2-15-19259/28 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

OÜ MG Visit esitas 22.12.2015 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse ERSAP OÜ vastu. Pankrotiavalduse põhjenduste kohaselt on ERSAP OÜ-l OÜ MG Visit ees üheksast ettemaksuarvest (nr 2505004, 2505005, 2605003, 2705005, 2705004, 2805005, 2805006, 2805007, 2805008) tulenev võlgnevus kokku summas 65 194,02 eurot. Pankrotiavalduse kohaselt Autec Grupp OÜ tellis ERSAP OÜ-lt erinevaid ehitusmaterjale. ERSAP OÜ esitas Autec Grupp OÜ-le hinnapakkumised ehitusmaterjalide müügiks, millele Autec Grupp OÜ on andnud omapoolsed aktsepteeringud. Sellele järgnevalt esitas ERSAP OÜ kui ehitusmaterjalide müüja ettemaksuarved Autec Grupp OÜ-le kui ehitusmaterjalide ostjale vastavalt tehtud hinnapakkumistele, mis tasuti Autec Grupp OÜ poolt, kuid ERSAP OÜ ei ole seniajani hinnapakkumises toodud kaupa Autec Grupp OÜ-le tarninud. Autec Grupp OÜ esitas 07.10.2015 ERSAP OÜ-le müügilepingutest taganemise avalduse ja ettemaksu tagastamise nõude. Autec Grupp OÜ taganes taganemisavalduse esitamisega ERSAP OÜ-ga sõlmitud müügilepingutest, mille alusel ERSAP OÜ esitas ettemaksuarved. Ühes müügilepingutest taganemisega palus Autec Grupp OÜ tagastada lepingute alusel ülekantud raha, kuid ERSAP OÜ ei tagastanud Autec Grupp OÜ poolt tasutud raha. Autec Grupp OÜ ja OÜ MG Visit sõlmisid 20.10.2015 nõude loovutamise lepingu. Nõude loovutamise lepinguga Autec Grupp OÜ loovutas oma rahalise nõude summas 65 185 eurot koos kõrvalkohustustest tulenevate õigustega ERSAP OÜ vastu OÜ-le MG Visit, millest teavitati ka võlgnikku 02.11.2015. Koos teatega nõude loovutamise kohta esitas OÜ MG Visit pretensiooni kohustuse täitmiseks ja pankrotihoiatuse. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ning võlgnik ei suuda juba pikemaajaliselt täita oma sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi. OÜ MG Visit taotleb kuulutada välja ERSAP OÜ pankrot. Kohus 04.01.2016 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja 28.01.2016 nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter Allikvere.

Tsiviilasi nr 2-15-19259 haldurile esitatud dokumentide ja andmete põhjal. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul võlgu 65 182,01 euro suuruses summas. Võlgniku varaks on raha Swedbank AS pangakontol summas 44 300,30 eurot, mille lisaks ajutise halduri taotlusel paigaldatud arestile on konto arestitud summas 44 298,50 EUR Harju Maakohtu 08.10.2015 määruse alusel kriminaalasjas 1-15-8216. Võlgniku majandustegevus on lõppenud hiljemalt 2015 septembris, ettevõttel sisuliselt puudub juhtkond, võlgniku varad on arestitud, samas on võlausaldaja-avaldaja poolt esitatud sissenõutav nõue summas 65 185,00 eurot, võib võlgniku püsivat maksejõuetust lugeda tuvastatuks ilma põhjalikuma finantsmajandusliku analüüsita. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus tekkis hiljemalt 2015.a. septembrikuus, millal võlgniku kontolt võeti sularahas välja suurem summa raha, mille seotust võlgniku majandustegevusega on raske oletada. Võlgnik tegeles alates 2007 aastast kuni 2015 aasta veebruarini ehitustegevusega Eestis ja Soomes, tehes Soomes ehitustöid alltöövõtu korras. Ettevõttes töötas kuni neli töötajat. Äriühing saavutas oma majandustegevusega käibe, mis oli piisav kulude katmiseks ja ka mõõduka kasumi saavutamiseks. 2013. majandusaasta aruandes kajastati äriühingu omakapital (suurus, mille võrra varade väärtus ületab kohustuste väärtuse) summas 100 937,00 eurot. Kuna 2014. majandusaasta aruannet pole koostatud, puuduvad täpsed andmed 2014. aasta majandustulemuste kohta, kuid R. K. selgitas, et märtsis 2015.a., mil tema andis äriühingu juhtimise ja kogu firmaga seotud raamatupidamise volituse alusel üle A. S.ele ja sellega seotud isikutele, ettevõttel tasumata võlgu ei olnud. R. K.l oli tervislikel põhjustel kavatsus anda kogu ettevõte A. S.ele üle, s.h. müüa osak hinnaga 5 000,00 eurot, kuna alates märtsist ta polnud enam võimeline töötama ehituses. Perioodil 24.08.2015 kuni 22.09.2015 võeti võlgniku pangakontolt pangakaardiga, mis on väljastatud R. K. nimele (kasutajaks), sularaha kokku summas 54 400,00 eurot, seejuures perioodiliste maksetena, ca 3 200,00 eurot päevas. Ühtki makseid õigustavat kuludokumenti pole ajutisele haldurile teadaolevalt olemas. Nimetatud raha väljavõttega ja võlgniku vara vähendamisega olulisel määral tekitati võlgniku püsiv maksejõuetus. Sellega pandi ajutise halduri hinnangul seni tuvastamata isikute poolt toime kuritegu, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 2 järgi, kui isikule usaldatud võõra vara ebaseadusliku enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. R. K. selgitab oma seletuses, et viidatud pangakaart on küll tema nimele vormistatud, kuid kaardi andis ta A. S.ega seotud isikutele, kelle nimesid ei tea, üle 2015.aasta suvel, kaardi kasutamiseks vajalikud koodid olid A. S.ele teada juba varem, ja tema ise pole selle kaardiga mingeid pangatehinguid teinud. Vaatamata mitmetele teabenõuetele hoidus A. S. igasugusest kontaktist ajutise halduriga, A. S.e suhtes täitemenetlust läbiviiva täituri E. Vilippuse andmetel hoidub A. S. kõrvale ka täitemenetlusest, varjates oma elukohta. Maksu- ja Tolliamet teatas, et võlgniku maksuvõlg on intressivõlg 0,01 eurot, lisades, et OÜ ERSAP on kaasatud kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse, milles on kahtlustatavad ärihingud, kes tegid makseid võlgnikule. Maksu- ja Tolliamet selgitas ajutisele haldurile, et teatud isikutele on kahtlustused esitatud, kohtulikku süüdimõistvat ja kolmanda isiku jaoks kohustuslikku lahendit või kohtulikku kokkulepet ei ole tehtud, mistõttu hetkel neil alustel puudub ka Maksuja Tolliametil nõue võlgniku vastu. Võlgniku pangakonto arest teostati võimaliku konfiskeerimisotsuse tagamiseks. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku võlgniku pankrot kuulutada välja ning andis nõusoleku enda nimetamiseks ERSAP OÜ pankrotihalduriks.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 65 185,01 eurot, kuid vara on 44 300,30 euro väärtuses, mis on arestitud kriminaalasja nr x-xx-xxxx raames. Seega võlgniku varad ei kata kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu - võlgniku pangakontolt 54 499,00 € sularahas väljavõtmine ja kolmandate isikute poolt omastamine. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2015.a septembris. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele ja tekkimise ajale. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kuriteoteate edastamine Ajutine haldur on võlgniku pangakonto väljavõtte ja juhatuse liikme R. K. selgituste alusel tuvastanud, et maksejõuetuse põhjustas kuriteo tunnustega tegu võlgniku pangakontolt on sularahas välja võetud 54 499,00 €, mida ei ole kasutatud võlgniku majandustegevuses, vaid on kolmanda isiku poolt omastatud. Sellega on ajutise halduri hinnangul seni tuvastamata isikute poolt pandud toime kuritegu, mis on kvalifitseeritav KarS § 201 lg 2 p 2 järgi kui isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §193 lg 1 sätestab, et uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 194 lg 1 järgi on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teade. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Võlgniku juhatuse liige R. K. 29.01.2016 kohtule saadetud vastuses ja 25.02.2016 kohtuistungil selgitas, et täitis juhatuse liikme kohustusi 2015.a märtsikuuni, siis ta haiguse tõttu ERSAP OÜ juhtimisest eemale. R. K. leidis mehed, kes pidid firma ära ostma, nende soovil R. K. andis volituse A. S.ele, sest osad töötajad veel Soomes töötasid ja firma asju tuli korraldada. R. K. sõnul andis ta meestele üle ka R. K. nimele väljastatud ERSAP OÜ deebetkaardi koos pangakoodidega. Volituse ja pangakaardi saanud mehed kadusid, osaühingu müügilepingut ei

Tsiviilasi nr 2-15-19259 ole sõlmitud. Nendest meestest ühe nimi olevat A., temaga olevat R. K. kunagi varem probleemideta teinud ühe teise äriühingu müügitehingu, ka Maksu- ja Tolliametile olevat nende isikute nimed teada. Kohus leiab, et ERSAP OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on põhjendatud ajutise halduri hinnang, et võlgniku vara on pööratud kolmanda isiku kasuks ning sellega on põhjustatud võlgniku püsiv maksejõuetus. ERSAP OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on 24.08.2015– 22.09.2015 järjestikuste väiksemate summade väljamaksetega pangaautomaadist välja võetud peaaegu igapäevaselt sularaha 3200 € päevas (eelduslikult sularaha väljavõtmise päevalimiit), kokku summas 54 499,00 €. Ajutisel pankrotihalduril ei ole jõupingutustele vaatamata õnnestunud saada selle raha äriühingu majandustegevuses kasutamist tõendavaid raamatupidamise alusdokumente. ERSAP OÜ praeguse teise juhatuse liikmega, A. S.ega, ei ole ajutisel halduril õnnestunud kontakti saada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites märkinud, et omastamise objektiivne koosseis on valduses oleva või usaldatud võõra vallasasja või vara ebaseaduslik pööramine enda või kolmanda isiku kasuks, mis peab ilmnema objektiivse teona. Võõra vallasasja või muu võõra vara enda kasuks pööramine on KarS § 201 dispositsioonis sätestatud omastamise koosseisuline tunnus, mille tuvastamine kohtu poolt ei eelda seda, et süüdistuses oleks otsesõnu märgitud, et isik pööras mingi vallasasja või muu vara, mis oli talle võõras, enda või kolmanda isiku kasuks. Piisab sellest, kui süüdistuses kirjeldatakse faktilisi asjaolusid, mis on õiguslikult hinnatavad kui võõra vallasasja või muu võõra vara enda kasuks pööramine KarS § 201 mõttes (vt RKKKo 3-11-46-08, p 30). Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud seisukohta, et vara usaldamise mõiste KarS § 201 lg 1 teise teoalternatiivi tähenduses hõlmab ka juhtumeid, kus on olemas arvelduskonto omaniku nõusolek teise isiku juurdepääsuks arvelduskontole ja sellel oleva raha käsutamiseks. Omastamisega on tegemist siis, kui isik teeb selliseid toiminguid (rahaülekandeid), milleks teda volitatud ei ole, pöörates vara enda või kolmanda isiku kasuks. Kohus leiab, et isiku poolt talle usaldatud pangakaardiga äriühingu pangakontolt sularaha väljavõtmist saab käsitada omastamisena, kuni puuduvad tõendid sularaha kasutamise kohta äriühingu majandustegevusega seonduvalt. ERSAP OÜ pangakonto väljavõttest järelduvalt tehti äriühingu majandustegevusega seonduvaid makseid pangaülekannete ja kaardimaksete teel. Nendel asjaoludel ei saa mõistlikult eeldada, et äriühingu majandustegevusest tulenes 2015.a augusti lõpus- septembris ca ühe kuu jooksul sularaha tehinguid igapäevaselt 3200 € ulatuses. Äriühingu teine juhatuse liige, arvelduskonto käsutamiseks volituse saanud A. S.e asukohta ei ole õnnestunud ajutisel pankrotihalduril ega kohtul välja selgitada. Kohus leiab, et on põhjendatud kahtlus, et ERSAP OÜ arvelduskonto käsutamiseks volitust omanud ja arvelduskontolt sularaha välja võtnud isik on selle pööranud enda kasuks. Seega esinevad ERSAP OÜ arvelduskontolt väljavõetud sularaha käsutamises KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kohus määrusega edastab kuriteo teate prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 lg 1 ja 2 sätestab ajutise halduri õiguse saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Esitatud tööaja arvestuse kohaselt on P. Allikvere kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks (järelpärimised krediidiasutustele, ametitele, registritele jms täiendav ekirjavahetus, elukoha päringud; tutvumine võlgniku äriregistri andmetega majandusaasta

Tsiviilasi nr 2-15-19259 aruannetega, pangakonto väljavõtetega; seletuse võtmine võlgnikult (väljasõiduga Pärnusse), päringute ja taotluste koostamine; nõupidamised avaldaja esindajaga, MTA esindajaga; ajutise halduri arvamuse koostamine; ettevalmistus kohtuistungiks, osavõtt istungist) kokku x tundi. Taotluses on ajutine haldur ekslikult toimingute ajakulu summaks märkinud x tundi, kohtuistungil ajutine haldur taotles lähtuda tasu määramisel töötundide tegelikust summast x tundi. Arvestusega x eurot tunnis on ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (x €), millele lisanud käibemaks summas x eurot. Lisaks on ajutine haldur teinud vajalikke kulutusi bürookuludele (posti-, interneti, paljunduse-, transpordi jms. teenus) arvestusega 4,5 eurot tunnis kokku 78,75 € (17,5 h x 4,5 €), millele lisanud käibemaks summas 15,75 eurot. P. Allikvere taotleb tasu ja hüvituse koos käibemaksuga välja mõista võlgniku vara arvelt, väljamaksega ajutist haldurit teenindavale OÜ Parasmäe büroole. Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et 25.02.2016 istungil täpsustatud suuruses tasu ja kulud on selles asjas vajalikud ja põhjendatud. Ajutine pankrotihaldur on pidanud selles asjas tegema tavapärasest suuremaid pingutusi andmete saamiseks. Vaatamata sellele ei ole ajutine pankrotihaldur saanud ühendust võlgniku seadusliku esindaja A. S.ega, saanud võlgnikult ega maksuhaldurilt ühtegi aruannet ega raamatupidamise dokumenti. Kohus leiab, et nendel asjaoludel on põhjendatud ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi. Ajutise halduri näidatud tunnitasu x € on mõistlik, see on kooskõlas ajutise halduri kutseoskustega, täidetud ülesannete ning kohtule esitatud aruande sisu ja mahuga. Samuti on kohtu hinnangul vajalikud ja mõistlikud ajutise halduri ülesannete täitmise kulud koos käibemaksuga summas 94,50 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku pangakontol on üle 40 000 €. Seega on võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude (sh ajutise halduri tasu ja kulude) katteks ning, vaatamata sellele, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajalt on nõutud deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 €, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja kulud välja pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotluse alusel kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja OÜ-le Parasmäe, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.