Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

III.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-2355.

IV.

Käesoleva kohtumääruse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu 04.03.2021 määrusega rakendatud hagi tagamine.

V.

Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

1(4)

2-21-2355 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kolme (3) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

ASJAOLUD

Hageja esitas 15.02.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud miinimumsummas (2020. aastal 292 eurot) alates hagiavalduse esitamise päevast ning mõista kostjalt välja tagasiulatuvalt elatis alates 01.12.2020 summas 584 eurot. Viru Maakohus 15.02.2021 määrusega võttis hagi menetlusse. 04.03.2021 määrusega rahuldas kohus osaliselt hageja taotluse hagi tagamiseks ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja nr 2-21-2355 menetluse ajal hagejale tema ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot kuus alates määruse tegemisest kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kostja avaldatu järgi ei ela ta perega koos alates 2020. a juunist. Kostjal oli kokkulepe hageja emaga, et kostja tasub hageja ülalpidamiseks 150 eurot, kui on võimalik, siis rohkem. Kostja täitis oma lubadusi kui tal on olnud sissetulek. Kostja veedab lapsega aega keskmiselt 7-10 päeva kuus. Laps tuleb kostja juurde nädalavahetustel kui töögraafik lubab. Kui laps on kostjaga, siis kogu hooldus (söök, jook, eluase) jne lasub kostja õlgadel. Kohus arutas asja kohtuistungil 11.05.2022. Pooltel ei õnnestunud kohtuistungil kompromissile jõuda. Samal päeval (11.05.2022) laekus kohtule mõlema poole poolt sõlmitud ja allkirjastatud kirjalik kompromiss. Pooled avaldavad, et pidasid läbirääkimisi ning õigusrahu huvides saavutasid kompromissi, mille paluvad kinnitada järgmistel tingimustel:

2-21-2355 Kohus 16.05.2022 kohtunõudega küsis poolte seisukohad kompromissiga lahendamata jäänud nõude – elatise nõue perioodi 01.12.2021 kuni 31.05.2022 - suhtes. Kostja 16.05.2022 esitas kohtule kirjaliku arvamuse. Kostja palub asjas menetlus lõpetada kui hageja nõustub sellega, et kostja oli menetluse ajal tasunud hagejale elatist. Hageja esitas 22.05.2022 kohtule avalduse, et soovib loobuda nõudest, mis on seotud võlgnevusega perioodil 01.12.2021 kuni 31.05.2022. Hageja on nõus, et kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks hageja ees maksab hagejale elatist 175 eurot kuus alates 01.06.2022 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte taotluse ja kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et vastu võtta tuleb hageja taotlus osaliselt hagist loobumiseks, kinnitada tuleb poolte vahel sõlmitud kompromiss ja lõpetada asja menetlus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja esitas avalduse, milles loobub osaliselt oma haginõudest. Hageja loobub elatise nõudest perioodi eest alates 01.12.2021 kuni 31.05.2022. Kinnitab, et on nõus elatise tasumisega summas 175 eurot alates 01.06.2022. Kostja esitatud kirjalikust seisukohast nähtub, et ei ole kostjal vastuväiteid menetluse lõpetamisele. Kohus leiab, et hagist osaliselt loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Asja menetluses ei ole kohus tuvastanud, et lapse huvid oleks rikutud või vajaksid kaitset, seega ei ole käesolevas asjas menetluse lõpetamine enne 01.06.2022 elatise nõude osas lapse huvidega vastuolus. Kohus oli 16.05.2022 nõudekirjas selgitanud pooltele hagist loobumise tagajärgi. TsMS § 429 lg 1 alusel võtab kohus hageja loobumine elatise nõudest perioodi eest 01.12.2021 kuni 31.05.2022 ja lõpetab selles nõudes tsiviilasjas menetluse. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Tulenevalt TsMS 4511 lg 1 kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist, esitatakse taotlus menetluse lõpetamiseks kompromissi sõlmimise tõttu ja kohus rahuldab taotluse võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning lõpetada asja menetluse. Pooled esitasid kohtule kirjaliku kompromissi, milles leppisid kokku elatise suuruses, selle tasumise perioodis ja korras. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ja asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. 3(4)

2-21-2355 Kohtumääruse jõustumisel tuleb tühistada 04.03.2021 määrusega rakendatud hagi tagamine. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus leiab, et TsMS § 164 lg 1 ja § 168 lg 3 alusel tuleb poolte menetluskulud hagist osaliselt loobumise ja kompromissi sõlmimisega jätta nende endi kanda. Asjas puuduvad pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamine Kompromissis esitasid pooled kohtule taotluse lühendada kohtumäärusele edasikaebamise õigust kuni kolme päevani. Kohus on seisukohal, et tulenevalt poolte avaldatud tahtest lühendada edasikaebetähtaega ja lõpetada asja menetlus, on põhjendatud lühendada ka edasikaebetähtaega hagist osaliselt loobumise suhtes. Lähtuvalt TsMS § 661 lg 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel edasikaebamise tähtaega kuni kolme päevani määruse kättetoimetamisest arvates. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.