X avaldus lapse Y suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. juuni 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik C määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Puudutatud isik I : Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli Puudutatud isik II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu); Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 8. juuni 2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud Y-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avalduse asjaolud
1.X (avaldaja, lapse ema) esitas 27.11.2019 Harju Maakohtule avalduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et anda lapse emale kohtumenetluse ajaks õigus määrata Y (alaealine laps) viibimiskoht ja anda lapse emale õigus otsustada lapse haridust ja tervist puudutavaid küsimusi. Lapse ema esitas 08.12.2019 Harju Maakohtule avalduse, millega palus lõpetada lapse ema ja C (lapse isa) ühine hooldusõigus (kõigis küsimustes) lapse suhtes ning anda hooldusõigus üle lapse emale (kõigis küsimustes). Esialgse õiguskaitse avalduse ja põhiavalduse kohaselt elasid vanemad koos alates 2004. aastast ning nende kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg. Perena elati ühiselt Tallinnas. Lapse ema kolis lapsega senisest elukohast ära 2019. a juuni alguses. Lapse ema sai alles 2015. aastal teada, et lapse isal on Norras kunagi diagnoositud psüühikahäirena bipolaarsus. Bipolaarne häire on krooniline, elukestev ja päriliku eelsoodumusega psüühikahäire. 2015. aastal avaldus lapse isal võimas maaniaperiood, mille käigus kulutas lapse isa ohjeldamatult raha ja reisis põhjendamatult palju. Ka lapse vara hooldamisel käitus lapse isa ebaseaduslikult ja mõistlikule isikule mitteomaselt – algselt loobus lapse isa oma ema pärandist lapse kasuks ja palus päranduseks olev rahasumma 250 000 Norra krooni kanda lapse pangakontole, kuid mõni aeg hiljem võttis raha lapse kontolt ebaseaduslikult välja sellest kedagi teavitamata. Seega ei ole isa võimeline tegema vahet enda ja lapse varal. Lapse emale teadaolevalt kulutas lapse isa summat igapäevasteks kuludeks, reisimiseks, hotelliarvete tasumiseks. Lapse isa tundis ennast maaniaperioodil kõikvõimsana, esines meeleolu kõrgenemist, plaanid olid kõrgelennulised ja ideerohked, müratunnetus oli langenud. Samal ajal olid lapse isal unehäired, öid veetis ta hotellide fuajeedes arvuti taga. Lapse isa ei suutnud oma asjade eest hoolitseda, temalt varastati tihti ja ta kaotas oma reisidokumente. 2015. a maaniaperioodil haigusest teada saades asus lapse ema lapse isale koheselt abi otsima. Esmase psühhiaatrilise abi sai lapse isa XXX kliiniku psühhiaatrilt, kes samuti diagnoosis lapse isal bipolaarse häire ja määras ravimid. Hiljem jõuti Pärnu Haigla psühhiaatri juurde. Psühhiaatrid soovitasid lapse isale statsionaarset ravi, kuid lapse isa keeldus sellest esialgu ega võtnud ka talle määratud ravimeid. Lapse ema jaoks muutus isa käitumine talumatuks ning 2015. a sügisel tegi lapse ema katse lapse isast lahku minna. Läbirääkimiste tulemusel läks lapse isa 2015. a detsembris haiglaravile ning nõustus vabatahtlikult tarvitama regulaarselt ravimeid ja käima regulaarselt psühhiaatri juures kontrollis. Sellegipoolest loobus lapse isa peagi jälle ravimite regulaarsest tarvitamisest ning hoidis kõrvale arstlikust kontrollist. Seoses sellega muutusid lapse isa maaniaperioodid lapse ema jaoks talumatuks. 2019. a juunis otsustas lapse ema lõplikult lapse isast lahku minna ja kolis poolte ühisest elukohast välja. Laps asus elama koos emaga.
Avalduse esitamise ajaks elasid laps ja ema Tallinnas ning laps oli QQQ lasteaias nimekirjas ja käis eelkoolis. Esimestel kuudel pärast lapse ema lahkumist ei teinud lapse isa sellest suuremat probleemi. Kuna lapse isa ka muul moel ei kontakteerunud, jäi lapse emale mulje, et lapse isa ei soovi lapse kasvatamises edaspidi osaleda. Kui aga lapse ema asus ümber korraldama ühise ettevõtte majandamist ja soovist ettevõttest väljuda ning viia poolte ühisest elukohast ära oma asju, tekkist lapse isal ootamatu huvi lapse vastu. Lapse isa edastas lapse emale ähvardusi 10.09.2019 e-kirjas, et võib-olla paneb laps ema mõistusele tulema või võitleb isa lõpuni, mis saab lapse emale olema piinarikas ja kulukas. Lapse ema nägi nimetatud ähvardustes tõsist ohtu lapse heaolule ning ei julgenud enam last lasteaeda viia kartes, et lapse isa võtab lapse lasteaiast ja asub oma ähvardusi mingil moel ellu viima. Lapse ema ei viinud last lasteaeda 2019. a kogu septembri, oktoobri ja suurema osa novembrist. Lapse isa meeleolu ja meeleseisund võivad hetkega muutuda ning ta võib lapsega koos olles lapse unustada, asudes tegema tegevusi, mis tunduvad talle sel hetkel olulisemad või vajalikumad. Lapse isa võib ka ebaadekvaatselt arvata, et laps on piisavalt suur üksi toimetulekuks ja ise hakkama saamiseks, mistõttu võib ta jätta lapse lihtsalt järelevalveta või käituda temaga koos olles lapse vanust arvestamata. Kuna lapse isa on rääkinud ka lapse viimisest välismaale kooli, kardab lapse ema, et isa võib lapse enda juurde saades koheselt Eesti Vabariigist lahkuda. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid vanemad 20.11.2019 mitmeid kompromisskokkuleppeid, sh hooldusõiguse ja ülalpidamiskohustuse täitmise lepingu. Esmane kohtumine lapsega pidi toimuma 06.12.2019 pereterapeudi juuresolekul avalikus kohas Tallinna linna piires. Juba 21.11.2019 ehk järgmisel päeval pärast kokkulepete sõlmimist eiras lapse isa kokkuleppes sätestatut ning läks lapse lasteaeda. Lapse isa kohtus lapse rühmaõpetajaga ja viis lasteaeda tekke ja patju, väites seejuures, et need on õpetajale isiklikult. Laps viibis samal päeval nohu tõttu lasteaiast kodus ja isal ei õnnestunud lapsega kokkuleppeväliselt kohtuda. Lapse isa on ka varem käinud korduvalt lapse lasteaias, viies lapse ja ema teadmata lasteaeda lapse mänguasju. Mõned päevad pärast 20.11.2019 kokkulepete sõlmimist asus lapse isa kirjutama paljusõnalisi kirju pereterapeudile, kes pidi lapsega kohtumise juures viibima. Lapse isa püüdis pereterapeudile selgeks teha, et ta on pärit väga mõjukast Norra perekonnast. Samal ajal halvustas lapse isa lapse ema ja tema perekonda. Kirjadest pereterapeudile nähtub lapse isa soov viia laps elama välismaale. Seega on äärmiselt suur oht, et kui isa saab lapsega olla kahekesi, siis ta lahkub lapsega esimesel võimalusel Eestist. Samuti rääkis isa suurejoonelistest plaanidest lapsega. Lapse isa selgitas terapeudile, et lapse emal pole talle mingit õigust öelda, mis koht oleks parem isa ja lapse kohtumiseks. Samas oli lapse isa ise allkirjastanud kokkuleppe, mille kohaselt pidi esimene isa ja lapse kohtumine toimuma avalikus kohas pereterapeudi juuresolekul. Lapse isa on edastanud kolmandatele ja täiesti võõrastele isikutele lapsest fotosid, sh edastas lapse isa lapse alastipilte. Lapse isa on oma käitumisega korduvalt näidanud üles vastutustundetust lapse suhtes. Koduste probleemide tõttu ei ole laps käesoleval ajal eakohane. Laps oleks pidanud minema kooli, kuid ei saavutanud kooliküpsust ning laps sai ema taotlusel otsuse koolipikenduseks. Lapse isa reisib maaniaperioodidel palju ja ei ole mõeldav, et isa võtaks kooliettevalmistust vajava lapse ja läheks temaga suvalisel ajal reisima. Lisaks ei ole isa võimeline sel ajal lapse eest hoolitsema.
Psüühiliselt haige vanem ei ole ilmselgelt võimeline mõistma kokkulepete olemust ja sisu ning saama aru oma tegude tagajärgedest ja mõjust lapse heaolule. Lapse isa ei suuda tulla toime lapse eest hoolitsemisega. Lapse heaolust lähtuvalt on lubamatu lasta tekkida isegi väikseimal võimalusel, et psüühiliselt haige isa võiks lapse võtta enda juurde. Lapse isa ei asunud täitma 20.11.2019 kokkuleppeid ning seega pole võimalik järeldada, et ta üldse aru saab kokkulepete tähendusest, rääkimata nendest kinnipidamisest. Lapse isa on taganenud 05.12.2019 kirjas sisuliselt kõigist 20.11.2019 kokkulepetest ning sellest tulenevalt jäi ka lapse ja isa kohtumine 06.12.2019 ära. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja lapse emale hooldusõiguse üleandmine on ainus lapse elust, tervisest, heaolust ja huvidest lähtuv võimalus. Lapse isa ei ole võimeline lapse eest hoolitsema.
2.Harju Maakohtu 06.01.2020 määrusega kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja andis menetluse ajaks lapse emale õiguse otsustada ainuisikuliselt lapse viibimiskoha üle nii Eesti Vabariigis kui ka väljaspool, samuti hariduse- ja terviseküsimustes.
3.Lapse isa tunnistas kirjalikus vastuses avaldust osaliselt. Isa kinnitas, et tal on diagnoositud bipolaarne isiksusehäire, millega seoses on lapse isale määratud ravirežiim, mida isa järgib ja mille tulemusel ei ole tema käitumine diagnoositud haigusest mõjutatud. Lapse isa võtab raviarsti poolt temale välja kirjutatud ravimeid ja isa terviseseisund on stabiilne. 20.11.2019 lepingut pole ükski pool üles öelnud, mistõttu reguleerib see jätkuvalt kehtivalt poolte õiguseid lapse suhtes. 21.11.2019 lasteaeda minnes ei olnud isa eesmärgiks lapsega lepinguväliselt kohtuda. Ühelt poolt väidab lapse ema, et isa on lapsele ohtlik, kuid teisalt oli valmis isaga sõlmima hooldusõiguslepingu 6 päeva enne esialgse õiguskaitse avaldusega kohtusse pöördumist. Lapse isa on arvamusel, et lapse ema võis 20.11.2021 lepingud sõlmida üksnes seetõttu, et saada lapse isalt kokkulepete alusel ligi 150 000 eurot ning lõpetada ema suhtes algatatud kriminaalasi seoses lapse isa korterist varastatud varaga. Põhjendamatud on lapse ema väited, justkui oleks lapse isal pärast temale sobiliku ravirežiimi leidmist 2015. a sügisel olnud mingeid võimsaid maaniahoogusid. Lapse isa pole hoidnud kõrvale ravirežiimi täitmisest. Subjektiivsed on lapse ema väited justkui oleks lapse isa kulutanud palju raha või reisinud põhjendamatult palju. Lapse isa reisis ja reisib seoses äritegevusega. Vanemad leppisid kokku, et valivad ühiselt igasuviselt lapsele vähemalt ühe suvelaagri, mille eesmärk on keeleõpe ja/või võõraste kultuuride kogemine. Seega soovis lapse isa viia lapse välismaale suvekooli. Muuhulgas on lapse isa elukoht Eestis. Lapse ema ei ole võimaldanud lapse isal lapsega kohtuda. Sellises olukorras on küüniline seostada lapse isa probleemides lapse arenguga. Lapse ema ei ole esile toonud, miks on vajalik hooldusõiguse emale üleandmine ka lapse haridusküsimustes. Kohus ei saa eeldada, et ühise hooldusõiguse teostamine haridusküsimustes ebaõnnestub. Lapse isa palus jätta lõpetamata hooldusõigus haridusküsimustes. Muus osas ei vaielnud lapse isa avaldusele vastu.
4.Tallinna Kesklinna Valitsus toetas 02.03.2020 seisukohas ema avaldust, kuid leidis, et vanemad võiksid hooldusõiguse küsimuse lahendada kompromissi kaudu, sest see vastab kõige enam lapse huvidele.
5.Põhja-Tallinna Valitsus toetas 03.03.2020 seisukohas kokkuleppe sõlmimist vanemate vahel.
6.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt 26.05.2020 istungil esitatud seisukoha kohaselt on ema stabiilse ja eesmärgipärase käitumisega lapse kasvatamisel, teda saab usaldada. Isa käitumises ei ole järjepidevust ning see seab kahtluse alla tema võime hooldusõigust teostada. Hooldusõiguse lõpetamine täies ulatuses ei ole lapse huvidega vastuolus. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohtu 08.06.2020 määrusega lõpetas kohus vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes ja andis lapse hooldusõiguse üle ainuisikuliselt lapse emale. Maakohus määras, et määruse jõustumisel tühistada 06.01.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Lapse esindamisega seotud kulud jättis kohus riigi kanda, teiste menetlusosaliste kulud nende endi kanda.
8.Kohus selgitas, et lapse isa ei osalenud 26.05.2020 toimunud istungil ja kohus kuulas isa ära telefoni teel 27.05.2020. Lapse isa kõne sisu tema ärakuulamisel oli raskesti mõistetav, lapse isa avaldas hüplikke asjassepuutumatuid mõtteid. Lapse isa avaldas ärakuulamisel kaks asja sisuga seotud väidet: tema täiskasvanud lapsed on tublid ning ta ei näe põhjust, miks alaealine laps ei peaks sama tubliks kasvama; lapse isa soovib oma lapsega suhelda. Kohtuniku selgituse peale, et käesolevas asjas arutatakse lapse hooldusõigust, mitte suhtlemise korda ning suhtlemise korra kindlaksmääramiseks tuleb avaldusega kohtu poole pöörduda, ärritus lapse isa tugevalt.
9.Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-dele 116 lg 1, 123 lg 1, 124 lg 1 ja 137 lg 1 ning asus seisukohale, et kogutud kirjalikest tõenditest, samuti vanemate ärakuulamistest ning lapse isa poolt kohtule saadetud kirjadest ilmneb, et lapse isa ei ole käesoleval ajal võimeline lapse eest hoolitsema. Kogutud tõenditest nähtuvalt ei saa lapse isa käesoleval ajal enda elu korraldamisega hakkama, ta on tulenevalt oma tervislikust seisundist ise suure abivajadusega. Lapse isa ei ole kohtu hinnangul võimeline käesoleval ajal adekvaatselt teostama lapse hooldusõigust üheski hooldusõiguse aspektis. Alates 2019. a juunist kuni käesoleva ajani, s.o aasta, ei ole lapse isa üldse lapse hooldusõigust teostanud. Esitatud tõenditest nähtuvalt võimalik, et tervislikel põhjustel. Lapse sujuv elukorraldus on ema poolt tagatud, ema on lapse üksi hooldamisega väga hästi hakkama saanud.
10.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ühise hooldusõiguse tervikuna lõpetamine ja emale üleandmine. Määruskaebus
11.Harju Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse lapse isa, kes palus maakohtu määruse tühistada täies ulatuses ja jätta lapse ema avaldus rahuldamata. Alternatiivselt palus lapse isa saata asi tühistatud ulatuses tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus lapse isa jätta ema kanda.
12.Määruskaebuse kohaselt ei rajane kohtulahend tõenditel. Kohus on ainuüksi psüühikahäire olemasolu tõttu lõpetanud vanemate ühise hooldusõiguse ning kohus pole seejuures analüüsinud psüühikahäire mõju lapse kasvatamisele või hooldusõiguse teostamisele. Samuti ei ole aru saada, millistele tõenditele on kohus oma otsuse rajanud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi ekspertiisiakti ning kohus ei korraldanud ekspertiisi ka omal algatusel, selgitamaks välja, kas üldse või kuidas mõjutab lapse isa bipolaarne psüühikahäire võimet last kasvatada. Teiseks ei ole kohus hinnanud, kas muud alternatiivsed lahendused võiksid viia rahuldava tulemuseni, et lapse huvid oleksid tagatud, kuid isa säilitaks lapse
hooldusõiguse. Lapse ema on esitanud isa kohta paljasõnalisi kirjeldusi isa maania- ja depressioonihoogude kohta, kuid ema väidetest ei tulene, et seetõttu oleks lapse isa kuidagi ohtlik või ei suudaks hooldusõigust teostada. Lapse isa võtab ravimeid regulaarselt ning tal ei ole esinenud äärmuslikku depressioonihoogu vähemalt 15 aastat. Ravimitega hoiab lapse isa haigust kontrolli all. Kohus ei ole hinnanud lapse ema väiteid kooskõlas tõenditega.
13.Lapse ema poolt taotletud ja kohtu poolt rahuldatud meede ei vasta olukorrale. Lapse ema pole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, millest tuleneb tema kartus last lasteaeda viia. Seejuures oleks olnud nõude aluseks PKS § 119, mitte hooldusõiguse täielik äravõtmine. Kohus on ebaõigesti leidnud, et isa pole hooldusõigust teostanud 2019. aasta juunist tulenevalt oma tervislikust olukorrast. Isa pole saanud hooldusõigust teostada, kuna ema ei võimalda lapsel isaga kohtuda.
14.Maakohus on rikkunud isa ärakuulamisõigust. Kohus helistas isale 27.05.2020, kuid lapse isa oli sel hetkel autoroolis. Isa soovis leppida kokku uut aega ärakuulamiseks, kuid vastav palve jäi kohtupoolse vastuseta. Samuti on kohus märkinud, et isa jutt oli hüplik ja mõistetamatu. Kuna lapse isa ei valda eesti keelt, rääkis ta kohtuga inglise keeles, kuid kohtu puuduliku inglise keele tõttu ei olnud isal võimalik sellest aru saada või vestlust pidada. Kohus lõpetas kõne väga kiirelt ning sellist vestlust ei saa pidada isa ärakuulamiseks. Menetluse edasine käik
15.Lapse ema palus jätta määruskaebus läbi vaatamata, kuna määruskaebus on esitatud hilinenult ning alternatiivselt kontrollida lapse isa tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning peatada menetlus kuni lapse isa suhtes on eestkoste seadmise menetlus lõppenud jõustunud lahendiga. Määruskaebuse läbivaatamisel palus ema jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud lapse isa kanda.
16.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul on maakohtu lahend oma lõppjäreldustes õige ja vastab lapse huvidele.
17.Maakohus korraldas 01.10.2020 istungi lapse isa ärakuulamiseks. Lapse isa ja tema esindajad avaldasid, et lapse isal ei ole probleemi, kui ema otsustab lapse tervise ja vara küsimusi, aga isa soovib kaasa rääkida haridus- ja huvialade küsimustes. Lapse isa on nõus, et kuna ta viibib palju välismaal, siis on viibimis- ja elukoha määramise õigus lapse emal, aga see peaks olema Eesti Vabariigi piires. Kohtu poolt on algatatud teine tsiviilasi välja selgitamaks lapse isa tervislik seisund ning selles läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiis tõendab, et isa on teovõimeline. Isa on last kasvatanud viis ja pool aastat ning on vahetult lapse elus osalenud. Lapse isa soovib täita hooldusõigust haridus- ja huvialade küsimuses.
18.Tallinna Kesklinna Valitsus on seisukohal, et määruskaebuses puuduvad kaalukad asjaolud, millest lähtuvalt maakohtu määrust tervikuna tühistada. Samas pole välistatud, et kohtumäärust võiks täpsemalt ja täiendavalt põhistada. Siiski ei toeta eestkosteasutus lapse isa määruskaebust.
19.Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et määruskaebus on esitatud hilinenult, määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleks jätta rahuldamata.
20.Harju Maakohtu 15.09.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-8763 jäeti lapse isale eestkostja määramata. Kohus tuvastas, et menetluses läbi viidud eksperthinnangus on leitud, et kuigi
isikul esineb bipolaarne meeleoluhäire, siis see ei takista tal oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida.
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 2021.a juulis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on tsiviilasi alates 27.07.2021.
22.Ringkonnakohus andis 31.05.2022 menetlusosalistele võimaluse seisukohtade esitamiseks. Oma seisukoha esitas lapse ema. Samuti edastas inglise keelses e-kirja oma seisukoha lapse isa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtumääruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus jääb rahuldamata.
24.Avaldaja ja Põhja-Tallinna Valitsus on seisukohal, et määruskaebus on esitatud hilinenult. Maakohus luges määruse kättetoimetatuks 04.07.2020, olles saatnud 30.06.2020 lapse isale määruse e-kirjaga, mis sisaldas eesti- ja ingliskeelset hoiatust selle kohta, et kohtudokumendi kättesaamise kinnituse mitteedastamisel loeb kohus dokumendi kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel TsMS § 3141 lg-st 2 tulenevalt. Lapse isa esitas esindaja vahendusel määruskaebuse 20.07.2020. Kuigi maakohus saatis kohtumääruse lapse isale e-kirjaga ka varem (09.06.2020), puudub lapse isa selgesõnaline kinnitus kohtule määruse kättesaamise kohta. 10.06.2020 e-kirjas on lapse isa teatanud, et ta ei saa faili avada. Kuna maakohus luges kohtumääruse kättetoimetatuks 04.07.2020, siis ei saa määruskaebust lugeda hilinenult esitatuks.
25.Seoses määruskaebuse väitega, et lapse isa jäeti maakohtus nõuetekohaselt ära kuulamata, märgib ringkonnakohus, et maakohus on kuulanud lapse isa ära pärast määruse tegemist 01. oktoobril 2020. Seega on ringkonnakohtu menetluse ajaks lapse isa ära kuulatud.
26.PKS § 137 lg 1 kohaselt võib juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kumbki vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
27.Maakohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse eelkõige põhjusel, et lapse isa ei ole võimeline käesoleval ajal lapse eest hoolitsema. Sealjuures ei ole maakohus viidanud konkreetsetele tõenditele ega põhjendanud, kuidas nendest tuleneb, et lapse isa ei ole võimeline psüühikahäire tõttu hooldusõigust teostama. Maakohus ei ole oma seisukohta sisuliselt põhjendanud. Riigikohus on varasemalt näiteks vanema hooldusõiguse piiramise vaidluses selgitanud, et lapse huvidega ei ole kooskõlas piirata vanema hooldusõigust ainuüksi põhjusel, et vanemal on psüühikahäire, mis võib raskendada hooldusõiguse teostamist (Riigikohtu 30.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-3628, p 19). Maakohtu määrusest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks kindlalt väita, et lapse isa vaimne tervis
takistab lapse isal täielikult hooldusõigust teostamast. Menetluses pole esitatud ühtegi eriteadmistega isiku (nt psühhiaatri või psühholoogi) arvamust, millest nähtuks isa võimetus lapse eest hoolitseda. Käesoleval juhul on asjas esitatud lapse ema kirjeldus psüühikahäire mõjust lapse isa käitumisele, lapse ema e-kirjavahetus arstidega perioodist 2015-2018, lisaks lapse isa e-kirjad, kuid nendest ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha järeldust, et lapse isa psüühikahäire takistas tal maakohtu määruse tegemise ajal lapse hooldusõigust teostamast. Samuti jääb ebaselgeks maakohtu järeldus, mille kohaselt lapse isa ei saa iseenda elu korraldamisega hakkama. Maakohus pole selgitanud, millel selline järeldus põhineb. Tsiviilasjas nr 2-20-8763 lapse isa suhtes 17.08.2020 läbiviidud kohtupsühhiaatria ekspertiisi kohaselt ei esine lapse isal rasket psüühikahäiret, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Lapse isa põeb bipolaarset meeleoluhäiret. Lapse isa saab käesoleval ajal aru oma tegudest ja ta on võimeline neid juhtima. Temal esineval häirel võib esineda lühiajalisi episoode, mil isikul on eelnimetatud võimekus alanenud, kuid eksperdi käsutuses olevate andmete põhjal temal seda esinenud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul käesolevas asjas esitatud tõendeid, mille pinnalt saaks kindlalt asuda seisukohale, et lapse isa pole võimeline oma tervislikust seisundist tulenevalt lapse hooldusõigust teostama.
28.Eeltoodu ei anna aga alust maakohtu määrust tühistada. Kolleegium märgib, et materjalidest nähtub, et vanemate vahel oli enne lapse ema poolt kohtusse pöördumist hooldusõiguse osas erimeelsusi. 20.09.2019 e-kirjas on lapse isa avaldanud soovi panna laps suviti välismaale huvikooli (I kd tl 30, 32). 23.11.2019 e-kirjas on lapse isa viidanud soovile, et laps elaks välismaal (I kd tl 47-49, 52-53). Lapse ema on menetluses selgitanud, et laps on liiga noor õppimaks huvikoolis välismaal. Samuti on lapse ema vastu, et laps elaks välisriigis. Lapse vanemad on sõlminud 20.11.2019 lepingu, millega reguleerisid lapse suhtes ülalpidamiskohustuse täitmist, hooldusõigust lapse suhtes ning lapsega suhtlemiskorda. Menetluses esitatud väidetest nähtuvalt ei ole vähemalt suhtlemiskorra ja hooldusõiguse osas lepingut kokkulepitud kujul täidetud. Kompromissi läbirääkimisi on peetud ka maakohtu menetluse kestel. Ka eeltoodu kinnitab, et vanematel on hooldusõiguse osas olnud vaidlusi. Seonduvalt varahooldusega on lapse ema välja toonud, et lapse isa loobus oma ema pärandist lapse kasuks, paludes raha kande lapse kontole (I kd tl 12-13), kuid hiljem võttis selle raha siiski lapse kontolt välja (I kd 14). Lapse isa ei ole seda vaidlustanud ega ole vaielnud vastu lapse ema väitele, et raha väljavõtmine ei olnud lapse huvides.
29.Maakohtule 02.03.2020 esitatud kirjalikus seisukohas leidis lapse isa, et hooldusõigus tuleb jätta lõpetamata haridusküsimuse osas. Ülejäänud osas nõustus lapse isa lapse ema avaldusega. Kuigi määruskaebuses palus lapse isa maakohtu määruse tühistada, siis pärast määruskaebuse esitamist toimunud ärakuulamisel oli lapse isa seisukohal, et tema soovib hooldusõigust teostada haridusküsimuses. Samuti avaldas lapse isa, et ta ei ole vastu, et lapse ema otsustab vara ja tervise küsimusi, samuti elu- ja viibimiskoha üle Eesti piires. Eeltoodust järeldub, et menetluses lapse isa sisuliselt ei vaidle selle üle, et hooldusõigust teostab lapse ema, välja arvatud haridusküsimuses ja väljaspool Eestit elu- ja viibimiskoha küsimuses.
30.Riigikohtu 07.06.2011 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11 (p 21) tuleneb, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul täidetud PKS § 137 sätestatud tingimused hooldusõiguse lapse emale üleandmiseks. Lapse vanemad elavad
lahus ning lapse ema ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada. Lapse isa ei vaidle vastu, et valdavas osas teostab hooldusõigust lapse ema. Osas, milles isa soovib hooldusõigust säilitada (haridusküsimus ning viibimiskoht väljaspool Eestit) on vanemate vahel erimeelsusi. Pärast vanemate kooselu lõppemist on lapse hooldusõigust teostanud lapse ema. Sealjuures nähtub menetluses esitatud väidetest, et ka vanemate kooselu ajal viibis lapse isa olulise osa ajast väljaspool Eestit tööreisidel ning faktilist hooldusõigust teostas lapse ema. Lapse isa ei ole vaielnud vastu lapse ema suutlikkusele hooldusõigust teostada. Lisaks on lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukoha kohaselt vanemate vahelised suhted sedavõrd halvad, et nad ühiselt ei suuda last puudutavaid olulisi asju kokku leppida. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu arvates ühise hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse üleandmine lapse emale põhjendatud ega ole lapse huvidega vastuolus.
31.Ülaltoodust tuginedes tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
32.Lapse isa on viidanud, et lapse ema ei ole võimaldanud temal lapsega suhelda. Ringkonnakohus märgib, et ainuhooldusõiguse ühele vanemale üleandmine ei võta teiselt vanemalt õigust ja kohustust lapsega suhelda (PKS § 143 lg 1). Suhtlemiskorra kindlaksmääramise avaldust ei ole lapse isa käesolevas asjas esitanud, mistõttu ei saa kohus käesolevas asjas suhtlemiskorra kindlaksmääramise küsimust otsustada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
33.Arvestades, et tegemist on lapse hooldusõigust puudutava vaidlusega, peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1, lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.