Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Pavelson
Otsuse avalikult teatavaks- 30. mai 2022, Rapla tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-21-19426
Tsiviilasi
O K ja K K hagi K K vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5256 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 O K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx). Hageja 2 K K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama). Hagejate seaduslik esindaja eestkostja K R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht sama, e-post). Kostja K K (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx, epost ).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Rahuldada hagi osaliselt.
maha arvestatud pool K R makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel, seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 213,44 eurot.
Seega on kostja, kui laste O K ja K K isa, kohustatud neid ülal pidama. Perekonnaseaduse § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o alates 01.01.2020 292 eurot. Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustustest. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist miinimummääras, seega puudub tal kohustus tõendada ülalpidamisele tehtavaid kulutusi. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks töövõimetu. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub sissetulek või tema varaline olukord ei võimalda laste ülalpidamist toetada hagetud määras. Kostja ei ole hagile kirjalikult vastanud. Seega leiab kohus, et kostja on töövõimeline. Lähtudes laste vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 292 eurot igas kuus ühe lapse kohta alates hagiavalduse esitamisest, s.o alates 12.12.2021 kuni 31.12.2021. Perekonnaseaduse § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus leiab, et hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest ning elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu hagejatele tekkinud kahju hüvitamise osas ajavahemikul 01.04.2021-11.12.2021. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud perekonnaseaduse § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1.aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 sätestab, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid
vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus leiab, et hagejate nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega elatise väljamõistmise osas alates hagi esitamisest ning elatise tasumise kohustuse täitmata jätmise tõttu hagejatele tekkinud kahju hüvitamise (elatise võlgnevuse) osas ajavahemikul 01.04.202111.12.2021 (8 kuud x 292 =2336; 292:31=9,42; 11x9,42=103,61; 2336+103,61=2439,61). Eeltoodust lähtuvalt kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12.12.2021 kuni 31.12.2021 elatis hagejate ülalpidamiseks igakuiselt 292 eurot kuus iga lapse kohta. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis ajaperioodi 12.12.2021 kuni 31.12.2021 178,98 eurot kumbagi lapse kasuks. Alates 01.01.2022 kuni hagejate täisealisuseni kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis iga lapse kohta PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool K R makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel, seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 213,44 eurot. Teisele lapsele makstava elatise summa (käesoleval ajal 213,44 eurot) kuulub alates 01.01.2022 kuni esimese lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.04.2033, vähendamisele 15% PKS § 101 lg 7 alusel, seega on käesoleval ajal teisele lapsele makstava elatise suuruseks 181,42 eurot. Alates esimese lapse täisealiseks saamisest, s.o alates 29.04.2033 kuni teise lapse täisealisuseni kuulub kostjalt teise lapse kasuks väljamõistmisele elatis PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (käesoleval ajal 200 eurot), millele lisandub PKS § 101 lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (käesoleval ajal 43,44 eurot), millest on maha arvestatud pool K R makstavast peretoetusest (käesoleval ajal 30 eurot) PKS § 101 lg 5 alusel, seega käesoleval ajal on elatise suuruseks 213,44 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Pavelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.