X avaldus alaealise lapse Y ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse Y suhtes täielikult või osaliselt X-le üleandmiseks Q vastuavaldus alaealise lapse Y ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse Y viibimiskoha määramise õiguse ning hariduse- ja tervisekorralduse küsimustes Q-le üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. novembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja (ema) X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isik (laps) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Kardo Karon Puudutatud isik (isa) Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Eestkosteasutus Viimsi Vald (Viimsi Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Tõnu Troon Eestkosteasutus Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Linda Õisman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu kõik määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
2-21-13656
2.Täiendada maakohtu määruse resolutsiooni viimast punkti, millega maakohus määras menetluskulude jaotuse, jaäärata, et emale riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud jäävad samuti riigi kanda. Muus osas jätta Harju Maakohtu 26. novembri 2021. a määrus muutamata.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Jätta rahuldamata X avaldus Y vanemate X ja Q ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse Y suhtes täielikult või osaliselt X-le üle andmiseks.
4.2.Rahuldada Q avaldus lapse Y vanemate X ja Q vanemaõiguste määramiseks osaliselt.
4.3.Lõpetada Y vanemate X ja Q ühine hooldusõigus osaliselt ja anda ainuhooldusõigus Y viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires Qle.
4.4.Jätta rahuldamata Q avaldus lapse Y vanemate X ja Q ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse Y hariduse- ning tervisekorralduse osas.
4.5.Anda ühise hooldusõiguse raames Q-le perekonnaseaduse § 119 alusel otsustusõigus lapse Y koolivaliku üle.
4.6.Jätta Y-le ja X-le riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Jätta Y-le ja X-le riigi õigusabi korras määratud esindajate määruskaebemenetlusega seotud kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja, ema) esitas 31. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse alaealise lapse Y (puudutatud isik I, laps) vanemate avaldaja ja Q (puudutatud isik II, isa) ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning lapse hooldusõiguse täielikult emale üleandmiseks.
1.1.Avalduse kohaselt sündis laps vanemate kooselust, vanemad elavad lahus ja lapse elab ema juures. Lapse ja isa suhtluskorra osas kehtib 10. augusti 2018. a määrusega kinnitatud kompromiss tsiviilasjas nr 2-18-6488 (kompromissimäärus), mille kohaselt laps viibib ema juures 2/3 ajast ja 1/3 ajast isa juures. 2019/2020 õppeaastal elas laps emaga koos Pärnus ja käis Pärnus eelkoolis. Ema soovis, et laps alustab kooliteed Pärnus, aga lapse isa ei nõustunud lapse ja ema Pärnusse kolimisega. Lapse isa pani lapse ilma ema nõusolekuta lapse isa elukohajärgsesse Viimsi kooli. Lapse isa ei nõustunud ka ema Viimsisse ostetud korterit müüma. Laps ja ema elavad Pärnus lapse ema vanemate juures, kellel on suur eramaja, kus lapsel on oma tuba. Vanemad ei suuda lapse hooldusküsimustes kokkuleppele jõuda. Samuti ei pea isa kinni lapse tervisega seotud nõuetest. Lapsel on teatud toitude suhtes allergia, kuid isa
2-21-13656 ei arvesta sellega. Laps on isa juurest tulles halvas tujus ja käitub emaga sõjakalt. Lapsel on probleeme ka kollektiivis käitumisega. Pärnus elavad lapse lähemad ja kaugemad emapoolsed sugulased. Viimsis elab vaid lapse isa ning Tallinnas isapoolne tädi, kellega laps kohtub harva. Seega puudub lapsel Viimsis ja Tallinnas tugivõrgustik. Lapse ema on küsinud lastekaitselt nõu seoses sooviga Pärnusse kolida. Lastekaitse spetsialist selgitas, et isa ei tohi seda takistada. Ema pöördus abi saamiseks ka ohvriabisse, kus emal soovitati asja lahendamiseks kohtusse pöörduda. Lapse isa on võtnud emalt lapse hooldusõiguse, jättes lapse ilma kokkuleppeta enda juurde elama. Isa omavolitseb hooldusõiguslike küsimuste otsustamisel, sh lapse koolivaliku küsimuses, kuigi teab, et ema elab lapsega Pärnus. Lapse isa soovib kontrollida oma endise elukaaslase elu ja sundida teda Viimsis elama. Lapse ema on pakkunud lapsele perekeskset elu, osalenud tema arengus ja kasvatamises ning tunneb ja mõistab oma last. Ema mõistab ja toetab lapse vajadust oma isaga suhelda, kuid seda koolikohustuse täitmist arvestava suhtluskorra alusel, kus laps ja isa elavad erinevates asukohtades (Pärnus ja Viimsis). Lapse ema ja isa ühise hooldusõiguse lõpetamine ning lapse emale ainuhoolduse üleandmine on lapse parimates huvides. Lapse ja isa vaheline suhtluskord peaks olema selline, et laps kohtub isaga üle nädala nädalavahetustel ning koolivaheajad on vanematel pooleks jagatud (50/50).
1.2.9. septembri 2021. a kirjas selgitas ema täiendavalt, et on soovinud kogu aeg lapsega Pärnusse kolida ning lapse isa teadis sellest juba varem. Lapse psühholoog soovitas lapsega Pärnusse jääda. Seda otsust on praegu lihtsam teha, kuna laps on vaid aasta Viimsis koolis käinud ning viibinud Covid-19 viiruse tõttu osa ajast koduõppel. Seega on hetkel parim aeg lapse koolivahetuseks, sest uued sõbrad tekivad kiiremini. Poole õppeaasta pealt lapse kooli vahetada oleks palju raskem, kui kohe õppeaasta alguses. Laps on varasema suhtluskorra kohaselt viibinud enamuse ajast emaga ja lapsel on emaga väga tugev kiindumus. Pole mõeldav, et kuigi lapse emal ei ole Viimsis elukohta, peaks laps üksnes kooli pärast elama oma isa juures ning olema pikka aega emast eemal. Sellisel juhul puuduks lapsel ka võimalus suhelda emapoolsete sugulastega. Laps on kõige rohkem aega veetnud Pärnu sugulastega, olles viibinud Pärnus kõik suved. Laps käis Pärnu XXX kooli aktusel ja ühe nädala koolis. Kuna lapse isa ei nõustunud lapse kooli vahetama, on laps hetkel koduõppel.
1.3.Koos avaldusega esitas ema esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus anda esialgse õiguskaitse korras lapse emale otsustusõigus lapse koolivaliku küsimuses. Lapse isa ei andnud lapse emale nõusolekut lapse Pärnu XXX kooli vastuvõtmiseks. Kuna 1. september on lähenemas, on vaja kooli küsimus kiiresti lahendada. Lapse elukorraldus on muutunud ja laps on asunud koos emaga Pärnusse elama. Lapsel ei ole võimalik enam Viimsis koolikohustust täita. Ema taotles ka ühekordset otsustusõigust lapse elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris, kuna need andmed on seotud kooli valikuga. Lapse ema soovib registreerida lapse elukohaks enda elukoha asukohaga XXX, Pärnu.
2.21. septembril 2021 esitas isa vastuavalduse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse ning hariduse ja tervisekorralduse küsimustes isale üleandmiseks.
2.1.Vastuavalduse kohaselt läksid vanemad lahku 2016. aastal, kui laps oli umbes 3-aastane. Vastuavalduse esitamise ajaks oli laps 8-aastane. 2018. aastal pöördus ema kohtu poole taotlusega lõpetada vanemate ühine hooludsõigus lapse hariduse, tervise ja viibimiskoha määramise osas ning taotles ka lapsega suhtlemise korra kindlaks määramist. Ema avalduse lahendas maakohus 10. augusti 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6488, kinnitades kompromissi, millega vanematele jäi lapse suhtes ühine hooludsõigus ning määrati kindlaks vanemate suhtluskord lapsega. Kompromissiga kinnitatud suhtluskorra kohaselt viibib laps isa juures üle nädala viiel järjestikusel päeval (kolmapäevast pühapäevani). Seega oli laps isaga 10 päeva kuus, s o ca 1/3 kuust.
2-21-13656
2.2.Lapse ema väidete kohaselt elas laps 2019/2020 õppeaastal emaga Pärnus, kus ema töötas ja laps käis eelkoolis. Samuti väitis ema, et lapse isa on kokkulepitud suhtluskorda rikkunud ning pani lapse ema teadmata Viimsi kooli nimekirja. Õige on see, et laps oli alates 2019. a aprillist umbes pool aastat emaga Pärnus. Kuid seda ema omavoli tõttu. Ema rikkus sellega teadlikult ja tahtlikult kompromissiga kinnitatud suhtluskorda ning vähendas lapse suhtlemisaega isaga. Lapse isal ei ole midagi selle vastu, kui lasteaialaps veedab suvisel ajal rohkem aega Pärnus. Siiski ei tähenda see õigust muuta lapse elukohta ilma teise vanemaga kokku leppimata. Isa väiteid kinnitab poolte kirjavahetus 2019. a augustist. Kirjavahetusest ilmneb, et ema eirab teadlikult kehtivat suhtluskorda ning väidab, et laps ei tahagi isaga suhelda.
2.3.Ema ei kooskõlastanud isaga lapse Pärnus eelkooli panemist. Ema teatas isale, et eelkooli tõttu ei saa laps edaspidi väga pikaks ajaks isa juurde tulla, kuna eelkool on esmaspäeviti ja kolmapäeviti. Ema leidis ka, et isa ei peaks viima last isa juures viibimise ajal Viimsi lasteaeda, sest lasteaiarühm lapse jaoks end ammendanud ning ema on lepingu lasteaiaga lõpetanud. Ema tegi isale ettepaneku viia laps tasulisse päevahoidu. Isa sellega ei nõustunud, leides, et lasteaed tegeleb samuti lapse kooliks ettevalmistamisega riikliku programmi alusel.
2.4.Lapse isa nõustus ema väitega, et Viimsi kooli nimekirja pandi laps 2020. a suvel eeskätt isa algatusel, kuna sel hetkel oli viimane aeg valida koolikohustuslikule lapsele kool. Lapse ema ei olnud selleks ajaks ühtegi ettepanekut sobiva kooli kohta teinud ega last ühegi kooli nimekirja pannud. Koolivaliku küsimuse tõstatas isa juba 2019. a detsembris. Ema sellele kirjale ei vastanud. Ema tõstatas koolivaliku teema 2020. a veebruaris, selgitades, et kaalub lapse Tallinnasse kooli panemist, et lapsel oleks katkematu ühendus mõlema vanemaga. Ema osales vahetult enne õppetöö algust koos lapse isaga Viimsi kooli avatud uste päeval, kohtus lapse klassijuhatajaga ning ei ole seni teinud koolile ühtki etteheidet selle kohta, et õppetöö ei ole lapsele sobilik. Sellest järeldab isa, et ema aktsepteeris lapse koolina Viimsi kooli. Praeguses kohtuvaidlusest nähtub, et ema on oma seisukohti nüüdseks muutnud, soovides vähendada lapse ja isa suhtlemist miinimumini. Lapse elukoha vahetamine üksnes ettekäändel, et lapse tugivõrgustik elab mujal, ei ole õigustatud. Lapse esmaseks tugivõrgustikuks on tema vanemad, mitte vanavanemad. Eeltoodud asjaolud viitavad lapse ema sagedastele meelemuutustele ning sellele, et tema põhimõtted seostuvad vaid talle endale sobivate lahendustega ning ei lähtu lapse huvidest.
2.5.Vahetult enne koolikohustuse algust leppisid vanemad kokku uue suhtlemiskorra, mille kohaselt veetis laps isaga nädala, seejärel emaga kaks nädalat ning siis taas isaga ühe nädala. Selline suhtluskord kehtib tänaseni. Siiski asus ema kokkulepitud suhtluskorda rikkuma, teatades, 2021. a augustis, et elab lapsega Pärnus. Alates 1. septembrist 2021 ei võimaldanud ema lapsel Viimsi koolis koolikohustust täita, teatades lapse klassijuhatajale, et laps kolis emaga Pärnusse ning alustab kooliteed Pärnu XXX koolis. Ema teate saamisel, palus lapse klassijuhataja esitada vanematel avaldused Viimsi koolist lahkumise kohta. Lapse isa teatas, et laps jätkab õppimist Viimsi koolis ning osaleb 1. septembril 2021 kooli aktusel. Lapse ema ei võimaldanud lapsel Viimsis kooliaastat alustada, vaid viis ta 1. septembril 2021 isa vastuseisust hoolimata Pärnu XXX kooli aktusele. Kui isa esitas järelpärimise Pärnu XXX koolile, teatas kooli direktor, et laps osales kooli õppetöös kolmel esimesel koolipäeval, kuid alates 6. septembrist ei ole laps enam kooli tulnud. Seega ei ole ema väitel, et laps on Pärnu XXX kooli nimekirjas, alust. Ema väited, et lapsele meeldib XXX koolis ja ta on seal käimisega harjunud, on otsitud, kuna laps osales kooli õppetöös vaid kolmel päeval. Seega ei saa laps olla omandanud uut harjumuspärast keskkonda.
2.6.Isa selgituste kohaselt on vanemate vahelised lahkhelid tingitud suuresti sellest, et 2016. aastal astus ema Jehhoova tunnistajaks. Ema on selle perioodi kirjavahetuses isaga selgitanud, et kasvatab oma last Jehoova piiblitõdede järgi, mis ühtlasi tähendas seda, et sel ajal ei peetud ühtegi sünnipäeva ega muud tähtpäeva ega püha (lihavõtted, jõulud jmt). Ema väitel teenis ta
2-21-13656 Jehoovat üksnes paar aastat, tegelikult kestis see periood 2020. aasta suveni. Sellega kaasnenud ebastabiilne elukorraldus ning pidev elutõdede ja põhimõtete muutmine oli väga kurnav ja väsitav.
2.7.Lapse isa taotles lapse vanemate ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist lapse viibimiskoha määramise, hariduse- ja tervisekorralduse osas ning taotles nimetatud valdkondades lapse ainuhooldusõigust. Vanemad ei ole võimelised lapse hooldusõigust ühiselt teostama. Lapse ema poolt lapsele oma tõekspidamiste ja usu pealesurumine, lapse elukorralduse pidev muutmine, lapse lasteaeda viimata jätmine, suhtlemiskorra pidev ja põhjendamatu rikkumine, ning manipulatiivne suhtlusviis oma tahte saavutamiseks on muutnud ühise hooldusõiguse teostamise võimatuks. Laps vajab stabiilset, turvalist ja rahulikku keskkonda. Lapse ema ei ole võimeline tagama lapsele püsivat heaolu, kuna ta ei suuda tagada iseendale stabiilset elukorraldust ja eluaset, tegelda tulutoova tegevusega ning teha teise vanemaga koostööd. Lapsel ei ole turvaline elada püsivalt emaga olukorras, kus ema ei suuda paikseks jääda ning seetõttu peab laps elama mitmes linnas korraga. Laps on avaldanud, et soovib rohkem isaga aega veeta. Lapse viibimiskoha määramine isa elukohta tagab lapsele senise elukorralduse säilimise, koolikohustuse täitmise ning huviringides käimise, samuti võimaluse suhelda sõprade ja koolikaaslastega. Kui lapse isa saab lapse viibimiskoha määramise õiguse, jääb lapsele üks kindel kodu. Lapse isa ei kavatse seada piiranguid lapse suhtlemisele emaga.
2.7.2.Isa taotles haridusküsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamist, kuna vanemad ei suuda ka selles küsimuses kokkuleppele jõuda. Laps ei täida ema tõttu koolikohustust, mis on lubamatu. Selline lapse haridusega manipuleerimine on kestnud aastaid. Ema ei viinud last lasteaeda, kui laps elas ema juures ning lõpuks keelas ema lasteaias käimise ajal, kui lasteaias toimus kooliks ettevalmistumine. Ema tegi seda oma usuliste tõekspidamiste tõttu, kuna lasteaias käies oleks laps pidanud osa võtma teiste laste sünnipäevadest ja pühade tähistamisest. Ema soovis, et laps sellistes ettevõtmistes ei osaleks. Laps käis lasteaias üksnes ajal, kui ta oli suhtluskorra alusel isa juures.
2.7.3.Tervisekorralduse küsimustes hooldusõiguse saamist põhjendas isa sellega, et lapse ema on isa süüdistanud selles, et isa ei arvesta lapse toitumise jälgimisel lapse laktoositalumatusega. Samas on ema jätnud mainimata, et lapse haiguste puhul soovib ema lähtuda alternatiivsetest ravimeetoditest, jättes arsti ettekirjutused täitmata. Ema ei ravinud lapse hambaauke, kuigi isa oli teatanud, et on lapsega arsti juures käinud ning lapsel on jätkuvalt hambaravi vajadus. Neil asjaoludel soovib isa, et talle määratakse lapse hooldusõigus ka tervise küsimustes.
2.8.28. oktoobril 2021 esitatud menetlusdokumendis põhjendas isa oma vastuseisu lapse elukohavahetusele. Isa hinnangul ei pea laps olema üksnes Viimsi vallaga seotud ning isa ei arva, et ükski muu asukoht ei ole lapse kasvatamiseks sobiv. Probleem on selles, et ema otsused lapse elukorralduse kohta on olnud erinevate aastate lõikes väga muutlikud (usk, hariduse olulisus, elukohtade vahetus), mille tõttu ei ole lapsele stabiilne elukorraldus tagatud. Lapse ema on viimase viie aasta jooksul kümnel korral elukohta vahetanud, mis on umbes kaks korda aastas. See on tekitanud vanemate vahel suuri pingeid ja erimeelsusi. Selline tihe elukohtade vahetus on tinglikult aktsepteeritav lasteaialapse puhul, kuid mitte enam koolikohustusliku lapse puhul. Vaatamata sellele, et laps läks 2020. a sügisel kooli, ema elukohavahetused ei vähenenud. Lapse isa on ka varem selgitanud, et vanemate erimeelsused on olnud seotud lapse ema kolimiste, usuliste tõekspidamiste ja alushariduse omandamise teemadega, mistõttu ei ole ühise hooldusõiguse teostamine ladusalt õnnestunud. Ladus koostöö ettenähtav ka tulevikus, kuna endiselt on vanemate nägemus lapse vajadustest kardinaalselt erinev. Lapse isa ei soovi, et laps peab kolima ära talle harjumuspärastest keskkonnast ning sünnikodust ja asuma õppima uude õppeasutusse, mis ei pruugi jääda lapsele viimaseks. Lapse elukoht ei saa olla sõltuvuses ühe vanema soovidest. Lapsevanemal tuleb aduda, et tema elukoha muutuseed mõjutavad ka lapse suhet ja suhtlemist teise vanemaga. Sellise kolimise tulemusena ei muutu üksnes lapse
2-21-13656 elukoht, õppeasutus, huviringid ja sõbrad, vaid ka suhtlemissagedus teise vanemaga. Isa elukoht on lapse jaoks ainus elukoht, mida ta on saanud oma elu jooksul päris koduks nimetada ning millega kaasneb lapsele vajalik turvatunne. Pärast pikemat koolist eemalviibimist täheldas kooli personal lapse ärevuse kasvu ning probleeme kooliskäimisega uuesti kohanemisel. Lapsele on isa tugi ja tähelepanu olnud alati väga tähtsad ning selle vähenemine on lapsele pigem kahjulik. Ema tegevuse tõttu on laps ajavahemikul 01.09.2021 – 22.10.2022 koolist 98 korral põhjuseta puudunud. Sellise olukorra jätkumine ei ole vastuvõetav ning pikemas perspektiivis mõeldav. Kuigi kohus ei pidanud lapse elukohavahetust menetluse kestel lubatavaks kuni asjas lõpliku lahendi jõustumiseni, on lapse ema elukohavahetuse soovi siiski realiseerima hakanud. Selline käitumine ei ole lapse huvides. Ei ole mõeldav, et kui laps veedab 2/3 ajast emaga, siis laps sel ajal koolikohustust ei täida. Lapse isa ei saa ema kompromissiga nõustuda, kuna ema suutlikkus lapsele stabiilset ja toetavat kodukeskkonda pakkuda on olnud aastaid küsitav. Menetlusosaliste seisukohad Lapse isa seisukoht ema avaldusele
3.Lapse isa vaidles lapse ema avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Oma vastuväited esitas isa vastuavalduses. Lapse ema seisukoht isa vastuavaldusele
4.Lapse ema selgitas vastusena lapse isa avaldusele, et ema lähtub kehtivast kompromissist (tsiviilasi nr 2-18-6488), mille järgi laps elab emaga ning suhtleb 1/3 ajast isaga. Ema pakkus uue kompromissina välja, et laps elab jätkuvalt emaga ning lapse isa annab nõusoleku lapse elukoha Pärnusse registreerimiseks ning loa valida lapse kooliks Pärnu XXX kool. Lapse isa saaks veeta nö kvaliteetaega lapsega nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Lapse isa jaoks on kogu vaidlus Viimsi kooli keskne ning kuna laps on registreeritud Viimsisse, ema aga ei ela Viimsis, siis peab laps igal juhul elama lapse isa uues peres. Lapse Pärnusse kolimine on probleem ainult lapse isale. Lapse esindaja seisukoht
5.Lapsele määratud esindaja leidis, et lapse ema avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna praeguses asjas ei esine asjaolusid, millest nähtuks, et lapse kolimine Pärnusse on lapse parimates huvides või tingitud lapsega seotud vajadusest. Pigem on tegemist lapse ema isikliku sooviga, mille täideviimise meetod ei lähtu lapse parimatest huvidest ning isa ja lapse õigusest koos olla. Praeguses asjas ei esine lapse esindaja hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ning ühele vanematest ainuhooldusõiguse andmine. Praegusel juhul võiks kõne alla tulla lapse isa avalduse osaline rahuldamine eelkõige lapse viibimiskoha määramise õiguse osas, kuid seda juhul, kui muud meetmed ei toimi.
5.1.Lapse esindaja kohtus mõlema vanema ja lapsega. Lapse ema selgitas, et soovis juba aastaid lapsega Pärnusse kolida, aga lapse isa on sellele vastu olnud. Lapse ema ei osanud selgitada, miks oli vaja kolida 2021. a suvel Pärnusse ja sinna elama jääda. Ema leidis, et suhtluskorra kohaselt võiks laps veeta isaga osad nädalavahetused ning koolivaheajad. Lapse isa soovib, et lapse kool ja elukoht ei muutuks, kuna lapse elu on seni põhiliselt seotud Viimsi vallaga, kus laps on valdava osa oma senisest elust elanud ning ka vanemate ühine elukoht oli Viimsis. Lapse isa oli mures, kuidas ema plaan mõjutab senist suhtluskorda, mille kohaselt isa
2-21-13656 veetis lapsega 1/3 ajast kuus. Lapsega kohtus esindaja Pärnus. Lapse vastustest nähtus, et laps ei soovinud kumbagi vanemat oma vastustega pahandada. Kuid vastustest nähtus siiski, et laps sooviks jätkata õppimist Viimsis. Isa juures soovis laps olla minimaalselt sama palju kui ta on seni olnud. Lapse ei ole midagi Pärnus elamise vastu, kui ainult Viimsi kooli saaks Pärnusse tuua. Kuna see pole võimalik, siis soovis laps oma endist elu jätkata. Laps tundis muret, et Pärnusse elama jäämise korral näeb ta oma isa oluliselt vähem ja ainult nädalavahetustel. Laps leidis, et soovib isaga rohkem koos olla kui seni, mitte vähem. Eestkosteasutuste seisukohad
6.Pärnu linna esindaja vestles mõlema vanemaga ning tegi kodukülastuse lapse ema elukohta Pärnus. Samuti suhtles linna esindaja XXX kooli direktori ning Viimsi lastekaitsespetsialistiga. Linna esindaja selgitas koolile, et kui lapse koolivõtmiseks puudub teise vanema nõusolek, siis ei saa last kooli vastu võtta. Linna esindaja pakkus välja, et kuna lapse ema ei vii last kooliaasta alguseks Viimsisse kooli, siis võib lasta lapsel paar päeva XXX koolis käia, sest selline tutvumine ei kahjusta lapse huve. Linna esindaja sai hiljem teada, et last ei ole XXX kooli nimekirjas ning laps on endiselt Viimsi kooli nimekirjas. Lapse ema esitatud info lapse kohta on vastuoluline ning ei kattu muu kogutud infoga. Vestluses isaga on selgunud, et lapse isa soovib, et laps jätkaks Viimsis koolis käimist. Vestlusest lapsega selgus, et laps soovib isaga rohkem aega veeta. Laps ütles, et Viimsi kool on parem, aga XXX kool sobib ka. Laps selgitas, et tal pole koolis probleeme olnud, ta leiab kergesti sõpru. Lapsega suhtlemisest jäi mulje, et tal on oma vanuse kohta hea väljendusoskus ja head sotsiaalsed oskused. Laps teeb mõlema vanemaga erinevaid asju ning isapoolsetest sugulastest suhtleb tädi ja vanavanaemaga, kes elab Kiisal. Laps leidis, et kohtunik peab otsustama, kuidas asi lahendada. Lapse jaoks on mõlemad vanemad võrdväärsed ning tal on mõlema vanemaga lähedane suhe. Lapsel ei ole vahet, kumma vanema juures ta elab. Laps ütles, et ei soovi tervet koolivaheaega ja kõiki nädalavahetusi ühe vanema juures veeta, kuna nädalavahetustel ja koolivaheaegadel tehakse vanematega koos huvitavaid asju ja laps tahaks neid mõlema vanemaga teha. Sõit ühest linnast teise on päris väsitav. Pärnu linna esindaja hinnangul ei ole kummalgi vanemal takistusi lapse kasvatamiseks. Lapse ema on oma huvide realiseerimiseks lapse õigustest mööda vaadanud, takistades sellega lapse õiguste teostamist - õigust teise vanemaga suhelda ja õigust haridusele. Kohus peab võtma seisukoha, kas hooldusõigus tuleks anda vanemale, kes suudab seada lapse huvid ja õigused oma isiklikest huvidest kõrgemale. Lapse isa vastuavalduse osas leidis linna esindaja, et isaga toimunud vestluse põhjal on esindajal mulje, et lapse isa on vastutustundlikult lapse eest hoolt kandnud ning järginud seaduses sätestatud hooldusõiguse põhimõtteid. Isa esitas vastuavalduse olukorra lahendamiseks, seega on isa avaldus lapse huvides. Pärnu linna esindaja toetas isa avalduse taotletud viisil rahuldamist.
7.Viimsi valla esindaja vestles mõlema vanemaga. Ema selgitas, et andis juba ammu lapse isale teada, et soovib lapsega Pärnusse kolida, samuti on ema teatanud soovist lapse kooli vahetada. Lapse isa väitel sai ta koolivahetusest teada viimasel minutil ja vanematel ei ole lapse koolivahetuse osas sisulist arutelu toimunud. Viimsi valla esindaja selgitas emale, et ilma isa nõusolekuta ei saa lapse kooli vahetada, aga ema teatas, et laps on juba Pärnu XXX kooli nimekirjas. Lastekaitsetöötaja kontrollis emalt saadud infot ja selgus, et laps on siiski Viimsi kooli nimekirjas. Ema selgitas, et XXX kooliga on kokkulepe, et kuni kohtulahendini on laps XXX kooli nimekirjas koduõppel. Lastekaitse esindaja kontrollis emalt saadud infot XXX kooli direktorilt, kes vastas, et ema esitatud teave ei vasta tõele. 15. septembriks 2021 ei olnud lapse ema last suhtluskorra kokkuleppe alusel lapse isa juurde tagasi toonud, et vältida lapse minekut
2-21-13656 Viimsi kooli. Sellega rikkus lapse ema vanemate kokkulepitud suhtluskorda ja lapse õigust haridusele. Laps pole saanud juba pool kuud koolis käia lapse ema ainuisikulise otsuse tõttu. Kuna on selge, et laps ei saa kooliskäimise ajal lapse ema elukoha valiku tõttu mõlema vanema juures viibida, tuleb valida üks kool, kus laps käib ja vastavalt kooli asukohale ka lapsevanem, kelle juures laps koolipäevadel elab. Kuna laps on endiselt Viimsi kooli nimekirjas, talle meeldib seal, tal on seal sõbrad, siis tuleb laps esimesel võimalusel tagasi Viimsisse tuua ning tagada talle võimalus jätkata õppimist Viimsi koolis. Viimsi valla esindaja hinnangul tuleb lapse ema avaldus rahuldamata jätta. Parim lahendus oleks suunata vanemad perelepitusse.
8.Harju Maakohus jättis 16. septembri 2021. a määrusega lapse ema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 20. septembril 2021 esitas lapse ema uue samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse, mille maakohus jättis 21. septembri 2021. a määrusega rahuldamata. Ärakuulamine
9.Harju Maakohus kuulas vanemad ära 22. septembri 2021. a istungil. Lapse ema selgitas, et lahkumineku järel kolis ema lapsega Pärnusse, kuid lapse isale see ei sobinud ning asi lahenes nii, et ema ostis isa abiga endale Viimsisse korteri. Mõni aeg pärast lahkukolimist halvenes lapse tervis ning emal ei õnnestunud enam tööl käia, sest ta pidi olema lapsega pikalt haiguslehel. Emal tekkisid majanduslikud raskused ning 2019. a kolis ema lapsega Pärnusse. Lapse ema soovib lapsega Pärnusse jääda ning laps soovib Pärnus koolis käia. Lapse isa selgitas, et enne vanemate kooselu oli emal Tallinnas korter. Ema koliski esialgu lapsega Tallinnasse elama. Reaalne kolimine Pärnusse toimus 2019. aastal. Isa hinnangul ei saa kehtima jääda senine suhtluskord. Laps ei saa kahes linnas koolis käia. Isa hinnangul ei saa ema enne kolida, kui lapsega seotud küsimused on lahendatud. Lapse isa esindaja hinnangul ei tohiks senist elukorraldust kergekäeliselt muuta. Laps täidab koolikohustust Viimsi koolis ning vanemad peavad talle koolikohustuse täitmise tagama. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus jättis 26. novembri 2021. a määrusega ema avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning hooldusõiguse lapse suhtes täielikult või osaliselt avaldajale üleandmiseks rahuldamata. Maakohus rahuldas osaliselt lapse isa vastuavalduse lapse vanemate vanemaõiguste määramiseks. Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires lapse isale. Maakohus jättis rahuldamata isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse hariduse ning tervise küsimustes. Maakohus andis lapse isale perekonnaseaduse §-i 119 alusel lapse koolivaliku otsustusõiguse. Lapse esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ning muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
10.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb vanemate lahuselu korral vaadata tervikuna üle vanemate ühine hooldusõigus ning muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab, milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Vanemate ühise hooldusõiguse saab lõpetada ainult juhul, kui selle tingivad lapse huvid.
10.2.Maakohus tuvastas menetluses järgmist: 1) lapse vanemad kolisid lahku 2016. aastal, enne lapse 3-aastaseks saamist;
2-21-13656 2) laps elas ema ja isaga ühise perena koos alates sünnist (29.03.2013) kuni vanemate lahkuminekuni; 3) pärast vanemate eraldi elama asumist jäi laps vanemate kokkuleppel elama ema juurde; 4) Harju Maakohtu 10. augusti 2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6488 kinnitatud kompromissis määrati kindlaks isa ja lapse suhtlemiskord, mille kohaselt laps viibib isa juures üle nädala viis päeva (alates 08.08.2018) 5) lapse vanemad sõlmisid 14.–15.07.2020 10. augusti 2018. a kompromissimääruse p-st
1.8.erineva kokkuleppe, mille kohaselt laps viibib ühe nädala isa juures ja kaks nädalat ema juures, siis jälle nädala isa juures jne; 6) 10. augusti 2018. a kompromissimäärusega leppisid kokku, et lapse isa annab nõusoleku lapse elukoha registreerimiseks XXX; 7) mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema, soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; 8) lapsel on kodu ja kõik vajalikud tingimused mõlema vanema juures; 9) laps käis 2021. a sügisel Viimsi koolis ajavahemikul 20.09–24.09.2021 ja 05.10.2021 ning on selles ajavahemikus 98 korda põhjuseta puudunud; 10) laps ei karda oma vanemaid ja soovib olla nii ema kui isa juures; 11) lapse vanemate omavahelised suhted on emotsionaalsed ja keerulised; 12) lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; 13) lapse vanemad ei saavutanud menetluses kokkulepet.
10.3.Tsiviilasjas nr 2-18-6488 kinnitatud kompromissi kohaselt leppisid vanemad kokku, et lapse isa nõustub registreerima lapse elukoha Viimsi valda. Vanemad otsustasid ühiselt, et laps elab koos emaga ning lapse elukoht on Viimsi vallas. Kuna ühise hooldusõiguse korral on vanematel võrdsed õigused, saavad vanemad otsustada lapse elukoha uuesti muutmise ühiselt. Samuti on võimalik ühiselt otsustada, kumma vanema juures laps elab. Lapse lahuselavatel vanematel on õigus ise oma elukohta valida, kuid see õigus ei tähenda seda, et üks lapsevanem võib vastavalt oma tahtmistele ühepoolselt otsustada lapse elukorralduse üle olukorras, kus lapsel on ka teine hooldusõiguslik vanem. Praegusel juhul, kus on vaidlus lapse elukoha muutmise üle, on lapse huvides stabiilse ja rahuliku elukorralduse tagamine, kuigi see võib olla ühe või teise vanema suhtes ebaõiglane. Kuna vanemate suhted on konfliktsed, ei ole usutav, et vanemad suudavad lähiajal lapsega seotud olulistes küsimustes täielikult kokkuleppele jõuda. Lapse ema poolt lapse elukorralduse muutmine enne selle seaduses sätestatud korras lahendamist ei ole kooskõlas vanem kohustusega teostada oma õigusi heauskselt ning lähtuda hooldusõiguse teostamisel lapse heaolust. Ema käitumine väljendab ema suhtumist isasse kui võrdväärsesse vanemasse ning isa ja lapse suhetesse. Pärast tsiviilasjas nr 2-18-6488 kompromissi kinnitamist on lapse ema elanud lapsega vaheldumisi Pärnus ja Viimsi vallas. Vanemad on alates 2019. aastast arutanud omavahel lapse Pärnusse elama kolimisega seotud asjaolusid, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. Kuigi vanematel oli piisavalt aega, et jõuda enne lapse kooliealiseks saamist lapse elukoha ja kooli valiku küsimuses kokkuleppele, pöördus lapse ema üks päev enne kooliaasta algust, s.o 31. augustil 2021 avaldusega kohtusse.
10.4.Enne lapse kooliminekut ei olnud lapse tegelik asukoht ema juures viibimise ajal ühise hooldusõiguse teostamisel takistuseks. 2020/2021 õppeaastal õppis laps Viimsi kooli 1. klassis. Viimsi kooli 10.09.2021 kirja kohaselt käisid mõlemad vanemad koos lapsega kooliga tutvumise päeval ja arenguvestlusel. Laps sai eelmisel kooliaastal õppetööga hästi hakkama ja
2-21-13656 osales aktiivselt õppetöös nii klassiruumis kui ka distantsõppel olles. Koolikohustust ei täitnud laps Viimsi koolis alates 1. septembrist 2021. Kuna kompromissimäärusega tsiviilasjas nr 218.6488 kinnitas kohus vanemate otsustuse, et lapse elukoht on Viimsi vallas ning vanemad ei ole hiljem selles teisiti kokku leppinud, samuti ei olnud vanematel 2020. aastal kokkulepet lapse kooli osas, siis oli põhjendatud lapse Viimsi valda või selle lähiümbrusesse kooli viimine. Enne 2020/2021. õppeaasta algust käisid vanemad ühiselt Viimsi Koolis tutvumispäeval, seega asus laps mõlema vanema nõusolekul õppima Viimsi kooli ja õppis seal kogu esimese õppeaasta. Ühise hooldusõiguse korral saab lapse kooli nimekirjast välja arvate ja teise kooli registreerida ainult vanemate kokkuleppel või muudatuste tegemisel vanemate hooldusõiguse ulatuses või ühele vanemale selles asjas PKS § 119 kohaselt otsustusõiguse üleandmisega. 2021. aastal puudus laps Viimsi koolist põhjuseta 98 korda. Seega pandi laps temast olenemata põhjustel olukorda, kus ta ei saanud täita koolikohustust. Menetluses on tõendamist leidnud, et laps ei saanud käia koolis lapse ema ühepoolse otsuse tõttu.
10.5.Vanemate erimeelsuste tõttu lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõiguse teostamisel on takistatud lapse koolis käimine ning hariduse omandamine. Vanemad ei ole lapse viibimiskoha määramise osas suutnud teostada ühiselt lapse hooldusõigust ning ei ole selles ka kohtumenetluse ajal üksmeelele jõudnud. Eelneva tõttu pidas maakohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning anda hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires üle lapse isale.
10.6.Lapse vanemate vahel on olnud erimeelsused lapse hariduse küsimustes juba alates 2019. aastast. Lapse ema ei pidanud vajalikuks lapse käimist senises lasteaias Viimsis, vaid otsustas ühepoolselt viia lapse tasulisse päevahoidu ning panna lapse Pärnus eelkooli. Lapse isa leidis, et kooliks ettevalmistamiseks on oluline, et laps käiks riikliku programmiga lasteaias. Laps käis tegelikkuses lasteaias ainult siis, kui oli isa juures ja isa teda sinna viis. Lapse ema valitud eelkoolis käis laps isa esitatud teabe kohaselt ainult ühe kuu. Maakohtu hinnangul võib lasteaias käimine olla lapsele kooliks ettevalmistamisel vajalik. Menetluses esitatu kohaselt ei ole laps 2021. õppeaastal saanud korralikult koolis käia ning seda ema tõttu. Lapse ema ei ole seega 2021. aastal pidanud lapse koolis käimist oluliseks ning on põhjusetult takistanud lapsel hariduse omandamist. Maakohtu hinnangul võib siiski eeldada, et lapse ema mõistab lapse kooliskäimise vajalikkust ning suudab lõpetada lapse õiguste rikkumise ja koolis käimise takistamise. Seetõttu ei ole põhjendatud ema hooldusõiguse lõpetamine lapse haridusküsimustes ning isale selles osas ainuhooldusõiguse andmine. Kuid põhjendatud on isale lapse koolivaliku osas otsustusõiguse andmine.
10.7.Isa taotles ühise hooldusõiguse lõpetamist ka lapse tervise küsimustes, kuna leidis, et vanemate konfliktsete suhete tõttu on keeruline selles valdkonnas ühist hooldusõigust teostada. Ka lapse ema soovis saada tervise küsimustes lapse ainuhooldusõigust, sest ema hinnangul ei nõustu isa järgima lapse tervisega seotud erinõudeid. Lapse ema välistas 12.12.2018 e-kirja kohaselt lapse toiduvalikust kõik piimatooted, kõik loomse päritoluga toidud, kõik rafineeritud toiduained, musta tee sünteetilise pakitee, kohvi, kõik kondiitri- ja leiva-, saiatooted, kartuli, taimsed toiduõlid. Sellise toiduvalikuga ei ole vähemalt osaliselt tagatud lapsele tervislik ja mitmekülgne toitumine. Ema selgitas oma e-kirjas, et lapse haiguste puhul soovib ema lähtuda alternatiivsetest ravimeetoditest, jättes arsti ettekirjutuse täitmata. Ema peab õigeks ka lapsele soodalahuse jootmist. Vanemate kirjavahetusest ajavahemikul 11.10.2019 – 18.11.2019 selgub, et 2013. aastal sündinud laps ei olnud 2019. a oktoobrini käinud hambaarsti juures. Maakohtu menetluses esitatud teabest ei ilmnenud, et lapse ema ajutine pöördumine Jehhoova tunnistajate usu poole oleks lapse tervisele kahju tekitanud. 2019. a aprillis olid vanematel eriarvamused seoses lapse allergiaga nisu- ja piimatoodetele. Viimastel aastatel esinenud erimeelsuste kohta ei ole maakohtule teavet esitatud. Eelneva põhjal järeldas maakohus, et praegusel hetkel ei ole alust eeldada, et lapse ema ei nõustu lapse tervise huvides arsti poole pöörduma või takistab
2-21-13656 lapse isal arsti poole pöördumist. Seni ei ole ühise hoolsudõiguse teostamise tõttu jäänud lahendamata ükski lapse tervisega seotud oluline küsimus. Seega ei ole tõenäoline, et ema või isa võivad ühise hooldusõiguse teostamisel lapse tervist kuidagi kahjustada. Vastuolude tekkimise korral saab pöörduda kohtusse lapse tervist puudutava konkreetse olulise küsimuse reguleerimiseks otsustusõiguse andmisega PKS § 119 kohaselt. Ühise hooldusõiguse korral on mõlemal vanemal lapse tervist puudutavates erakorralistes olukordades kohustus viivitamatult reageerida (PKS § 145 lg 2). Neil asjaoludel jättis maakohus rahuldamata vanemate taotlused ühise hooldusõiguse lõpetamsieks tervise küsimustes.
10.8.Maakohus sedastas, et vanemate suhted on konfliktsed ning need ei ole paranenud ka kohtumenetluse ajal. See on avaldanud halba mõju lapsele. Praegune olukord käib lapsele vaimselt ja emotsionaalselt üle jõu, mida peegeldab Viimsi kooli edastatud teave lapse käitumisprobleemide kohta. Lapse normaalse emotsionaalse ja füüsilise arengu ning seda toetava elukorralduse huvides on, et vanemad tunnustaks teineteist võrdsete vanematena ning arutaksid lapsesse puutuvaid küsimusi teadmises, et mõlemad vanemad soovivad lapsele parimat. Vanemate suutmatuseks ühist hooldusõigust teostada tuleb pidada ka olukorda, kus vanemad ei suuda lahendada lapsega seotud küsimusi alaliste pingeteta ja erimeelsusteta. See ei ole kooskõlas PKS § 118 lg 1 tuleneva põhimõttega, et vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Eelnevat arvestades rahuldas maakohus osaliselt isa avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires ning andis hooldusõiguse selles osas lapse isale. Ema avalduse jättis maakohus rahuldamata. Muudes valdkonades säilitas maakohus vanemate ühise hooldusõiguse. Selline lahendus aitab tagada mõlema vanema võrdse osalemise lapse elus. Kuna vanematel säilib ühine hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas väljaspool Eestit, võib kumbki vanem lapsega välisriiki reisida mõlema vanema nõusolekul. Lapse parimates huvides on see, kui mõlemal vanemal säilib võimalikult suures ulatuses lapse hooldusõigus. PKS § 145 lg-te 1-3 alusel on mõlemale vanemale tagatud hooldusõiguse teostamine vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtluskorra alusel viibib ning suhtluskord ei ole takistuseks lapse eest hoolitsemisel.
10.9.Maakohus leidis, et lapsega suhtlemise korra osas võivad vanemad alati omavahel kokku leppida, samuti muus lapsega seotud elukorralduses. Praegusel juhul ei ole põhjendatud vanemate perenõustamiseks kohustamine, kuna perenõustamine annab tulemusi vaid siis, kui mõlemad vanemad seda tõsiselt soovivad. Vanemad võivad perenõustamisel omal algatusel osaleda, kui nad on selleks valmis. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Ema esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 26. novembri 2021. a määruse tühistada ja teha uue määruse. Kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada, saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule. Lahendada koos hooldusõiguse muutmisega ka lapse ja vanema vaheline suhtluskord.
11.1.Maakohus on jätnud oma lahendis tähelepanuta ema avalduses esitatud selgitused suhtluskorra kohta ning ei ole põhjendanud, miks ta suhtluskorraga seotud asjaolusid määruses ei käsitle. Samuti ei ole selge, kuidas peaks olema lapse huvides see, kui samaaegselt kehtib uus hooldusõiguslik korraldus, kuid jäi kehtima vana suhtluskord. Maakohus ei ole teinud seaduslikku ja põhjendatud lahendit 10. augusti 2018. a määrusega kehtestatud suhtluskorra suhtes. Viidatud suhtluskord ei saa eluliste asjaolude muutumise tõttu tänases olukorras enam kehtida (olukorras, kus lapse viibimiskoha ja koolivaliku saab otsustada lapse isa).
2-21-13656
11.2.Ema pakkus kompromissina välja, et hooldusõigus võiks jääda muutmata ning muuta kehtivat suhtluskorda selliselt, et lapse viibimiskoht on ema elukoht ning emal on lapse haridusasutuse (kool) ja huviringide osas ainuotsustusõigus. Laps suhtleb isaga üle nädala nädalavahetustel reedest pühapäevani. Laps sõidab Pärnu ja Viimsi vahet liinibussidega. Mõlemad vanemad veedavad lapse koolivaheaegadel lapsega aega võrdselt (50/50). Laps veedab 24. detsembri–25. detsembri üle aasta erineva vanemaga. 2021. aastal veedab laps jõulud emaga. Kui laps viibib ema juures, käib ema vajadusel lapsega arsti juures ning kui laps viibib isa juures, teeb seda isa. Lapse haigestumisel jätkub graafikujärgne suhtluskord, v a juhul, kui last ei ole võimalik teise vanema juures edasi ravida või teise vanema juurde transportida. Isal on õigus veeta lapsega aastas kolm graafikuvälist päeva lapsega sünnipäevadel osalemiseks. Isa annab kasutatud graafikuväliste päevade osas lapse emale vastu vabad päevad vastavalt lapse ema soovile. Vanem ei pea võimaldama sünnipäevaks vaba päeva ega vastu vaba päeva, kui teisel vanemal on plaanid, mida ei ole mõistlikult võimalik muuta (tõendatud planeeritud reis). Isa teatab graafikuvälisest päevast 7 päeva ette. Vanemad rangelt järgima lapse tervisega seotud ettekirjutusi, sh toitumiskava/menüüd ning tegema selles osas igakülgset koostööd. Vanemad lepivad kokku, et kummalgi vanemal on teise vanema eraldi kirjaliku nõusolekuta õigus lapse koolivaheaegadel reisida Euroopa Liidu riikides.
11.3.Laps ei ole emast kunagi kaks nädalat eemal olnud, mis juhtuks siis, kui laps jääb elama Viimsisse. Seni on laps harjunud emast eemal olema ühe nädala. Kuid juba selle ajaga tekib tal ema järele igatsus. Laps on emale helistanud ning soovinud koju tulla ning palunud, kas ta saab iga päev hommikuti Pärnust Viimsisse kooli sõita. Lapsele on emast eemalolek vastuvõetamatu. See on lapse tervist kahjustav. Riigikohus on kohtuasjas nr 2-16-5794 märkinud, et varasema lahendi muutmine seoses lapse elukorraldusega, eriti vahetult eelmise kohtuasja järel, nõuab lapse elukorralduse stabiilsust ja lapse huve arvestades eriti kaalukaid asjaolusid. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine peab olema lapse huvides. Maakohus ei ole praegusel juhul esile toonud neid „eriti kaalukaid asjaolusid“, mis oleksid aluseks lapse elukorralduse täielikuks muutmiseks ja sisuliselt lapse emalt äravõtmiseks ning lapse isa uude perre elama panemiseks. Lapse koolikohustuse täitmine on oluline, kuid selles ei ole vanemad suutnud kokku leppida ning selles ei ole süüdi üks vanem. Ema muutis oma elukohta ning soovib panna lapse Pärnu XXX kooli. Isa keeldub seda lubamast. Maakohus ei analüüsinud ega selgitanud, miks Viimsi kool on lapsele parem kui Pärnu XXX kool. Maakohtu põhjendus on, et kui laps käib juba Viimsi koolis, siis see ongi õige. Maakohus jättis arvestamata vanemate kokkuleppe, et laps elab emaga ning ka selle, et emal on õigus Eestis vabalt elukohta valida.
11.4.Lapse ema ei ole esitanud kohtumenetluses eksitavaid andmeid. Ema esitas maakohtule Pärnu XXX koolist saadud info, mille kohaselt kool kinnitas lapse õppekoha Arno ekeskkonnas. Laps ei oleks pääsenud 1. septembril Pärnu XXX kooli aktuselegi, kui tema õppekohta poleks kinnitatud. Pärnu XXX koolist väljastati lapsele kõik kooliaastaks vajaminevad õppevihikud. Lapsevanemad on vastastikku koolikohti tühistanud ning XXX kool on isa tühistamisavaldust arvestanud, kuid Viimsi kool ei ole ema tühistamisavaldust arvestanud. Maakohus ei ole põhjendanud, miks isa puhul ei saa nõusolekut (Mai koolis õppimise kohta) enam eeldada, kuid ema puhul see seisukoht ei kehti.
11.5.Maakohus ei ole põhjendanud, miks jättis tähelepanuta Viimsi valla ettepaneku lahendada hooldusõigus käesolevaks õppeaastaks ning vanemate suunamise perelepitusteenusele.
11.6.Praeguseks on selge, et lapse huvides ei ole enam Pärnu XXX kooli viimine. Viimsi kooli tugimeeskonna ja laste psühholoogiga on olnud arutluse all, et lapse võiks jätta selleks õppeaastaks koduõppele ning seejärel otsustada lapse kooli ja elukohavalik. Viimsi kool on selgitanud, et lapse koduõppele jätmise otsustab Rajaleidja spetsialistide meeskond. Laps tuleks esmalt sinna suunata. Kuna lapsele parim on veel väljaselgitamsiel, siis ei saa praegusel hetkel rääkida püsivatest otsustest lapse elukoha ja kooli kohta. Laps on seni harjunud suurema osa
2-21-13656 (2/3 ajast) veetma emaga. Seega pole teada, kuidas järsk elukorralduse muudatus võib last mõjutada. Lapse ainsad vanavanemad elavad Pärnus. Lapsel on nendega lähedane suhe. Viimsis elades võõrduks laps vanavanematest. Lisaks tuleb lapsel Viimsisse elama asudes loobuda judo trennist Pärnus ja ellujääjate trennist. Maakohtule on edastatud ka tõendeid lapse tervise halvenemise kohta isa juures oldud ajal. Kuni terviseprobleemidele ei ole seletust, ei saa teha jäävaid otsuseid lapse elukoha kohta.
11.7.Lapse ema on nõus kompromissi korras sellega, et laps jääb käesolevaks õppeaastaks tema juurde elama ja Viimsi kooli, kui see on lapse tervise seisukohalt kinnitust leidnud Rajaleidja ja psühholoogide külastamise järel. Selleks ei peaks võtma ühelt vanemalt ära lapse kooli ja elukoha valiku määramise õigust. Laps on täna sisse kirjutatud isa elukohta ning ta on Viimsi kooli nimekirjas. Lastekaitsel tuleb kohtuda lapsega uuesti olukorras, kus tema senine suhtluskord on vanemate vahel ümber pööratud.
11.8.Enne lapse püsiva elukorralduse ümberpööramist tuleb taastada vanematevaheline suhtlemine, et vanemad leiaksid lapse huve puudutavates küsimustes üksmeele. Lapse uue kooliaasta algus ning elukoht peaksid sõltuma lapse tervise taasutmisest ning vanemate vahelise koostöö saavutamisest. Lapse isa seisukoht ema määruskaebusele
12.Lapse isa ei nõustu lapse ema määruskaebuse väidetega suhtluskorra lahendamise asjaolude kohta. Lapse ema on jätnud mainimata, et praeguse asja menetlusega paraleelselt on algatatud menetlus 10. augusti 2018. a määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra muutmiseks (tsiviilasi nr 2-21-17237). Nimetatud tsiviilasja menetlus on peatatud kuni praeguses asjas lahendi jõustumiseni. Seega ei saanud ega pidanud maakohus praeguses asjas vanemate ja lapse vahelist suhtluskorda puudutavaid küsimusi lahendama. Isa nõustub maakohtu seisukohaga, et menetluse jooksul on vanemad suutnud suhtluskorra osas kokkuleppeid teha, mida tõendab ka ema kohtule esitatud kirjavahetus (määruskaebuse lisa 2). Õige ei ole ema väide, et vanemad ei ole suhtluskorra määrusest erinevat lapsega suhtlemise korda kokku leppinud. 17. juulil 2020 leppisid vanemad kokku, et senise kehtiva suhtluskorra alusel hakkab laps viibima kummagi vanema juures selliselt, et laps veedab ühe nädala isaga ning kaks nädalat emaga. See tähendas, et laps on isaga vähemalt 1/3 kuust või enam. Selline suhtluskord kehtis poolteist aastat ja mõlemad pooled täitsid seda. Nüüd, kui maakohus jättis lapse viibimiskoha määramise õiguse isale ning isal on õigus valida lapse õppeasutus ühekordse otsustusõigusena, tegi lapse ema 8. detsembril 2021 ettepaneku, et laps võiks viibida kooli ajal isaga ning vaheaegadel ja teatud nädalalõppudel emaga vähemalt seni, kuni asjas pole lõplikku lahendit. See võimaldab lapsel täita koolikohustust, mis ei olnud ema tõttu võimalik terve sügis-talvise perioodi. Vanemad leppisid lapsega suhtlemise korra osas kokku, et ajavahemikul 24.12.2021–07.01.2022 on laps emaga (jõuluvaheaeg). Pärast vaheaega kehtib kokkuleppele, et kooli ajal on laps Viimsis isa juures ning käib üle nädala nädalavahetustel ema juures Pärnus. Suvise vaheaja veedab laps võrdselt kummagi vanemaga. Seega on vanematel lapsega suhtlemise korra osas ajutine kokkulepe olemas. Ema on kirjavahetuses isaga nõustunud, et lapse koolikohustuse täitmise tagamiseks on vajalik, et ta elaks õppeaasta jooksul alaliselt isaga. Isa hinnangul suhtub laps praegusesse olukorda väga rahulikult ning talle meeldib isa juures.
12.1.Lapse isa hinnangul on kooli tugiteenused lapse toetamiseks piisavad ning mingit eriabi ega spetsialisti tuge laps ei vaja. Vanemad suhtlevad kooliga väga tihedalt ning usalduslikult ja lapse klassijuhataja on andnud teada, et lapsel läheb koolis hästi, ta on rõõmsameelne, heatujuline ja positiivselt meelestatud. See hinnang on oluliselt erinev võrreldes 30. septembril 2021 kooli antud hinnanguga ning kinnitab, et kui laps sai tagasi klassikollektiivi ning järjepidevale õppetööle, paranesid oluliselt tema meeleolu ja õpimotivatsiooni.
2-21-13656
12.2.Isa ei nõustu ema väitega, et maakohus on lapse elukorraldust kapitaalset muutnud ning lapse emalt sisuliselt äravõtnud. Lapse põhiline elukoht jäi samaks, samuti koolikoht, sõbrad, trennid ja huviringid. Kui maakohus oleks rahuldanud ema avalduse, siis oleks elukorralduses toimunud olulised muudatused.
12.3.Õige ei ole ema väide, et vanemad on vastastikku koolikohti tühistanud. Ema esitas vahetult enne 2021. a õppeaasta algust Viimsi koolile taotluse lapse koolist väljaarvamiseks ning taotluse lapse Pärnu XXX kooli nimekirja arvamiseks. Kummalgi avaldusel ei olnud isa nõusolekut, sest isa isegi ei teadnud ema avaldustest. Ühepoolse avalduse alusel ei saa taotleda lapse kooli nimekirjast välja arvamist, kuna teisel hooldusõiguslikul vanemal on samuti otsustusõigus. Lapse isa teatas Pärnu XXX kooli esindajale, et ei ole nõus lapse uue kooli nimekirja vastuvõtmisega, kuna laps on juba teise kooli nimekirjas.
12.4.Isa hinnangul ei ole perelepituse abil võimalik lahendada küsimust, kummas linnas laps elab.
12.5.Ema ettepaneku osas jätta laps koduõppele põhjendusel, et see sobiks vanematele nende elukorralduse toetamiseks, leidis isa, et see ei ole lapse huvides. Sotsiaalsus ning eakaaslastega lävimine on lapsele sama vajalikud nagu õppetöös osalemine. Koduõppele jäämiseks on vajalikud kaalukad lapsest endast tulenevad põhjused. Lapse ema soovib jätta last koduõppele, kuna see on emale kõige mugavam. Koduõpe ei ole mõledav ka põhjusel, et see tähendaks, et ka isa juures viibimise ajal viibiks laps koduõppel. See eeldaks, et vanemal on ressurss, võimekus ja oskus last koduõppel õpetada, suunata ja aidata. Igapäevalselt tööl käival vanemal sellist võimalust pole. Ka lapse ema on teatanud, et kavatseb tööle minna, mistõttu ei ole mõledav, et vanemad last koduõppel õpetaksid. Lapse esindaja seisukoht
13.Lapse esindaja leidis, et ema määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus on tehtud lapse huvides. Menetluses esitatud asjaoludest lähtudes ei pidanud lapse ema koos lapsega Pärnusse kolimisel silmas lapse parimaid huve. Tegemist oli lapse ema isikliku sooviga ning see ei olnud lapse huvidega kooskõlas ega arvestanud lapse ja lapse isa õigust koos olla ja suhelda. Maakohus muutis vanemate ühist hooldusõigust nii vähe kui võimalik andes isale ainuhooldusõiguse üksnes lapse viibimiskoha määramise õiguse osas ning hariduse küsimustes ühekordese otsustusõiguse koolivaliku osas. Lapse huvides on osaleda Viimsi kooli õppetöös, käies seal füüsiliselt kohal. Lapse koduõppele jätmine peab olema väga põhjendatud ning kaaluma üles hüve, mida tagab lapsele klassikaaslastega suhtlemine ja sotsialiseerumine. Praegusel juhul ei ole selliseid kaalukaid põhjendusi menetluses esile toodud. Lapse esindaja nõustub, et hooldusõiguse muudatuste tõttu on vaja üle vaadata ka senine suhtluskord, kuna sisuliselt elab laps nüüd isa juures ning ema elab teises linnas.
14.Pärnu linna esindaja ei toetanud ema määruskaebust. Lapse ema on määruskaebuses rõhutanud vajadust tagada lapsele stabiilne elukorraldus, kuid lapse ema soovitud elukorraldus tooks lapse elus kaasa suured muudatused elukeskkonna ja kooli vahetamise näol. Vanematel on suured erimeelsused ning kumbki vanem ei ole valmis oma arusaamadest taganema. Lapse isa on lapse hooldusõiguse teostamisel käitunud vastutustundlikumalt ning järginud seaduses sätestatud hooldusõiguse põhimõtteid. Pärnu linna esindaja nõustub maakohtu määruses määratud viisil lapse hooldusõiguse küsimuse lahendamisega. Ema määruskaebuses taotletud viisil suhtluskorra lahendamine ei ole praeguse asja asjaolusid arvestades võimalik. Ema pakutud kompromiss ei lähtu lapse huvidest. Ettepanek jätta laps käesolevaks õppeaastaks koduõppele ja seejärel otsustada lapse kooli ja elukoha valik pole lapse huvides, vaid lähtub ema enda huvidest. Kuna lapse vanemad ei jõudnud menetluse jooksul lapse ühise
2-21-13656 hooldusõiguse teostamise osas kokkuleppele ning ei olnud valmis last kahjustamata hooldusõigust ühiselt teostama, tuli hooldusõigust lapse huvidest ja vajadustest lähtuvalt muuta.
15.Viimsi valla esindaja kohtus 18. jaanuaril 2022 lapsega. Vestlusel rääkis laps, et talle väga meeldib Viimsi koolis õppida, laps nimetas seda maailma parimaks kooliks. Laps tunnistas, et on kurb, et näeb oma ema vähe ning et kui ta oleks ema juures, oleks ta osaliselt koduõppel. Laps ei osanud vastata küsimusele, et kui ta elaks ema juures ja et siis tuleks ka kooli vahetada, et kas siis talle meeldiks selline elukorralduse muudatus. Laps selgitas, et talle ei meeldi igal nädalavahetusel Pärnu ja Tallinna vahet sõita ning ta eelistaks seda teha üle nädala nädalavahetustel olenemata sellest, kumma vanema juures ta viibiks. Lapse isa rääkis, et laps on emale aeg-ajalt helistanud, mis näitab, et laps igatseb ema järele. Isa sõnul arvab laps, et koduõppel olles ei pea ta eriti pingutama. Isa leidis, et just praegu on laps sellises vanuses, kus teda tuleb suunata ja juhendada, et ta õpiks iseseisvalt õppima ja saaks aru vastutusest kooliasjade korras hoidmisel. Isa kinnitas, et on valmis lapse soove arvestama ja leidma lapsele toimiva lahenduse, kuid see ei ole mõislik enne käimasoleva kooliaasta lõppu. Vestlusest lapse emaga selgus, et laps helistab emale igapäevaselt ning vestlused kujunevad mitme tunni pikkuseks. Lapse ema rääkis, et viimasel korral Pärnust ema juurest ära minnes ütles laps, et tunneb end iga kord halvasti, kui peab ema juurest ära minema. Ema sõnul on lapsel koolis käitumisega probleeme ning laps on kurtnud halba enesetunnet koolis. Laps peaks lõpetama õppeaasta Viimsi koolis, kuid pärast seda minema ema juurde Pärnusse. See on ema sõnul ka lapse soov. Viimsi valla esindaja hinnangul on vanemad võimelised praeguses asjas kompromissile jõudma ning Viimsi vald on valmis vanematele pakkuma võimalust osaleda pereteraapias või soovi korral suunama vanemad perelepitusse.
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 26. novembri 2021. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ema määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrust tuleb üksnes täpsustada ema menetluskulude jaotuse osas. Praeguses asjas on määratud riigi õigusabi korras esindaja nii lapsele kui lapse emale. Emale on antud riigi õigusabi kohustuseta see hüvitada. Maakohus ei ole ema menetluskulude jaotuse osas määruses seisukohta võtnud. Ringkonnakohus saab selle vea parandada, täiendades maakohtu määruse resolutsiooni viimast punkti ema menetluskulude jaotuse osas määrates, et emale riigi õigusabi korras määratud esindaja menetluskulud jäävad samuti riigi kanda.
18.Esmalt lahendab ringkonnakohus taotluse võtta vastu täiendavaid tõendeid.
18.1.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.
2-21-13656
18.2.Mõlemad vanemad esitasid määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtule esitatud tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need asja lahendamisel aluseks.
19.Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta ema avalduses esitatud väited suhtluskorra kohta ning ei ole põhjendanud, miks ei käsitle suhtluskorraga seotud küsimusi. Ei ole selge, kuidas on lapse huvides olukord, kus kehtib uus hooldusõiguslik korraldus, kui kehtima jäi vana suhtluskord. Ema pakkus kompromissina lahendust, mille kohaselt jääb kehtima senine hooldusõigus, kuid muuta tuleb suhtluskorda. Ema leidis, et lapsele on emast eemalolek keeruline ja tervistkahjustav.
20.Hooldusõiguse ja otsustusõiguse osas selgitab ringkonnakohus järgmist.
20.1.Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimese lause kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama sätte lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. PKS § 119 esimese lause kohaselt, kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapsele olulises asjas kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel anda selles asjas otsustusõiguse ühele vanemale.
20.2.Riigikohus on selgitanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, punkti 28 teine lõige). Seega peavad vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel nähtuma määrusest kohtu kaalutlused. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab mh ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks (Riigikohtu 12. veebruari 2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 24). Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja usalduslik suhe ja mõlemad vanemad suudavad ja tahavad lapse eest hoolitseda, ei ole põhjendatud piirata vanemate õigusi suuremas ulatuses, kui see on tegelikult hädavajalik. Sellises olukorras tuleb eelistada hooldusõiguse või otsustusõiguse reguleerimist selliselt, et see tagaks võimalikult suures ulatuses lapsele võimaluse saada isiklikku hoolitsust (PKS § 116, § 118, § 143 lg-d 1-21) võrdselt mõlemalt vanemalt, toetades ja säilitades seeläbi ka vanemate lahuselu korral lapse suhet mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 19 teine lõik). Vanemate võrdsuse põhimõttest on põhjendatud teha erandeid siis, kui vanemate vahel on sellised erimeelsused, mis takistavad lapse huvide vastaselt ühise hooldusõiguse ja hoolduskohustuse teostamist. Vanemate vaidluse korral on võimalik teha muudatusi ühises hooldusõiguses otsustusõiguse üleandmise (PKS § 119) või ühise hooldusõiguse täieliku või osalise lõpetamise (PKS § 137) kaudu (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-233, p 14).
20.3.Otsustusõiguse saamiseks (PKS § 119) saab vanem esitada avalduse eelkõige siis, kui vanemad vaidlevad last puudutava olulise küsimuse lahendamise üle ja soovivad konkreetse
2-21-13656 küsimuse või olukorra lahendada ega soovi ühist hooldusõigust nimetatud küsimuses lõpetada (vt Riigikohtu 19. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1708, p 16 kolmas lõik).
21.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus praegusel juhul seaduses sätestatud kaalutlusõigust valesti teostanud ning diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on avaldaja hooldusõiguse piiramisel pidanud eelkõige silmas lapse huve ning tõendeid kogumis hinnates leidnud, et lapse huvides on anda lapse viibimiskoha määramise osas hooldusõigus isale. Vanemate menetluses esitatud teabest nähtub, et lapse isa on püüdnud tagada lapsele stabiilset elukorraldust, säilitades talle võimaluse käia pärast vanemate lahkuminekut edasi kodukoha lasteaias. Ka koolivaliku osas lähtus isa põhimõttest, et lapse elus ei oleks liiga suuri muudatusi, kuna ka kooli asukoht on selles vallas, kuhu registreeriti lapse elukoht tsiviilasjas nr 2-18-6488 vanemate vahel sõlmitud kompromissiga. Maakohus on Riigikohtu juhistest lähtudes muutnud vanemate hooldusõigust minimaalselt, rahuldades isa avalduse üksnes viibimiskoha osas ning andes koolivaliku osas isale üksnes otsustusõiguse. Muus osas ei ole maakohus vanemate ühist hooldusõigust piiranud. Hooldusõiguse piiramisel on maakohus kolleegiumi hinnangul tuginenud sellele, et lapse viibimiskoha määramise õiguse osas olid vanematel sellised erimeelsused, mis takistasid vanematel selles osas ühise hooldusõiguse teostamist. Lapse isa on menetluses esile toonud, et lapse ema ei ole taganud lapsele stabiilset elukohta, vahetades oma elukohta iga poole aasta tagant ning elades vaheldumisi Pärnus, Viimsis ja Tallinnas. Ainuke püsiv elukoht on lapsel olnud isa juures. Ringkonnakohus nõustub, et kindel kodu on lapsele, eriti algklassilapsele, turvatunde loomise seisukohast oluline. Ema senine elukorraldus ei veena ringkonnakohut, et ema mõistab, kuidas pidevad elumuutused võivad lapse vaimset tervist mõjutada. Määruskaebusele lisatud kirjavahetus, kus lapse õpetaja kirjeldab ühe nädala jooksul lapse kohanemist kooliga, kinnitab, et laps vajab ka õppetöös stabiilsust ning just kindel rutiin ja võimalus stabiilselt koolis käia loob lapsele kindlustunde ja positiivse meeleolu ning õpimotivatsiooni (II kd, tl 34). Sama kinnitab ka isa määruskaebuse vastusele lisatud
10.detsembri 2021. a kiri lapse klassijuhatajalt, kes kinnitab, et lapsel läheb koolis hästi, ta on rõõmus ja töötab tunnis kaasa, samuti on paranenud suhtlemine klassikaaslastega (II kd, tl 71). Kirjavahetus on pärineb ajast, mil laps hakkas püsivalt koolikohustust täitma.
22.Vastuseks avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.1.Ringkonnakohus ei nõustu ema seisukohaga, et maakohus on jätnud ema suhtluskorraga seotud väited oma määruses tähelepanuta ning analüüsimata. Maakohus on leidnud, et suhtluskorra osas võivad vanemad alati omavahel kokku leppida ning ringkonnakohtu hinnangul viitab vanemate võimekusele seda teha ka isa määruskaebuse vastusele lisatud kirjavahetus, milles vanemad arutavad suhtlemise korraldust lapse kooliskäimise ajal ajavahemikus 2021. a detsember ning pärast jõuluvaheaega õppeaasta lõpuni ning suvevaheajal (II kd, tl 68-70). Seega on vanematel suhtluskorra osas ajutised kokkulepped olemas. Ringkonnakohus järeldab, et ema on menetluse jooksul mõistnud, et tema ülesanne vanemana on tagada lapsele koolikohustuse täitmine ning seda saab teha ainult isaga koostööd tehes.
22.2.Nõustuda ei saa ema määruskaebuses pakutud kompromissiga, mille kohaselt lapse hooldusõigust ei tuleks muuta, vaid muuta tuleks ainult suhtluskorda selliselt, et lapse viibimiskoht on ema elukohas ning emal on lapse haridusküsimustes ainuhooldusõigus. Arvestades ema soovi elada Pärnus, tooks selline kompromiss kaasa suured muudatused lapse elukorralduses, mis ei oleks kooskõlas ka ema määruskaebuses viidatud Riigikohtu lahendiga tsiviilasjas nr 2-16-5794, kus Riigikohus on leidnud, et varasema lahendi muutmiseks peavad olema kaalukad põhjused. Viidatud lahendis leidis Riigikohus sarnaselt praegusele asjale, et kuna vanemate vahel olid suured erimeelsused laste viibimiskoha määramise õiguse osas, siis tuli selles osas anda hooldusõigus ühele vanematest. Kuna praeguses menetluses on ema
2-21-13656 leidnud vahetult enne kooliaasta algust, et ta soovib lapsega Pärnusse kolida, siis tuli maakohtul lapsele stabiilse elukorralduse tagamiseks anda lapse viibimiskoha määramise õigus isale. Just see muudatus hooldusõiguses võttis arvesse lapse huvisid, kuna lapse põhiline kodu ja ka koolikohustuse täitmine on seotud isa viibimiskohaga. Ema taotlus viia kogu oma elukorraldus ja lapse elukoht lapse varasemast elukohast mitme sõidutunni kaugusele teise Eesti otsa ei arvesta lapse õigusega suhelda mõlema vanemaga ning isa õigusega oma lapsega suhelda. Lapse ema pidi arvestama, et Pärnu ja Viimsi vaheline vahemaa on nii suur, et see ei võimalda jätkata mõlema vanema ja lapse suhtlust tavaks saanud määral.
22.3.Ringkonnakohus mõistab ema meelehärmi selle üle, et laps tunneb ema järele igatsust ning ei ole harjunud emast rohkem kui nädala eemal olema. Kuid ema unustab siinjuures, et elukohavahetus on olnud tema enda soov ning selle tagajärjeks ongi see, et emal on lapsega keerulisem vahetult suhelda. Isa menetluses esiletoodust nähtub, et kui vanemad kolisid lahku, oli isa eesmärk ja huvi toetada ema selles, et ema leiaks vanemate ja lapse ühisele elukohale lähemal asuva elukoha. Ema ei ole menetluses esile toonud ühtegi selget lapse huvidest lähtuvat põhjust Pärnusse kolimiseks. Samuti ei ole ema selgitanud endast lähtuvaid mõjuvaid põhjuseid Pärnusse kolimiseks peale selle, et seal elavad kõik tema ja lapse lähedased sugulased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lähedaste sugulaste elukoht Pärnus piisavalt kaalukas põhjus kogu lapse senise elukorralduse muutmiseks.
22.4.Lapse ema on pakkunud ühe lahendusena praegusele olukorrale võimalust, et laps võiks jääda koduõppele ning seejärel otsustada lapse elukoha ja kooli valik. Ema ei ole oma ettepanekut ühegi tõendiga täiendanud. Ringkonnakohtu hinnangul eeldab koduõpe kaalukaid lapsest tingitud põhjuseid, nt asjaolu, et lapsele on sotsialiseerumine keeruline või et talle ei sobi õppimine suures kollektiivis. Praegusel juhul on lapsega suhelnud valdade esindajad leidnud, et laps on heade sotsiaalsete oskustega. Seda on kinnitanud ka lapse klassijuhataja. Kolleegium nõustub lapse isaga, et koduõpe on vanema jaoks suur vastutus ja kohustus, mida täiskohaga töö kõrvalt on keeruline täita. Üksnes selleks, et laps saaks veeta rohkem aega emaga, ei ole kolleegiumi hinnangul lapse koduõppele suunamine põhjendatud. Ema ei ole määruskaebuses esile toonud ka tervisega seotud asjaolusid, mis viitaksid vajadusele suunata laps koduõppele. Ema on üksnes üldsõnaliselt leidnud, et lapse elukoht peaks sõltuma lapse tervise taastumisest ning vanemate vahelise koostöö saavutamisest. Kuna ema ei ole koduõppe kaalumiseks ühtegi tõendit ega kaalukat asjaolu esile toonud, et ole kolleegiumil võimalik ema vastavat ettepanekut hinnata ja selle kohta seisukohta võtta.
23.Kokkuvõttes leiab kolleegium, et maakohus on vanemate hooldusõiguse muutmise otsustamisel kõiki menetluses esiletoodud asjaolusid põhjalikult kaalunud ning maakohtu määruse muutmiseks pole alust. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse asjaolusid, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebuste menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a lapsele ja emale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaatide tasutaotlused lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
2-21-13656 Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.