastu seltsingulepingust tuleneva üldkulu 420 781,20 euro (s.o 6 583 795,20 krooni) hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Tsiviilasja numbriks määrati 2-10-54284. AS Teede REV-2 (edaspidi TREV-2) esitas 23.12.2010 Harju Maakohtusse hagi AS Nordecon Infra ja AS Nordecon vastu seltsingulepingust tuleneva nõude 887 748,46 euro (s.o 13 890 245,40 krooni) mullatööde teostamise eest ja viivise saamiseks. Tsiviilasja numbriks määrati 2-10-65753. AS Nordecon Infra ja AS Nordecon ühinesid 31.12.2011 ja uueks ärinimeks on AS Nordecon (edaspidi Nordecon). Kohus liitis tsiviilasjad 01.11.2011 ühte menetlusse tsiviilasja numbriga 2-10-54284.
2.Nordecon vähendas 05.03.2012 nõuet ja palus TREV-2-lt välja mõista põhivõla 351 205,82 eurot ja viivise põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 05.03.2012 kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palus ta jätta TREV-2 kanda.
3.Maakohtu 07.01.2013 vaheotsusega tuvastati, et Nordeconi rahaline nõue TREV-2 vastu on põhjendatud selliselt, et 10.11.2008 AS Aspi, AS Eesti Ehitus (nüüd AS Nordecon) ja AS TREV-2 vahel sõlmitud seltsingulepingu alusel tuleb mullatööde ja teedeehitusega seotud tööde võimalik kahjum katta Nordeconi poolt 34% ulatuses ning TREV-2 poolt 66% ulatuses. Vaheotsus jõustus 04.11.2013.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Nordecon ja TREV-2 10.11.2008 seltsingulepingu pooltevaheliste õiguste ja kohustuste määratlemiseks AS-ga Riigi Kinnisvara (edaspidi RKAS) 01.08.2008 sõlmitud hankelepingu nr E050-05708 täitmisel. Pooled olid hankelepingu pooleks ja vastutasid selle lepingu täitmise eest solidaarselt. Hankelepingu esemeks olid Koidula raudteepiirijaama kompleksi projekteerimis- ja ehitustööd. Poolte vahel tekkisid hanke- ja seltsingulepingu täitmisel erimeelsused, mille tõttu lõpetas TREV2 2010. a märtsis oma hanke- ja seltsingulepingust tulenevate kohustuste täitmise. Muuhulgas lõpetas TREV-2 mullatööde teostamise, mis seltsingulepingu kohaselt oli tema vastutusalas. Mullatööd tuli teostada Nordeconil.
5.TREV-2-l tuleb seltsingulepingu p-de 4.1, 4.2.3 ja 3.1.5 alusel tasuda Nordeconile kahjuhüvitisena 66% seltsingule tekkinud mullatööde kogukahjumist, kokku 5 495 176,93 krooni ehk 351 205,82 eurot (koos käibemaksuga).
6.Mullatööde kogukulu hõlmab seltsingulepingu kohaselt ka mullatööde insenertehnilise personali üldkulusid (ITP-üldkulusid). Seltsingulepingu p-de 3.8, 3.8.1 ja 3.9 koostoimest tuleneb, et pooled pidid võrdsetes osades kandma need üldkulud, mis olid seltsingulepingu lisas 3 otseselt nimetatud. Seltsingulepingu lisas 3 toodud üldkulude eelarve ei hõlma mullatööde ITP-üldkulu, kuna neid isikuid selles nimetatud ei ole. Vastavad isikud on nimetatud Koidula raudteepiirjaama lõpliku finantsaruande p-s 8 pealkirjaga „Mullatööde üldkulu“. Seega oli mullatööde ITP-üldkulude näol sisuliselt tegemist mullatööde otsekuluga, mille maksumust tuleb arvestada mullatööde kogukahjumi määratlemisel ja millele kohaldub vaheotsusega tuvastatud põhimõte, mille kohaselt Nordecon kannab kahjumist 34% ja TREV-2 66%.
7.Mullatööde kogukulu, millelt kahjuhüvitis tuleb arvestada, moodustub seega järgmiselt: Nordeconi teostatud mullatööde otsekulu ja mullatööde ITP-üldkulu, vastavalt 118 257 295 krooni ja 7 076 365 krooni + TREV-2 teostatud mullatööde otsekulud ja mullatööde ITPüldkulu, vastavalt 67 800 599 krooni ja 3 883 009 krooni. TREV-2 ei ole nende kulude kandmist vaidlustanud. Mullatööde kulu moodustub järgmistelt: 118 257 295 + 7 076 365 + 67 800 599 + 3 883 009 = 197 017 268 krooni. Sellest arveldati tellijaga 120 405 708 krooni. Mullatööde kahjumiks oli seega 197 017 268 – 120 405 708 krooni = 76 611 560 krooni. Vastavalt vaheotsusega tuvastatud kahjumi jaotumise protsendile tuleb TREV-2-l kanda kogukahjumist 66%, so 50 563 629,60 krooni. TREV-2 kandis seoses mullatöödega 71 683 608 krooni, mille eest on talle tasutud 25 699 292,51 krooni. TREV-2 kandis seega 4 579 314,11 krooni (koos käibemaksuga 5 495 176,93 krooni ehk 351 205,82 eurot) võrra väiksema osa kahjumist, kui ta oleks pidanud kandma (50 563 629,60 – 71 683 608 + 25 699 292,51) ja peab selle hagejale koos viivisega hüvitama. AS Teede REV-2 hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
8.TREV-2 esitas 23.12.2010 Harju Maakohtusse hagi Nordeconi vastu mullatööde teostamise eest seltsingulepingust tuleneva 887 748,46 euro (s.o 13 890 245,40 krooni) ja viivise saamiseks. 16.05.2014 nõude täpsustuse kohaselt palub TREV-2 välja mõista Nordeconilt arvete nr M02820 ja nr M04788 alusel 596 809,25 eurot ja viivise 16.05.2014 seisuga 234 377,06 eurot ning alates 17.05.2014 põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub ta jätta Nordeconi kanda.
9.Hagiavalduse kohaselt jagati pooltevahelise seltsingulepingu p-s 3.1. kõik ülejäänud hankelepingu esemeks olevad ehitustööd mullatööde kõrval konkreetselt ühispakkujate vahel, samas kui mullatöid kohustusid pooled p 3.1.5 kohaselt teostama ühiselt.
10.Seltsingulepingu p-ga 2.1 määrati hankelepingu täitmiseks vajaliku tegevuse koordineerimiseks juhtivaks partneriks Nordecon, kes oli lepingu p 2.2.2 järgi õigustatud muuhulgas esindama teisi seltsinglasi hankelepingu alusel arvete esitamisel RKAS-le ja hankelepingust tulenevate maksete vastuvõtmisel. Seltsingulepingu p 5.1 kohaselt kohustus Nordecon teiste ühispakkujate poolt teostatud tööde (aluseks akteeritud tööde aktid) eest RKAS-lt Nordeconi arveldusarvele laekunud raha edasi kandma teistele ühispakkujatele nende esitatud arvete alusel hiljemalt 14 päeva jooksul alates raha laekumisest. Samuti kohustus Nordecon informeerima teisi seltsingulepingu osapooli toimunud arveldustest, sealhulgas laekunud maksete suurusest ja maksete laekumise kuupäevadest.
11.Seisuga 31.01.2010 on TREV-2 esitanud Nordeconile igakuiseid akte teostatud mulla- ja teedeehitustööde (mullatööde) vastuvõtmise kohta 71 683 608 krooni (ilma käibemaksuta) väärtuses ning arveid kuni 31.05.2009 teostatud mullatööde eest kokku 37 333 680 krooni (ilma käibemaksuta) väärtuses. Nordecon on tasunud arved nr M00405, nr M00869 ja nr M01639 täies ulatuses ja arve nr M02820 osaliselt summas 25 699 292,51 krooni (ilma käibemaksuta).
12.Nordecon ei ole tasunud 04.05.2009 arvet nr M02820 osaliselt, s.o 3 550 955 krooni ulatuses (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009 arvet nr M04788 täies ulatuses, s.o 8 083 432 krooni (ilma käibemaksuta). Seega võlgneb Nordecon TREV-2-le teostatud mullatööde eest kokku 11 634 387 krooni (ilma käibemaksuta). Lisaks sellele ei ole Nordecon tasunud faktiliselt teostatud ja akteeritud mullatööde eest kokku 34 349 928,49 krooni (ilma käibemaksuta). Seega tuleb Nordeconil arvete alusel ja faktiliselt teostatud mullatööde eest tasuda Teede REV-2le 45 984 315,49 krooni (ilma käibemaksuta).
13.Nordecon esitas TREV-2 arvetel nr M02820 ja nr M04788 ning vastavalt aprilli 2009 ja mai 2009 aktides teostatud tööde vastuvõtmise kohta kajastatud ehitustööd vastuvõtmiseks AS-le Riigi Kinnisvara, kes on vastavalt 04.05.2009 ja 17.08.2009 vahemaksetõenditele nr 5 ja nr 7 tööde eest Nordeconile tasunud. Seega on Nordeconil seltsingulepingu p 5.1 alusel kohustus raha edasikandmiseks TREV-2-le. Kuigi Nordecon on oma kohustust korduvalt tunnistanud, väljastades TREV-2-le muuhulgas 17.02.2010 saldoteatise, milles võlgnevust täies ulatuses tunnistatakse, ei ole ta kohustust täitnud.
14.TREV-2 väljastas 02.07.2012 seoses teostatud ja akteeritud mullatöödega Nordeconile täiendavalt arve nr M02752 summas 348 535 eurot (5 453 385 krooni; ilma käibemaksuta), lähtudes seejuures mullatööde arvestuslikust kogukahjumist 57 793 085 krooni ja eeldusest, et seltsingulepingu alusel kuulub mullatöödega seoses tekkinud kahju kandmisele võrdsetes osades.
15.Lähtudes mullatööde arvestuslikust kogukahjumist summas 57 793 085 krooni ja maakohtu 07.01.2013 vaheotsuses toodud kahjumi jaotusest, väljastas TREV-2 Nordeconile 02.05.2014 kreeditarve nr TE140932 28.07.2009 arve nr M04788 osaliseks krediteerimiseks summas 3 793 508,10 krooni (ilma käibemaksuta) ja kreeditarve nr TE140933 arve nr M02752 krediteerimiseks täies ulatuses summas 348 535 eurot (ilma käibemaksuta). Kreeditarvete väljastamise järgselt võlgneb Nordecon TREV-2-le kokku 7 840 878,90 krooni ehk 501 123,50 eurot (ilma käibemaksuta), millest 04.05.2009 arve nr M02820 alusel kuulub tasumisele 3 550 955 krooni (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009 arve nr M04788 alusel 4 289 923,90 krooni (ilma käibemaksuta).
16.Nõude suuruse arvestamisel tuleb lähtuda hankelepingu sõlmimise aluseks olevas hinnapakkumises toodud mullatööde maksumusest 122 813 114 krooni. Nordecon ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks mis asjaoludel laekus mullatööde katteks hankelepingus fikseeritust väidetavalt väiksem summa. Poolte vahel puudub vaidlus, et TREV-2 kandis seoses mullatööde teostamisega kulu 71 683 608 krooni. TREV-2 aktsepteerib Nordeconi tehtud mullatööde kulusid 113 367 280 krooni ulatuses. Sellest suuremas ulatuses kulutuste tegemine ei ole reaalne ning viitab kuludokumentidega manipuleerimisele ja/või kulutuste suuruse kunstlikule paisutamisele. Mullatööde teostamisega kaasnenud kulupõhine kahjum ei ületanud ega saanudki ületada 62 237 774 krooni. Kulupõhisest mullatööde kahjumist tuleb täiendavalt maha arvestada AS-lt Sweco Projekt poolt Nordeconile tasutud hüvitis suurusega mitte vähem kui 1 525 000 krooni ja üldkulude katteks RKAS-lt toimunud ülelaekumine 2 919 689 krooni. Selle tulemusel on mullatööde arvestuslik kogukahjum maksimaalselt 57 793 085 krooni.
17.TREV-2 põhinõue Nordeconi vastu on seega 596 809,25 eurot (sh käibemaks; 9 338 035,58 krooni), millest 267 797,92 eurot (sh käibemaks; 4 190 126,90 krooni) on arve nr M02820 alusel tasumisele kuuluv põhivõlg ja 329 011,33 eurot (sh käibemaks; 5 147 908,68 krooni) on arve nr M04788 alusel tasumisele kuuluv põhivõlg. Arvete nr M02820 ja nr M04788 tasumise tähtajad saabusid vastavalt 01.06.2009 ja 31.08.2009. 16.05.2014 seisuga võlgnes Nordecon TREV-2-le viivisena 234 377,06 eurot. Nordeconi vastuväited TREV-2 hagile
18.Nordecon aktsepteerib TREV-2 poolt esitatud arveid nr M02820 ja nr M04788 ning on arvestanud arvetel kajastatud mullatööde kulu mullatööde kogukulusse (ja kahjumisse). Nordecon eeldab TREV-2 kuluarvestuse õigsust. Arvete aktsepteerimine ei tähenda aga, et neil näidatud kulu kujunemine on selge või üheselt seostatav antud asja menetluse raames arvel näidatud kulu tõendamiseks esitatud kuludokumentide või päevaaruannetega. Samuti
ei tähenda arvete aktsepteerimine ja nende arvestamine mullatööde kogukulusse, et TREV-2-l on alust nõuda arvete tasumist, kuna arved nr M02820 ja nr M04788 on tasaarvestatud Nordeconi mullatööde kahjumi hüvitamise nõudega.
19.Nõustuda ei saa TREV-2 käsitlusega mullatööde arvestuslikust kogukahjumist, mis väidetavalt on üksnes 57 793 085 krooni. Lähtuda tuleb mitte TREV-2 kahjumi prognoosist, vaid tegelikust mullatööde kogukulust ja kahjumist, mis selgus alles pärast tööde teostamist ja osutus prognoositust oluliselt suuremaks. Kuna mullatööde kogukahjum oli tegelikult 76 611 560 krooni, ületab summa, mis tuleb vaheotsusega tuvastatud kahjumi proportsiooni kohaselt TREV-2-l täiendavalt kanda, oluliselt summat, mille Nordecon võlgnes arvete nr M02820 ja nr M04788 alusel.
20.Ebaõige on väide, et Nordecon ei ole toonud esile põhjuseid ega töid, miks ja millega seoses mullatööde kahjum suurenes. Vandeaudiitori aruande kohaselt olid kõik esitatud kulud kajastatud raamatupidamises kui Koidula objektiga seonduv kulu. Vandeaudiitor ei tuvastanud raamatupidamises vigu ega vastuolusid kuludokumentide kirjendamisel. AS Ramboll Eesti eksperdid on analüüsinud vahemaksetõendeid, edenemise aruandeid perioodil jaanuar-detsember 2010, mullatööde koondtabeleid samast perioodist ning eelprojektide mahtusid ja loendeid.
21.Õige ei ole väide, et mullatööde kogukahjumist tuleb täiendavalt maha arvata AS Sweco Projekt poolt Nordeconile tasutud hüvitis, kuna see on kogukahjumist juba maha arvestatud. Mahaarvamine nähtub otseselt 2009. a novembri mullatööde kulude koondtabelist reana 10310842 Aspi AS – Sweco Projekt AS (40893) 01.11.2009 -2 990 000. Asjaolu, et viidatud summa on miinusmärgiga, näitab, et summa on maha arvatud.
22.Samuti on ebaõige väide, et mullatööde kahjumist tuleb maha arvestada üldkulude väidetav ülelaekumine. Ülelaekumist tegelikkuses ei toimunud. Hageja tegi ise tööd, millega seoses tekkis väidetav kokkuhoid ja kandis töödega seonduva kulu.
23.Õige ei ole käsitlus, mille kohaselt jagunevad ITP-üldkulud seltsingulepingu p 3.8.1 alusel poolte vahel võrdselt. Kuna pärast TREV-2 objektilt lahkumist objektil enam TREV-2 enda aruandevormi – päevaaruandeid, ei peetud, on alusetu tema nõue nende esitamiseks. TREV-2 vastuväited Nordeconi hagile
24.TREV-2 palus jätta Nordeconi hagi täies ulatuses rahuldamata. Nordecon ei ole tõendanud mullatööde kogukahjumi suurust, mistõttu on võimalik mullatööde kogukahjumit arvestada üksnes ulatuses, milles TREV-2 on seda nõus tunnistama. Nordecon ei ole juhtiva seltsinglasena esitanud adekvaatset ülevaadet mullatööde kogukahjumi kujunemisest ega dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldaks väidetava kahjumi kujunemist ja selle suurust kontrollida. Nordecon on jätnud teadlikult esitamata päevaaruanded, mis oleks võimaldanud kontrollida konkreetsete mullatööde teostamise käiku ja kuluarveid. Kuludokumentide sidumist konkreetsete mullatöödega ei ole võimalik tõendada tunnistaja RR ütlustega. Füüsiliselt ei ole mõeldav, et tunnistaja oleks vahetult osalenud kõikide mullatöödega seotud kulude dokumenteerimisel, mistõttu saab tunnistaja parimal juhul kinnitada üksnes seda, et kuludokumendid on kirjendatud Nordeconi sisemises finantsaruandluses mullatöödega seotud kuludena. Sama tõendavad ka AS KPMG Baltics aruanne ja AS Ramboll Eesti eksperthinnang, kuid need ei tõenda kulude seotust mullatööde teostamisega.
25.Nordeconi käsitlus, et mullatööde ITP-üldkulud on käsitletavad mullatööde otsekuludena ega kuulunud üldkulude koosseisu, ei ole kooskõlas seltsingulepinguga. Seltsingulepingu
p 3.8.1 kohaselt kohustusid pooled projekti meeskonna kokkuleppelised kulud kandma võrdsetes osades. Seltsingulepingu lisa nr 3 olevas eelarves kajastatud üldkulud hõlmasid endas ka mullatööde ITP-üldkulusid.
26.Kui eeldada Nordeconi ülejäänud arvestuse õigsust, kuid jätta kõrvale kulude koosseisu arvatud mullatööde ITP üldkulud 7 076 365 krooni ja 3 883 009 krooni, siis moodustaks mullatööde kogukulu 186 057 894 krooni (118 275 29518 + 67 800 59919) ja mullatööde väidetav kogukahjum 63 244 780 krooni (186 057 798 – 122 813 11420), mis on ligilähedane mullatööde kahjumile 60 467 036 krooni (arvestamata üldkulude ülelaekumist), mida prognoosis 17.06.2010 seisuga ehitustööde üldjuht Peeter Sarv olukorras, kus mullatööde valmidus oli 98-100%.
27.Siiski ei oma mullatööde ITP-üldkuludega seonduv keskset tähendust, kuna sõltumata sellest, kas ITP-üldkulud kogukulu koosseisu arvestada või mitte, ei selgita see kogukahjumi drastilist suurenemist hankelepingu täitmise lõppfaasis vähem kui poole aastaga. Tõenditest ei selgu, mis tingis mullatööde kogukahjumi suurenemise prognoosituga võrreldes enam kui 16 000 000 krooni võrra. 17.06.2010 perioodi jaanuar kuni mai 2010 kohta koostatud finantsaruandest nähtuvalt oli mullatööde valmidus aruande koostamise aja seisuga 95-100%, v.a Koidula-Võmmorski tee ja Niitsiku-Võmmorski teelõigu osas ning mullatööde prognoositud kahjum 60 467 036 krooni. Nimetatud summa sisaldas kulutusi, mida Nordeconil tuli täiendavalt mullatööde lõpetamiseks teha. 10.02.2011 seisuga koostatud finantsaruandest nähtuvalt on eelmise finantsaruandega võrreldes positsiooni 2 kulud suurenenud 10 922 457 krooni võrra, positsiooni 10 kulud 3 524 436 krooni võrra ja positsiooni 23 kulud vähenenud 42 236 krooni võrra. Lisaks on teises finantsaruandes suurenenud üldkulud esimeses finantsaruandes tooduga võrreldes 1 241 999 krooni võrra. Nordecon ei ole tõendanud esimeses finantsaruandes vigade või ebatäpsuste esinemist.
28.OÜ IPT Projektijuhtimise 17.04.2009 kiri nr 1-744 ei tõenda Nordeconi väiteid selle kohta, et mullatööde kahjum 2010. a jooksul plahvatuslikult suurenes. Kirjas viidatud asjaolud seoses pinnase taaskasutamise võimalikkusega olid seltsinglastele teada juba 2009. a kevadel, kusjuures juba 05.05.2009 lükkas insener tagasi seltsinglaste nõude seoses taaskasutamiseks mittesobiva pinnasega. Seega olid pinnasega seotud probleemidest tulenevad lisakulud seltsinglastele teada juba 2009. a kevadel, mistõttu vastavad asjaolud mullatööde kogukahjumi väidetavat suurenemist 2010. a jooksul põhjustada ei saanud. Lisaks olid OÜ ITP Projektijuhtimise kirjas käsitletud mullatööd valdavas enamuses (vähemalt 96% ulatuses) juuniks 2010. a teostatud, mistõttu nendega seotud kahjumiga oli esimese finantsaruande koostamisel juba arvestatud. Esimese astme kohtu otsus
29.Maakohus rahuldas osaliselt Nordecon hagi ja jättis TREV-2 hagi rahuldamata. Kohus mõistis TREV-2-lt Nordeconi kasuks välja põhivõla 81 558,79 eurot ja viivise põhivõlalt alates 05.03.2012 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
30.Tuvastatud ja tõendatud on alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud, mis on kas vastavalt poole poolt omaksvõetud ja/või mille üle vaidlus puudub: 09.05.2008 esitasid TREV-2, AS Aspi ja AS Eesti Ehitus (s.o Nordecon) ühispakkumise RKAS poolt väljakuulutatud Koidula raudteepiirijaama esimeses ehitushankes (kood 105024) osalemiseks maksumusega 269 000 000 krooni (ilma käibemaksuta). Ühispakkumise komplekteeris ja esitas ühispakkujate nimel Nordecon. 01.08.2008 sõlmisid RKAS,
TREV-2 ja Nordecon lepingukokkuleppe nr E050-05708 (hankeleping), mille kohaselt kohustusid ühispakkujad teostama ehitushanke esemeks olevad ehitustööd ühispakkumises toodud hinnaga ning hankelepingus fikseeritud tingimustel ja korras. Hankelepingu sõlmimise aluseks olevas hinnapakkumises oli mullatööde maksumuseks arvestatud 122 813 114 krooni (ilma käibemaksuta).
31.10.11.2008 sõlmisid Nordecon ja TREV-2 hankelepingu täitmisega seotud poolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse määratlemiseks seltsingulepingu. Seltsingulepingu p-s 2.1 määrati hankelepingu täitmiseks vajaliku tegevuse koordineerimiseks juhtivaks partneriks Nordecon, kusjuures p 2.2.2 järgi oli Nordecon õigustatud muuhulgas esindama teisi seltsinglasi hankelepingu alusel arvete esitamisel RKAS-le ja hankelepingust tulenevate maksete vastuvõtmisel. Seltsingulepingu p 2.4.2. kohaselt olid mullatööd TREV-2 vastutusalas. Seltsingulepingu p-s 3.1 leppisid ühispakkujad kokku hankelepingu esemeks olevate tööde omavahelises jaotamises. Seltsingulepingu p-s 3.1.5 lepiti kokku, et mulla- ja teedeehitustööd (mullatööd) jaotatakse selliselt, et lepingu p-des 3.1.3 ja 3.1.4 fikseeritud sildade ehitustööde ja p-s 3.1.5 viidatud mullatööde lõplik käive, lähtudes ühispakkumise maksumuse tabelis fikseeritud hindadest, oleks võrdne. Seega jagati kõik ülejäänud hankelepingu esemeks olevad ehitustööd mullatööde kõrval konkreetselt ühispakkujate vahel, samas kui mullatöid kohustusid pooled teostama ühiselt.
32.Seltsingulepingu lisaks oleva üldkulude eelarve kohaselt oli hankelepingu esemeks olevate töödega seotud üldkulude eelarveliseks maksumuseks 18 161 688 krooni, mis on AS Riigi Kinnisvara poolt Nordeconile tasutud. Seltsingulepingu p-s 5.1 kohustus Nordecon teiste ühispakkujate poolt teostatud tööde eest aktide alusel RKAS-lt Nordeconi arveldusarvele laekunud raha edasi kandma teistele ühispakkujatele nende esitatud arvete alusel hiljemalt 14 päeva jooksul raha laekumisest.
33.Seisuga 31.01.2010 on TREV-2 esitanud Nordeconile igakuiseid akte teostatud sildade projekteerimis- ja ehitustööde (sillatööde) vastuvõtmise kohta kogusummas 8 322 607 krooni (ilma käibemaksuta) ning arveid teostatud sillatööde osas samas summas. Kõik sillatööde teostamise eest esitatud arved on Nordecon tasunud. Seisuga 31.01.2010 on TREV-2 esitanud Nordeconile igakuiseid akte teostatud mulla- ja teedeehitustööde vastuvõtmise kohta kokku summas 71 683 608 krooni (ilma käibemaksuta) ja arveid kuni 31.05.2009 teostatud mullatööde eest kokku 37 333 680 krooni (ilma käibemaksuta).
34.Arvetest on Nordecon tasunud arved nr M00405, nr M00869 ja nr M01639 täies ulatuses ning arve nr M02820 osaliselt kokku summas 25 699 292,51 krooni (ilma käibemaksuta). Nordecon ei ole tasunud 04.05.2009 arvet nr M02820 3 550 955 krooni osas (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009 arvet nr M04788 täies ulatuses - 8 083 432 krooni (ilma käibemaksuta).
35.Nordecon esitas TREV-2 arvetel nr M02820 ja nr M04788 ning aprilli 2009 ja mai 2009 aktides teostatud tööde vastuvõtmise kohta kajastatud ehitustööd vastuvõtmiseks RKAS-le, kes on nendel arvetel kajastatud tööde eest Nordeconile faktiliselt tasunud vastavalt vahemaksetõenditele nr 5 ja nr 7. Raha on laekunud 04.05.2009 ja 17.08.2009 ning Nordeconil tekkis seltsingulepingu p 5.1 alusel kohustus raha edasikandmiseks TREV-2-le.
36.02.07.2012 väljastas TREV-2 seoses faktiliselt teostatud ja akteeritud mullatöödega seltsingulepingu alusel Nordeconile täiendava arve nr M02752 348 535 euro tasumise kohta (ilma käibemaksuta). 02.05.2014 väljastas TREV-2 Nordeconile kreeditarve nr TE140932 28.07.2009 arve nr M04788 osaliseks krediteerimiseks 3 793 508,10 krooni (ilma käibemaksuta) ulatuses ja kreeditarve nr TE140933 arve nr M02752 krediteerimiseks täies ulatuses summas 348 535 eurot (ilma käibemaksuta). Kreeditarve väljastamise järgselt võlgneb Nordecon TREV-2-le kokku 7 840 878,90 krooni ehk 501 123,50 eurot (ilma
käibemaksuta), millest 04.05.2009 arve nr M02820 alusel kuulub tasumisele 3 550 955 krooni (ilma käibemaksuta) ning 28.07.2009 arve nr M04788 alusel 4 289 923,90 krooni (ilma käibemaksuta).
37.TREV-2 lahkus Koidula objektilt enne seltsingulepingu ja RKAS-ga sõlmitud hankelepingu täitmist märtsis 2010. TREV-2 poolt on seltsinguleping üles öeldud. Seltsingulepingu esemeks olevad mullatööd jäid täies ulatuses Nordeconi teostada. Tööd lõpetati objektil detsembris 2010. Mullatööde teostamine kujunes kahjumlikuks. Siis, kui mullatöid teostas veel TREV-2, prognoosis ta mullatööde kogukahjumi suuruseks 57 miljonit krooni. Teede REV-2 aktsepteerib mullatööde arvestuslikku kogukahjumit 57 793 085 krooni.
38.RKAS-ga muudatuskokkuleppeid ei sõlmitud. Kokkulepete mittesõlmimist tõendavad menetlusosaliste 21.07.2009 kiri nr 252/1, 10.09.2009 kiri nr 324/1, 14.04.2009 kiri nr 111/1 ja RKAS vastused 27.07.2009 kiri nr KP-1EH-191, 18.09.2009 kiri nr KP-1EH-232, 05.05.2009 kiri nr KP-1EH-121. Seltsingulepingust tulenevalt ja asjas jõustunud vaheotsuse alusel jaguneb seltsingu mullatööde kahjum poolte vahel proportsioonis Nordecon 34% ja TREV-2 66%. TREV-2 on kandud mullatöödega seoses kogukulu 71 683 608 krooni. TREV-2 aktsepteerib Nordeconi poolt tehtud mullatööde kulusid 113 367 280 krooni ulatuses. Pooled vaidlevad selle üle, milline on mullatööde kogukahjumi rahaline suurus, sh on vaidluse all, kas Nordecon kandis seltsingulepingu alusel mullatööde otsekulu 118 257 295 krooni ja kas poolte poolt kantud ITP-üldkuludega saab mullatööde kogukulu tuvastamisel arvestada, lisaks milline summa on mullatööde katteks laekunud RKAS-lt ning kas ja milliseid mahaarvamisi tuleb mullatööde arvestuslikust kahjumist teha.
39.Menetluses esitatud koondtabelid ei kvalifitseeru tõenditena kulu suuruse hindamisel. Nordeconi esitatud arvete ja raamatupidamise algdokumentide dokumentide pistelise kontrolli tulemusena on tõendatud Nordeconi kulu suurus 118 257 295 krooni. Kuludokumentide ehtsuses ja/või nende seotuses vaidlusaluste mullatöödega ei ole põhjust kahelda. Arvetele on märgitud Koidula projekti tempel, mis on kinnitatud projektijuhi allkirjaga. Kuludokumentide seotust vaidlusaluste mullatöödega kinnitab ka tunnistaja RR. Ehitustööde päevikud (sh objekti päevikud) on seostavad Koidula objekti mullatöödega ja need haakuvad muude tõenditega. Pooled ei soovinud ehitustööde päevikuid eraldi uurida.
40.TREV-2 etteheited Nordeconi päevaaruannete puudumise kohta ei ole arusaadavad, kuna tuvastatud on, et päevaaruandeid ei peetud. 2010. a detsembri finantsaruandest ei nähtu otseselt Nordeconi poolt kantud kulu suurust, kuid nähtub mullatööde kogukulu 197 017 268 krooni ja kogukahju 76 611 560 krooni. 2010. a jaanuar-mai finantsaruandest nähtub mullatööde kogukulu 183 280 150 krooni ja kogukahju 60 467 036 krooni. Seega suurenes 2010. a detsembriks nii kogukulu kui ka kogukahju. Tunnistaja RR ütlustest nähtub, et kahjum suurenes tegelikult teostamata tööde tõttu ja et TREV-2 prognoosis mullatööde kahju suurust ca 57 miljonit krooni valesti, jättes arvestamata tegelikud tööd, mis tuli Koidula objektil teostada.
41.Mullatööde kogukahjumi rahalise suuruse tuvastamisel ei oma tähtsust, millest tekkis vahe kahjumi prognoosimisel. Prognoosid ei kajasta tegelikku olukorda. Mati Okase e-kiri ja sõlmitud alltöövõtuleping ei näita seda, et kogukulu oli teada 2010. a kevadeks. Vahemakseaktist nr 18 nähtub küll, et hankelepingu järgsete tööde (sh mullatööde) valmidus seisuga 31.05.2010 oli vähemalt 94%, kuid ka see ei tähenda, et teostamata tööde kulude suurus peaks olema Nordeconi esitatust väiksem. AS Ramboll Eesti eksperthinnanguga on tõendatud, et Nordeconi tehtud kulutused on vastavuses teostatud tööde mahuga. Vandeaudiitori aruandest nähtub, et kõik Nordeconi esile toodud mullatööde kulud vastasid kulu aluseks olevatele arvetele, olid kajastatud raamatupidamisarvestuses,
leidsid aset Koidula raudteepiirijaama esimese ehitushanke ajal ja olid määratud projektimeeskonna poolt Koidula raudteepiirijaama projektiga seonduvaks kuluks.
42.Mullatööde ITP-üldkulud ei ole käsitletavad seltsingulepingu p-s 3.8.1 viidatud projekti meeskonna kokkuleppeliste kuludena (mille pooled pidid kandma võrdselt), vaid osana mullatööde kogukulust. Seltsingulepingu p-de 3.8, 3.8.1 ja 3.9 koostoimest tulenevalt pidid pooled kandma võrdsetes osades need üldkulud, mis olid seltsingulepingu lisas 3 otseselt nimetatud. Mullatööde ITP-üldkulu puudutab neid isikuid, keda seltsingulepingu lisas 3 olevas eelarves nimetatud ei ole. Need isikud on nimetatud Koidula raudteepiirjaama finantsaruande punktis 8, kus on toodud 41 Koidula objektil töötanud isikuga seotud kulud kokku summas 10 959 374 krooni (mis vastab TREV-2 ITP-üldkulude suuruse ja Nordecon ITP-üldkulude suuruse summale ja millega on mullatööde kogukulu juures arvestatud). Tunnistaja RR ütlustest nähtub, et pooled käsitlesid seltsingulepingu täitmise raames mullatööde ITP-kulusid mullatööde kogukuluna.
43.Mullatööde lõpliku kulu moodustumine mullatööde otsekulust ja mullatööde ITP-üldkulust nähtub tulude ja kulude koondtabelist, mis eristab nii TREV-2 (tabeli esimene pool) kui Nordeconi (tabeli teine pool) kulude puhul selgelt mullatöid (otsekulud), üldkulu ning mullatööde ITP-üldkulu. Ka finantsaruanne sisaldab eraldi tulpa „7. Üldkulud“ ja „8. Mullatööde üldkulu“. Seega tuleb ITP-üldkuludega mullatööde kogukulu juures arvestada ja ITP- üldkuludena saab arvestada TREV-2 osas 3 883 009 krooni ja Nordeconi osas 7 076 365 krooni.
44.Tõendatud ei ole Nordeconi väide, et RKAS-lt on seltsingule mullatööde eest laekunud vähem kui eelarveline maksumus ette nägi. Vahemaksetõendist ei nähtu, et eelarvelisest maksumusest oleks toimunud vähemlaekumine. Samuti ei näita finantsaruanne vähemlaekumist. Tunnistaja RR ütlustega ei saa tõendada Nordeconi väidet, et eelarvelisest maksumusest laekus 2 152 830 krooni võrra vähem raha, kuna ta ei mäletanud summa suurust täpselt. Kuna tööde eelarvelise mahu vähendamine ei ole tõendatud, siis tuleb järeldada mullatööde teostamist hankelepingus kokkulepitud mahus ja laekumist RKAS-lt 122 813 114 krooni.
45.Mullatööde kahjumi vähendamiseks AS-lt Sweco Projekt laekunud 1 525 000 krooni võrra ei ole alust, kuna Nordecon ei arvestanud seda kulude hulka. Mullatööde arvestuslikku kogukahjumit tuleb vähendada 2 919 689 krooni võrra, kuna tuvastatud on üldkulude osas ülelaekumise toimumine vähemalt selles ulatuses.
46.Mullatööde kogukahjumi rahaliseks suuruseks on 71 284 465 krooni (ilma käibemaksuta), mis kujuneb järgmiselt: mullatööde kogukulust 197 017 268 krooni (Nordeconi mullatööde otsekulu 118 257 295 krooni + Nordeconi mullatööde ITP-üldkulu 7 076 365 krooni + TREV-2 mullatööde otsekulu 67 800 599 krooni ja TREV-2 mullatööde ITP-üldkulu 3 883 009 krooni), tuleb maha arvestada RKAS-lt mullatööde katteks laekunud 122 813 114 krooni ja üldkulude eelarvestatud suurusest enam laekunud 2 919 689 krooni.
47.TREV-2 nõude põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda tema esitatud asjaolust, et seltsingulepingu alusel teostatud tööd on tehtud ja akteeritud, mis on tõendatud ka sellega, et TREV-2 esitas aprillis 2009 ja mais 2009 Nordeconile vastuvõtmiseks teostatud mullatöid vastavalt 4 926 896 krooni ja 9 538 450 krooni väärtuses. Tööde aktid on Nordeconi poolt allkirjastatud ja tööd faktiliselt vastuvõetud.
48.Aktide alusel väljastas TREV-2 Nordeconile 04.05.2009 arve nr M02820 4 926 896 kroonile ja 28.07.2009 arve nr M04788 9 700 118,40 kroonile. Vahemaksetõendite nr 5 ja nr 7 kohaselt tasus RKAS nendel arvetel kajastatud tööde eest Nordeconile täies ulatuses, kellel tekkis seltsingulepingu p 5.1 alusel kohustus raha edasikandmiseks. Nordecon ei
tasunud arvet nr M02820 3 550 955 krooni ulatuses (ilma käibemaksuta) ja arvet nr M04788 täies ulatuses - 8 083 432,00 krooni (ilma käibemaksuta). Nordecon aktsepteerib TREV-2 esitatud arveid nr M02820 ja nr M04788 ning on arvestanud nendel kajastatud mullatööde kulu mullatööde kogukulusse (ja kahjumisse). Nordeconile 02.07.2012 esitatud täiendava arve nr M02752 tasumist TREV-2 ei nõua, kuna see on TREV-2 poolt krediteeritud. Lisaks krediteeris TREV-2 02.05.2014 arve nr M04788 osaliselt, 3 793 508,10 krooni ulatuses (ilma käibemaksuta). Kreeditarvete väljastamise järgselt võlgneb Nordecon TREV-2-le kokku 7 840 878,90 krooni, millest 04.05.2009 arve nr M02820 alusel kuulub tasumisele 3 550 955 krooni (ilma käibemaksuta) ja 28.07.2009 arve nr M04788 alusel 4 289 923,90 krooni (ilma käibemaksuta).
49.TREV-2-l on õigus tema esitatud arvete alusel raha saada, kuid kuna mullatööde kogukahjumi suurusena on tuvastatud 71 284 465 krooni, mitte 57 793 085 krooni, siis nõude arvestus muutub. Arvestades vaheotsusega tuvastatud TREV-2 osa (66%) mullatööde kahjumi katmisel, on tema poolt kaetava kahjumiosa suuruseks 47 047 746,90 krooni. Arvestades TREV-2 kulude suurust 71 683 608 krooni, tuleb Nordeconil mullatöödega seoses kantud kulutuste katteks tasuda 24 635 861,10 krooni (71 683 608 krooni – 47 047 746, 90 krooni). Kuna Nordecon on TREV-2-le tasunud 25 699 292 krooni, siis ei ole TREV-2-l võimalik täiendavalt tasu nõuda. Põhinõude puudumise tõttu puudub ka kõrvalnõudena viivise saamise õigus.
50.Tulenevalt mullatööde kahjumi tuvastatud suurusest 71 284 465 krooni, tuleb TREV-2-l kanda kahjumist 47 047 746,90 krooni (71 284 465 krooni x 0,66). Kuna ta on kandnud mullatööde kahjumist 45 984 315,49 krooni (TREV-2 kulud 71 683 608 krooni – talle tasutud 25 699 292,51 krooni), siis on ta mullatööde kahjumist kandnud 1 063 431,41 krooni (ilma käibemaksuta) võrra väiksema osa, kui ta oleks pidanud kandma. Nordeconi põhjendatud nõue TREV-2 vastu on seega 1 063 431,41 krooni (koos käibemaksuga 1 276 117,69 krooni ehk 81 558,79 eurot), samuti viivisenõue VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 05.03.2012 kuni põhinõude tasumiseni.
51.Kuna Nordeconi hagi on osaliselt põhjendatud ja kuigi TREV-2 hagi jääb rahuldamata, on vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Nordeconi apellatsioonkaebus
52.Nordecon palub maakohtu otsus tühistada osas, millega tema nõue jäeti rahuldamata ja menetluskulud tema enda kanda. Nordecon palub teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse täies ulatuses ja menetluskulud jäävad TREV-2 kanda. Alternatiivselt palub Nordecon saata asi vaidlustatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub Nordecon jätta TREV-2 kanda.
53.Maakohus jõudis ebaõigesti seisukohale, et mullatööde kogukahjum oli 71 284 465 krooni ehk 5 327 095 krooni väiksem kui tegelik kahjum (76 611 0560 krooni), mille tulemusel jõudis ebaõigesti seisukohale, et TREV-2 peab Nordeconile hüvitama 81 558,79 eurot.
54.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid RKAS-lt mullatööde eest laekunud summa tuvastamisel. Mullatööde eest tasuti 120 405 708 krooni, mitte eelarvejärgne 122 813 114 krooni, nagu leidis maakohus. 2 152 850 krooni võrra väiksema summa laekumine on tõendatud viimase hankelepingu alusel väljastatud vahemaksetõendiga nr 25. Sellest nähtuvad muudatuskokkulepped, mille tagajärjel vähenesid hankelepingu esemeks olevate mullatööde maht ja maksumus ning RKAS-ga arveldatav mullatööde maksumus 2 407 406 euro võrra (1 382 006+244 800+36 122-71 622). Maakohus asus ebaõigesti järeldusele, et RR ütlused ei kinnita eelarves ettenähtust väiksema summa laekumist. Tunnistaja kinnitas,
et maksumus vähenes muudatuskokkulepete tulemusel ja nimetas õigesti, mille arvel ja millises suurusjärgus vähenemine toimus. Tunnistaja ei pidanudki mäletama täpseid numbreid. Samuti tõendavad mullatööde eest eelarves toodust vähem tasumist hankelepingu lisad nr 3 ja 4, millega muudeti mullatööde mahtu ja maksumust.
55.Maakohus arvas alusetult mullatööde kahjumist maha RKAS poolt üldkulude eest laekunud 2 919 689 krooni. Nordecon nõuab käesoleval juhul seltsingulepingu p 3.1.5 täitmist ehk mullatööde kahjumi kandmist vastavalt mullatööde osas kokkulepitud proportsioonile. Üldkulud, mille eest makstud summa võttis maakohus arvesse mullatööde kahjumi kindlaksmääramisel, ei kuulunud mullatööde koosseisu, mistõttu ei saan neid arvestada mullatööde kahjumi kindlaksmääramisel. Üldkulude jaotumist ei reguleeri seltsingulepingu p 3.1.5 vaid p-d 3.8 ja 3.9. Isegi kui TREV-2-l oleks nõue tulenevalt üldkulude ülelaekumisest, ei ole ta vastavat nõuet kunagi esitanud. Samuti ei ole ta esitanud tasaarvestusavaldust. Sellist vastuväidet ei saanud maakohus aga arvesse võtta.
56.Isegi kui oleks alus üldkulude eest RKAS-lt laekunud summa mullatööde kahjumist mahaarvamiseks, ei saaks maha arvata 2 919 689 krooni, kuna seltsingulepingu p-de 3.8.1 ja 3.8.2 kohaselt oleks pidanud väidetava üldkulude ülelaekumise jagama seltsinglaste vahel võrdselt. Samuti oli väär arvata väidetav üldkulude ülelaekumine maha mullatööde kogukahjumist. Kuna seltsingulepingu p-des 3.8 ja 3.9 ning lisas 3 viidatud üldkulud ei olnud osaks mullatööde kuludest seltsingulepingu p 3.1.5 mõttes, oleks teoreetiliselt võimalik arvata väidetav üldkulude ülelaekumisest tulenev nõue maha üksnes TREV-2 mullatööde kahjumi osast. Üldkulude ülelaekumist tegelikult ei olnudki. Tegelikkuses osutusid mullatööde ja sildade projektijuhtide kulud 1 045 000 krooni võrra eelarvest väiksemaks. Viidatud ülelaekumine tekkis aga selle arvelt, et sildade ja mullatööde projektijuhtide eest ei tasutud TREV-2-le, kuna ta lahkus objektilt ning Nordecon tegi vastava töö ära ise. Seega kandis Nordecon tegelikult ise need projektijuhtimise kulud, mille arvelt tekkis väidetav üldkulude kokkuhoid. Kuna maakohus jättis põhjendamatult Nordeconi nõude osaliselt rahuldamata, jättis kohus alusetult rahuldamata ka seadusejärgse viivise nõude, mis puudutas väljamõistmata jäänud põhivõlgnevust.
57.Kohus jättis Nordeconi menetluskulud põhjendamatult tema enda kanda. Kui eeldada, et Nordeconi hagi rahuldamine üksnes 81 558,79 euro ulatuses on põhjendatud, tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel, arvestades hagide rahuldamise proportsioone, jätta 71,56% Nordeconi menetluskuludest TREV-2 kanda. Alternatiivselt oleks tulnud jätta TREV-2 kanda vähemalt 23,22% Nordeconi menetluskuludest, sest vastavas ulatuses rahuldati Nordeconi hagi. TREV-2 apellatsioonkaebus
58.TREV-2 palub maakohu otsuse tühistada osas, millega Nordeconi hagi rahuldati ja TREV-2 hagi jäeti rahuldamata ning teha uus otsus, millega TREV-2 hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista Nordeconilt välja põhivõlg 596 809,25 eurot, viivisevõlg 16.05.2014 seisuga 234 377,06 eurot ja alates 17.05.2014 viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Nordeconi hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub TREV-2 jätta täies ulatuses Nordeconi kanda.
59.AS Sweco Projekt poolt tasutud kahjuhüvitis tuleb mullatööde kulupõhisest kogukahjumist maha arvestada. Maakohus ei pidanud AS Sweco Projekt tasutud hüvitise mahaarvamist mullatööde kulupõhisest kahjumist põhjendatuks seetõttu, et Nordecon ei ole seda summat kulude hulka arvestanud. Tähtsust ei ole sellel, kas Nordecon laekunud hüvitisega ise arvestas või mitte.
60.Mullatööde arvestuslik kahjum kokku on 57 793 085 krooni, mis kujuneb Nordeconi ja TREV-2 poolt mullatööde teostamiseks faktiliselt tehtud kulutuste ja mullatööde eelarvelise maksumuse vahena. Mullatööde kulud kokku ei ületanud 185 050 888 krooni, millest TREV-2 kandis 71 683 608 krooni ja Nordecon 113 367 280 krooni. RKAS-lt laekus seltsingule teostatud mullatööde eest 122 813 114 krooni. Seega oli kulupõhine kogukahjum 62 237 774 krooni (185 050 888 - 122 813 114), millest tuleb maha arvestada AS Sweco Projekt tasutud hüvitis 1 525 000 krooni ja üldkulude arvel toimunud ülelaekumised 2 919 689 krooni.
61.Poolte metoodika kogukahju arvutamisel on erinev. TREV-2 leiab, et kõik mahaarvamised tuleb teha kulupõhisest kahjumist mullatööde lõpetamise järgselt ja mitte vähendada poolte poolt mullatööde tegemisel faktiliselt kantud kulutusi. Nordecon on mahaarvamisi teostanud jooksvalt, lähtuvalt hüvitise laekumise kuupäevast ja vähendanud laekunud summa ulatuses enda kulutuste kogusummat. Kui rakendada Nordeconi metoodikat, siis tuleb mullatööde kuludeks lugeda 183 525 888 krooni, millest TREV-2 kandis 71 683 608 krooni ja Nordecon 111 842 280 krooni. Mullatööde arvestusliku kahjumi suurus sellisel juhul ei muutu ja see oleks jätkuvalt 57 793 085 krooni (183 525 888 - 122 813 114 2 919 689). Seega, kui aktsepteerida maakohtu seisukohti AS Sweco Projekt poolt tasutud kahjuhüvitise Nordeconi poolt kantud kuludest mahaarvamise osas, siis väheneks vastava summa võrra TREV-2 poolt aktsepteeritavaks loetud Nordeconi poolt mullatöödega seoses kantud kulutuste kogusumma, kuid mullatööde arvestuslik kogukahjum sellest ei muutuks.
62.Maakohus luges põhjendamatult Nordeconi poolt avaldatud mullatööde kogukulu (sh ITPüldkulu) suuruse tõendatuks ja jättis tähelepanuta tõendid, mis viitavad mullatööde kogukulu ja seeläbi kahju kunstlikule suurendamisele. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohus ei ole kohustatud kõiki asjas esitatud tõendeid analüüsima juhul, kui asja sisulise arutamise käigus ei ole pooled taotlenud iga asjas kogutud tõendi eraldiseisvat uurimist. Maakohus ei põhjendanud, millisel moel suurendab menetlusosalise poolt esitatud tõendi (kuludokumendi) usaldusväärsust asjaolu, et sellel on menetlusosalise enda tempel. Maakohus ei arvestanud ka TREV-2 seisukohtadega, mille kohaselt on küsitav varem prognoosituga võrreldes mullatööde kogukahjumi drastiline suurenemine vahetult pärast TREV-2 poolt Koidula ehitusobjektilt lahkumist.
63.Loogiliselt jälgitavad ei ole maakohtu otsuse järeldused, et Nordeconi poolt esitatud kuludokumentide seotust mullatöödega kinnitab tunnistaja R R ja ehitustööde päevikuid on võimalik seostada Koidula objekti mullatöödega. Maakohus leidis ebaõigesti, et tunnistaja RR ütlused kinnitavad kuludokumentide seotust mullatöödega. Tunnistaja ei andnud ütlusi ühegi konkreetse kuludokumendi osas. Sisutühi ja arusaamatu on ka maakohtu järeldus, et ehitustööde päevikud haakuvad asjas esitatud tõenditega, kui poolte vahel ei ole vaidlust olnud selles, et ehituspäevikutes ei kajastu kõik objektil tehtud tööd. Maakohtu väide, mille kohaselt Nordecon päevaaruandeid ei pidanud, ei vasta tõele. Kuid isegi siis, kui Nordecon päevaaruandeid pidanud ei oleks, kannab ta ise sellega seotud tõenduslikku riisikot. Tõenditest nähtuvalt on Nordecon hankelepingu täitmise käigus siiski päevapõhist aruandlust pidanud ja harmoniseeritud vormil päevaaruandeid TREV-2-le tutvumiseks esitanud. Maakohus jättis nende tõenditega arvestamata.
64.Maakohus ei ole seejuures arvestanud ka asjaoluga, et Nordecon ei esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldab hinnata kuludokumentatsiooni seotust mullatöödega. Vastuoluline on ka maakohtu väide, et eeskätt raamatupidamislike algdokumentidega, mis on kajastatud ettevõte aruandluses, ongi asjakohane sellist kulu tõendada, kuna maakohus ei analüüsinud Nordeconi poolt väidetavalt kantud mullatööde kogukulu tuvastamisel raamatupidamislikke algdokumente, vaid erinevaid Nordeconi poolt koostatud
koondtabeleid ja finantsaruandeid, mille kohta maakohus ise nentis, et need ei kvalifitseeru tõenditeks.
65.Ebaõige ja vastuolus asjas esitatud tõenditega on maakohtu järeldus, et erinevused kogukahjumi prognoosides on selgitatavad TREV-2 poolt mullatööde kahjumi ebaõige prognoosimisega ja et tegelikkuses ei oma varasemalt stabiilselt samasse suurusjärku prognoositud kogukahjumi hüppeline kasv pärast 2010. a juunit antud juhul tähtsust. TREV-2 ei ole 01-05.2010 ja 10.02.2011 finantsaruannete prognooside koostamisega seotud. TREV-2 ei osalenud sisuliselt alates 2010. a jaanuarist enam mullatööde teostamisel. Samuti ei panustanud ta 2010. a finantsaruande koostamisse, vaid selle koostas Nordecon. Tööde kogukahjumi drastiliseks suurenemiseks pidid perioodil juunist 2010 kuni tööde lõpetamiseni detsembris 2010 ilmnema erakorralise iseloomuga tööd ja kulutused, mida varem ei olnud võimalik ette näha ega arvestada. Selliseid erakorralisi asjaolusid ei ole esile toodud ega tuvastatud. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt ei saanud mullatööde kogukahjum varasemalt prognoosituga võrreldes 2010. a jooksul suureneda, mistõttu ei ole Nordeconi esitatud kuludokumentatsioon tema nõude tõendamiseks usaldusväärne.
66.Maakohtu hinnang üksikutele tõenditele ja tõenditest tehtud järeldused ei ole loogilised. Maakohus ei selgitanud, miks ei ole võimalik AS-ga Põlva Teed alltöövõtulepingu sõlmimise faktist järeldada (MO 28.08.2009 e-kiri), et Nordeconile oli alltöövõtulepingu esemeks oleva tee-ehitustööga seotud kogukulu teada 2010. a kevadeks koostatud finantsaruande koostamise ajaks. Maakohus jättis sisuliselt hindamata vahemaksetõendi nr 18, millest järeldub üheselt, et tegelikkuses ei saanud mullatööde kogukahjum perioodil juuni-detsember 2010 suureneda Nordeconi poolt väidetud enam kui 16 000 000 krooni võrra. Samuti kinnitab see tõend, et mullatööde valmidus oli 94% ja mingisugust mahajäämust ei olnud.
67.Maakohtu otsusest ei selgu, millise õigusliku tähenduse omistab kohus asjaolule, et AS Ramboll Eesti hinnangu kohaselt on Nordeconi kulutused vastavuses teostatud tööde mahuga. AS Ramboll Eesti hinnanguga on tuvastatud, et Nordecon tegi 2010. a jooksul mullatöödele kulutusi kokku 16 884 956,30 krooni, samas kui Nordecon väidab käesolevas menetluses, et tema kulutused olid 2010. a jooksul kokku 27 448 782 krooni. Maakohus ei ole oma otsuses põhjendanud TREV-2 poolt nimetatud tõendile antud hinnanguga mittenõustumist. Ainuüksi vahemaksetõenditest nr 14 ja nr 25 nähtuvalt oli 31.12.2009 seisuga mullatöid teostamata hankelepingu järgses maksumuses kokku 27 057 74 krooni ulatuses ja vastavas mahus olid mullatööd 31.12.2010 teostatud. Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis AS Ramboll Eesti, et 2010. a teostatud mullatööde kogumaht oli üksnes 19 078 386 eurot. Kuna nimetatud hinnangus ei ole kuluarved seotud konkreetsete objektide ja töölõikudega, puudub objektiivselt kontrollitav võimalus seostada kuludokumente mistahes mullatöödega. AS Ramboll Eesti kontrolli kohaselt vastasid Nordeconi poolt esitatud mahutõendites kajastatud tööde mahud ja maksumus vahemaksetõenditele, seega ei tuvastanud AS Ramboll Eesti tööde tegemist suuremas mahus või maksumusega kui esitati vahemaksetõendite alusel vastuvõtmiseks RKAS-le. Seega jäid mullatööde kulud hankelepingus kokkulepitud eelarve piiridesse ja nende teostamisega varem prognoosituga võrreldes täiendavat kahju ei tekkinud.
68.Maakohtu järeldus, et kuna AS KMPG Baltics koostatud aruandes ei ole alust kahelda, on Nordeconi poolt avaldatud mullatööde kulud menetluses esitatud kuludokumentidega tõendatud, on arusaamatu ja ebaloogiline. Maakohus jättis käsitlemata TREV-2 seisukohad nimetatud tõendi osas. AS KMPG Baltics ei analüüsinud aruande koostamisel vaidlusaluseid kuludokumente sisuliselt ega andnud hinnangut selle kohta, kas kuludokumentides toodud kulutused on seotud mullatööde teostamisega. AS KMPG Baltics kontrollis üksnes teatud kuludokumentide kirjendamise korrektsust Nordeconi sisemises
finantsaruandluses. Ainuüksi asjaolu, et Nordecon on ise deklareerinud kuluarvete seotust mullatöödega, ei tõenda nende faktilist seotust. Lisaks ei sisalda nimetatud aruanne järeldust ega hinnangut selle kohta, kas analüüsitud kuludokumentide näol oli tegemist konkreetselt mullatöödega seotud kuludega või mõne muu Koidula raudteepiirijaama I ehitushankega seotud kuluga. Hankelepingu esemeks olevatest ehitustöödest suur osa kuulus Nordeconi poolt ainuisikuliselt teostamisele mullatööde väliselt.
69.Tõendatud ei ole, et mullatööde kulupõhine kogukahjum ületaks TREV-2 poolt aktsepteeritud 62 237 774 krooni. Maakohus jättis TREV-2 järgmised põhiväited ja põhjendused tähelepanuta. Nordecon ei ole esitanud adekvaatset ülevaadet mullatööde kogukahjumi kujunemisest ega dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldaks väidetava kahjumi kujunemist ja selle suurust kontrollida. Esitatud kuludokumendid ei võimalda tuvastada, milliseid tööoperatsioone on konkreetsetel ajavahemikel mullatöödega seotud töölõikudes teostatud, millised on olnud konkreetsete töölõikude asukohad ning milliseid mehhanisme on mullatööde teostamisel kasutatud. Suures osas ei ole dokumente võimalik üldse Koidula piirijaama I ehitushanke esemeks olevate töödega siduda. Lisaks ei ole Nordecon selgitanud, mis asjaoludel suurenes mullatööde kogukahjum tööde lõppfaasis prognoosituga võrreldes väidetavalt enam kui 16 000 000 krooni võrra ja erinevusi 2010. a kevade ja 2011. a veebruari finantsaruande prognoosides. Esimese finantsaruande koostamise aja seisuga olid Nordeconile teada nii selleks hetkeks faktiliselt teostatud mullatöödega seotud ja juba kantud kulu kui ka hankelepingujärgses mahus lõpetamiseks vajalikud tulevas kulud. Ühestki tõendist ei nähtu, et 2010. a jooksul Nordeconi poolt mullatöödele tehtud kulutused oleks ületanud samal perioodil RKAS-lt mullatööde eest laekunud makseid enam kui mõnesaja tuhande krooni võrra. Seega pole täiendava kahjumi tekkimine tõendatud. Tegelikult puudusid objektiivsed takistused lõppkahjumi täpseks prognoosimiseks juba sügisel 2009. Kuna kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik mullatööde kogukahjumi tegelikku suurust tuvastada, tuleb kahjumina aluseks võtta 57 793 085 krooni, millises ulatuses kahju tekkimisele TREV-2 ei ole vastu vaielnud.
70.TREV-2 jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et mullatööde ITP-üldkuludega seonduv ei oma käesolevas vaidluses keskset tähendust.
71.Maakohus leidis õigesti, et TREV-2-l on õigus Nordeconile esitatud arvete alusel raha saada. Kuna aga mullatööde arvestuslikuks kogukahjumiks saab lugeda maksimaalselt 57 793 085 krooni, on vaheotsuses tuvastatud kahjumi katmise jaotust arvestades TREV-2 poolseks kahjumiosa suuruseks mitte rohkem kui 38 143 436 krooni. Kuna TREV-2 on mullatööde teostamisel teinud kulutusi kokku 71 683 608 krooni ulatuses, siis on Nordecon kohustatud mullatöödega seoses kantud kulutuste katteks tasuma 33 540 171,90 krooni. Nordecon on tasunud üksnes 25 699 293 krooni, mistõttu on ta täiendavalt kohustatud tasuma 7 840 878,90 krooni (lisandub käibemaks). Vastused apellatsioonkaebustele
72.Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
73.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus kaebused rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS
§ 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.
74.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega selle kohta, et Nordeconi mullatööde otsekulu oli 118 257 295 krooni ja mullatööde ITP-üldkulu 7 076 365 krooni. TREV-2 mullatööde otsekulu oli 67 800 599 krooni ja mullatööde ITP-üldkulu 3 883 009 krooni. Kokku oli mullatööde kulu seega 197 017 268 krooni. Selleks, et teha kindlaks kahjumi suurus, tuleb viimatinimetatud summast maha arvestada RKAS tasutud 122 813 114 krooni ja 2 919 689 krooni eelarvestatust enam laekunud osa. Kokku on kahjum seega 71 284 465 krooni.
75.Tõendatud ei ole Nordeconi väide, et RKAS-lt laekus mullatööde eest võrreldes eelarvelise maksumusega vähem 2 152 830 krooni. Vahemaksetõendist nr 25 nähtuvad muudatustööd ei tõenda iseenesest seda, kas üldse ja kui palju mullatööde eest vähem maksti. Samuti ei ole võimalik Nordeconi soovitud järeldust teha tunnistaja RR ütluste alusel. Tunnistaja andis samuti ütlusi lepingu muudatuste kohta, nimetades ka nende orienteeruvad maksumused, kuid nende alusel ei ole võimalik tuvastada tegelikku vähemlaekumist ja selle suurust. Samuti ei võimalda seda kindlaks teha hankelepingu lisad 3 ja 4, nagu Nordecon ekslikult leiab.
76.Maakohus arvas õigesti mullatööde kahjumist maha RKAS poolt üldkulude katteks enamlaekunud 2 919 689 krooni. Maakohus tuvastas tõendite alusel õigesti, et ülelaekumine oli ka tegelikult. Samuti tuvastas maakohus õigesti selle, et finantsaruannetes ja koondtabelites on üldkulude ülelaekumist poolte kui seltsinglaste senises praktikas käsitletud kasumina, mis jaguneb nende vahel võrdsetes osades ja mille arvel on vähendatud mullatööde kahjumit. Seega on mullatööde kogukahjumi vähendamine enamlaekunud summa võrra põhjendatud. Maakohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja analüüsinud tõendeid, millele kohtu järeldus rajaneb.
77.Puudub mõistlik põhjus, miks peaks enamlaekunud summa jääma Nordeconile olukorras, kus seltsingulepingu kohaselt pidid mõlemad seltsinglased üldkulude kandmisse panustama. Nordecon ei ole tõendanud, millised olid tema projektijuhimise kulud pärast TREV-2 objektilt lahkumist, mille arvel tekkis väidetav üldkulude kokkuhoid.
78.Maakohtu menetluses ei seadnud Nordecon kahtluse alla TREV-2-l õigust taotleda vastuväite alusel üldkulude ülelaekumise mahaarvamist mullatööde kahjumist ega leidnud, et TREV-2 peaks esitama kohtule üldkulude ülelaekumisest tuleneva nõude või vastava tasaarvestusavalduse. Samuti ei väitnud Nordecon seda, et üldkulude ülelaekumine oleks tulnud jagada poolte vahel võrdsetes osades ja TREV-2 osa ülelaekunud summast oleks saanud maha arvata viimase poolt kadmisele kuuluvast mullatööde kogukahjumi osast. TsMS § 652 lg 4 alusel jätab ringkonnakohus Nordeconi sellekohased apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
79.Kuna maakohus jättis põhjendatult Nordeconi nõude osaliselt rahuldamata, on maakohtu otsus õige ka TREV-2-lt välja mõistetud viivise osas, mille kohus mõistis välja hagi rahuldatud põhivõlalt 81 558,79 eurolt.
80.Maakohus tuvastas õigesti, et AS Sweco Projekt poolt tasutud 1 525 000 krooni on mullatööde kogukahjumist juba maha arvestatud. Ekslik on TREV-2 seisukoht, nagu ei omaks Nordeconi poolt nimetatud summa mahaarvamine tähtsust ja see tuleks veel korda kogukahjumist maha arvestada.
81.TREV-2 leiab ka ebaõigesti, nagu tuleks otsuse tegemisel lähtuda arvestuslikust kahjumist suurusega 57 793 085 krooni. Lähtuda tuleb tegelikust kahjumist, mille suurus on tõendite alusel tuvastatav ja mille maakohus ka tuvastas.
82.Iseenesest on õige TREV-2 apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud otsuse tegemisel kontrollima kõiki raamatupidamise algdokumente (arveid) ja võrdlema neid ehitustööde päevikute (sh objekti päevikutega), mitte piirduma nende pistelise kontrollimisega, nagu maakohus tegi. See puudus on ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav.
83.Ringkonnakohus kontrollis Nordeconi mullatöödega seonduvaid kuludokumente 2008.a detsembri kohta (II kd lk 156-223), mille järgi olid mullatöödega seonduvad kulud selles kuus 3 399 242 krooni, 2009.a jaanuaris olid need 2 684 862 krooni (III kd lk 1-40), 2009.a veebruaris 3 619 499 krooni (III kd lk 43-73), 2009.a märtsis 5 547 125 krooni (III kd lk 78-117), 2009.a aprillis 3 391 711 (III kd lk 120-172), 2009.a mais 7 054 098 krooni (III kd lk 175-219), 2009.a juunis 7 994 597 (IV kd lk 1-103), 2009.a juulis 29 689 876 krooni (IV kd lk 107-239), 2009.a augustis 6 057 596 (V kd lk 1-92), 2009.a septembris 7 628 634 krooni (V kd lk 96-203), 2009.a oktoobris 5 254 871 krooni (VI kd lk 1-56), 2009.a novembris 1 544 315 krooni (VI kd lk 60-140), 2009.a detsembris 6 942 086 krooni (VI kd lk 145-195), 2010.a jaanuaris 418 169 krooni (VII kd lk 1-17), 2010.a veebruaris 971 832 krooni (VII kd lk 19-42), 2010.a märtsis 2 298 541 krooni (VII kd lk 44-82), 2010.a aprillis 2 575 236 krooni (VII kd lk 84-145), 2010.a mais 2 762 918 krooni (VII kd lk 149-224), 2010.a juunis 2 148 821 krooni (VIII kd lk 1-52), 2010.a juulis 1 510 446 krooni (VIII kd lk 55-112), 2010.a augustis 838 902 krooni (VIII kd lk 115-155), 2010.a septembris 1 858 266 krooni (VIII kd lk 158-209), 2010.a oktoobris 2 606 627 krooni (IX kd lk 1-105), 2010 novembris 11 278 020 (IX kd lk 109-189), 2010.a detsembris -1 818 996 krooni (IX kd lk 193-222) – kõik kokku 118 257 295 krooni.
84.Eeltoodud arved on seostatavad ehitustööde päevikutes kajastatud töödega olenemata sellest, et kõik objektil tehtud tööd päevikutes ei kajastu (XV kd lk 11-269). Kuludokumentide seotust vaidlusaluste mullatöödega tõendavad ka tunnistaja RR ütlused, Ramboll Eesti AS arvamus ja KPMG Baltcs OÜ aruanne, millega arvestas õigesti otsuse tegemisel ka maakohus. Samuti on mullatööde kulud kajastatud finantsaruannetes. Kuigi tunnistaja ei andnud ütlusi ühegi konkreetse kuludokumendi kohta (sellekohaseid konkreetseid küsimusi menetlusosalised tunnistajale ei esitanud), põhjendas tunnistaja, mis põhjusel olid tegelikud kulud prognoositust suuremad. Tõendatud on asjaolu, et TREV-2 eksis kahju prognoosimisel (tunnistaja RR ütlused, PS 08.07.2010 e-kiri – XVII kd lk 157). Asja lahendamisel ei ole tähtsust sellel, et 2010.a finantsaruande koostas Nordecon ja TREV-2 ei osalenud 2010.a ja 2011.a prognooside koostamisel. TREV-2 ei ole toonud esile, milline konkreetne Nordeconi poolt välja toodud kulu või esitatud kuludokument ei seostu mullatöödega. Tema vastuväited on selles osas üldsõnalised ja ringkonnakohtul ei ole seetõttu võimalik täpsemalt tema väidetele vastata.
85.Kuigi TREV-2 väidab, et Nordecon ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võimaldaks hinnata kuludokumentatsiooni seotust mullatöödega, on ta samas seisukohal, et Nordecon tegi mullatöid 113 367 280 krooni ulatuses. Ebaselgeks jääb, mille alusel TREV-2 sellisele järeldusele jõudis, kui tema arvates ei ole Nordeconil tööde tegemise kohta tõendeid. Kuna Nordecon esitas kohtule oma väiteid ja arvestusi kinnitavad tõendid, oli TREV-2-l kohustus esitada omapoolsed tõendid, mis Nordeconi tõendid ümber lükkaks, mh oli TREV-2-l õigus taotleda kohtult ekspertiisi määramist. TREV-2 seda õigust ei kasutanud.
86.MO e-kirjale ja vahemaksetõendile nr 18 andis maakohus õige hinnangu. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et tööde kogukulu ei saanud olla teada juba 2010.a kevadeks, nagu TREV-2 väidab. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks tuleb mullatööde kogukulu juures arvestada ka ITP üldkuludega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega.
87.TREV-2 poolt tehtud mullatöödega seonduvad otsekulud on 67 800 599 krooni ja mullatööde ITP-üldkulu 3 883 009 krooni. Vastavad kuludokumendid on X kd lk 22-147,
152-211, XI kd lk 4-196, XII kd lk 5-72, 78-145, 153-240, XIII kd lk 4-100, 106-164, 168215, XIV kd lk 4-109, 114-152, 154-159, 163-165, 167,168. TREV-2-le on tasutud 25 699 292,51 krooni. Nimetatud kuludokumentide üle vaidlus puudub. Nordeconi ja TREV-2 kuludokumentide sisu võrdlusest ilmneb, et nende kulude liigid olid sarnased.
88.Maakohus ei tuvastanud Nordeconi tehtud mullatööde kogukulu ja kahju kunstlikku suurendamist, millele viitas TREV-2. Seda ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus leidis õigesti, et prognoosid ei kajasta tegelikku olukorda ja nende alusel ei saa teha kindlaks mullatööde kogukulu ega kahju suurust. Maakohtu arvutused on õiged ja põhjendatud ning ringkonnakohus neid üle ei korda.
89.Maakohtul oli hagi osalise rahuldamise tõttu õigus jätta TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei olnud kohustust jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus tegi selles osas diskretsiooniotsuse, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ületanud menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiire.
90.Apellatsioonkaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluskulud TsMS 171 lg 1 alusel nende endi kanda. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
ka
poolte
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.