Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et K. A. ja M. K. avaldused on võimalik rahuldada. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Osundatud paragrahvi 5. lõike järgi võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida anda välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei pea abieluvõimetõendit esitama isik, kes on Eestis elanud vähemalt kuus kuud vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kelle perekonnaseisuandmed kajastuvad rahvastikuregistris. Kohus tegi kindlaks, et avaldaja K. A. on xxxxxxx kodanik, sündinud xxxxxxxxxx.a. K. A. on xxxxxxxxxx. a antud Eestis ajutine kaitse ja väljastatud Eestis elamiseks elamisluba nr xxxxxxxxxx/xx tähtajaga kuni xxxxxxxxxx. a. Teine avaldaja M. K. on samuti xxxxxxx kodanik, sündinud xxxxxxxxxx. a. M. K. on ka xxxxxxxxxx. a antud Eestis ajutine kaitse ja väljastatud Eestis elamiseks elamisluba nr xxxxxxxxx tähtajaga kuni xxxxxxxxxx. a. K. A. ja M. K. on ühine laps O. K. , kes on sündinud xxxxxxxxxx. a. Avaldajad tulid Eestisse 6.

aprillil 2022. a seoses sõjaolukorraga nende kodakondsusriigis xxxxxxx. Abieluvõimetõendit avaldajatel xxxxxxx saada ei ole võimalik. Kohtu ärakuulamisel kinnitasid mõlemad avaldajad, et nad praegu abielus ei ole ning ei esine seaduse järgi takistusi abiellumiseks. K. A. sõnul on olnud ta varasemalt abielus V. A. , kuid ta kinnitas, et abielu lahutati kohtu poolt aastal 2010 või 2011. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel võib Eestis kehtiva perekonnaseaduse § 10 järgi abielu kehtetuks tunnistada või mille esinemisel on sama seaduse § 11 järgi abielu tühine. K. A. ja M. K. kinnitasid kohtuistungil, et abielu sõlmimise eesmärk on pikaaegse kooselu ametlikuks tegemine. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et avaldused on võimalik rahuldada ja anda avaldajatele luba Eestis abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita. TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus asja menetluskulud avaldaja kanda. Teadaolevaks menetluskuluks on avaldustelt tasutud riigilõivud, mis jäävad avaldajate kanda. Muid hüvitatavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega sätestatud juhul. Isikule abiellumiseks loa andmise määrusega ei kitsendata ühegi isiku õigusi ning seaduses ei ole ette nähtud määruskaebuse esitamise õigust sellise määruse peale. Seega ei saa käesoleva määruse peale esitada määruskaebust. Tulenevalt TsMS §-st 478 lg-st 4 kuulub kohtumäärus täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 466 lg 3 kohaselt jõustub määrus selle kättetoimetamisega avaldajatele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.