Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja X (isikukood XXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 10. jaanuari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-9788 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jäävad Y kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Y (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi X (kostja) vastu isaduse vaidlustamiseks. Hageja palub tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast kui isast.
2.Hagiavalduse kohaselt tutvus hageja kostja emaga 1996. aasta detsembris, kohe alustati kooselu. 1998. a kevadel jäi kostja ema lapseootele, hageja pidas oodatavat last enda lapseks, seda kinnitas ka kostja ema. 19. augustil 1998. a hageja ja kostja ema abiellusid. Sellel ajal kehtinud PKS § 39 lg 1 alusel loeti kostja põlvnevaks hagejast kui mehest, kes oli lapse sünni ajal emaga abielus. Hageja ja kostja ema abielu lahutati 2000. a märtsis, hiljem taastati kooselu, kuid 2001. a augustis lõppes kooselu lõplikult ning kostja jäi elama ema juurde.
3.Lühikese aja möödumisel andis ema lapse kasvatada enda vanematele. Kostja ema soovis, et tema uus abikaasa saaks kostja lapsendada ja hagejalt nõuti selleks notariaalset nõusolekut. Hageja kirjeldas hagiavalduses lapsega suhtlemist pärast vanemate kooselu lõppemist.
4.2008. a esitas Audru Vallavalitsus kostja ema kaebustele tuginedes Pärnu Maakohtule avalduse hagejalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmiseks. Pärnu Maakohus rahuldas 20. mai 2009. a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-65816 avalduse ja hageja õigus kostjaga suhelda lõppes.
5.Hagejal diagnoositi juba 1996. a geenihaigus, mille tõttu määrati talle hormoonravi. 2020. a sügisel kontrollil Tartu Ülikooli Androloogiakeskuses selgitas arst hagejale spermaanalüüsi tulemusi – hageja seemnevedelikus ei olnud seemnerakke. Samasugune oli olnud tulemus ka 2010. a tehtud analüüsidel, kuid 2010. a analüüside tulemustest hageja varem teadlik ei olnud, kuna analüüsid tehti arsti teadusliku uuringu, mitte hageja ravi tarbeks; hagejat uuringu tulemustest ei teavitatud. Arst selgitas hagejale, et kui testosteroonasendusravi algas 1996. a, siis ülisuure tõenäosusega ei saanud hageja eostada last 1998. a. Selle põhjal tekkis hagejal kahtlus, et kostja ei põlvne hagejast.
6.Hageja märkis, et tema ja kostja õiguslikud sugulussuhted lõppesid vanema õiguste äravõtmisega ja kostja lapsendamisega ema uue abikaasa poolt, kuid faktiline sugulus ning teadmine, et kostja on hageja laps, jäi hagejale alles. Laps kui veresugulane ja järeltulija on väga kaalukas osa hageja eneseidentiteedist ning see ei sõltu PKS § 162 sätestatud lapsendamise õiguslikust mõjust. Hageja leidis et tal on õigus enda identiteedile, õigus tuvastada enda identiteedi olulisemasse sisusse kuuluvaid asjaolusid, õigus kontrollida, kas laps, kelle sünniakti kanti hageja 1998. a abielu tõttu lapse emaga ja keda hageja on kogu aeg enda lapseks pidanud, on ka tegelikult hageja veresugulane, või peteti hagejat juba siis. Tuginedes PKS § 91 lg-le 1 leidis hageja, et tal on õigus isadust vaidlustada. Hageja selgitas, et peab PKS § 95 alusel sobivaimaks tuvastusnõuet – tuvastada asjaolu, et kostja ei põlvne hagejast. Hageja soovib seda tõendada DNA-ekspertiisiga. Maakohtu määrus
7.Pärnu Maakohus jättis 10. jaanuari 2022. a määrusega hagi menetlusse võtmata.
8.Maakohus jättis TsMS § 371 lg 2 p 2 esimese ja teise alternatiivi alusel hagi menetlusse võtmata. Maakohus asus seisukohale, et hagejal puudub vajadus ja õiguslik alus enda isaduse vaidlustamiseks, sest rahvastikuregistrisse on kostja isana kantud Q, mitte hageja. Hagi ei ole
esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.
9.Maakohus tõi esile, et lapsendamise õiguslikele tagajärgedele vaatamata on hageja jaoks oluline teadmine, et tal on otsest vereliini pidi järeltulija. Esitatud hagis taotleb hageja aga tuvastada vastupidist – et kostja ei põlvne hagejast kui bioloogilisest isast. Asjaolu, et suure tõenäosusega hageja oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud bioloogiliselt kostjat eostada, on hagejale maakohtu hinnangul tema tervise kohta tehtud uuringutest teada kohtulahendist sõltumata.
10.Maakohus leidis tuginedes PKS §-le 82, et ka isaduse vaidlustamist õigustab üksnes vajadus muuta õiguslikku olukorda, soov põlvnemisest tulenevatest kohustustest vabaneda või omandada sellest tulenevaid õigusi. Kostja sünnitunnistusest nähtuvalt kanti hageja kostja sünni regsitreerimisel isana kostja sünniakti. Praeguseks on hageja isaduse kohta kanne kustutatud ning rahvastikuregistri andmetel hageja ei ole kostja isa. Maakohus asus seisukohale, et seadus ei näe ette võimalust vaidlustada kostja sünniaktis olnud, kuid nüüdseks kustutatud kannet hageja isaduse kohta. Hageja kustutamisega kostja sünniaktist on hageja isadus, mida kohtusse (tuvastus)hagi esitamise teel saaks vaidlustada, lõppenud. Hageja ei ole enam käsitletav PKS § 91 lg-s 1 sätestatud enda isaduse vaidlustamiseks õigustatud isikuna. Seetõttu leidis maakohus, et ei oma õiguslikku tähendust (ning hagejal puudub õiguslik huvi) tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast. Hageja esitatud tuvastusnõude rahuldamise ega rahuldamata jätmise korral õiguslik olukord ei muutu. Hagejal ei ole õiguslikult võimalik taotleda ka vastupidist – tuvastada, et ta on kostja bioloogiline isa ja et kostja põlvneb temast, sest PKS § 94 lg-st 1 tulenevalt hageja ei saa sellist tuvastusnõuet esitada ilma eelnevalt kostja sünniakti kantud mehe isadust vaidlustamata. Määruskaebus
11.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, palus selle tühistada ning teha uus määrus, millega saata asi maakohtusse hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palus jätta määruskaebuse menetlusega seotud kulud poolte endi kanda.
12.Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 91 lg 1 I lauset. Hageja leidis, et vastab nimetatud sätte eeldustele, kuivõrd oli kostja sünni ajal tema emaga abielus ning kostja põlvnemine hagejast on märgitud kostja sünnitunnistusse. Isaduse sünnijärgne kindlakstegemine ei langenud ära kostja lapsendamisega, sest lapsendamine ei tühistanud põlvnemise varasemat sünnijärgset kindlakstegemist.
13.Hageja ei nõustunud maakohtuga, et tal puudub õiguslik huvi kontrollimaks, kas kostja pärineb temast. Hageja kordas, et kostja kui veresugulane ja otsene järeltulija on väga kaalukas osa hageja eneseidentiteedist, mis on PS § 19 järgi seadusega kaitstud õigushüve. Tulenevalt enesemääramisõigusest on hagejal õigus esitada oma identiteedi määratlemisega seotud tuvastushagisid, sealhulgas tuvastushagi, et tuvastada lapse bioloogiline põlvnemine temast või vaidlustada isadus.
14.Hageja märkis, et tema hagi oli esitatud PKS § 91 lg 1 alusel isaduse vaidlustamise hagina, kuid hageja on nõus nõude menetlemisega ka tuvastushagina.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §ga 659 muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
16.Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
17.Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
18.Hageja leidis, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 91 lg 1 I lauset, kuivõrd hageja oli kostja sünni ajal tema emaga abielus ning kostja põlvnemine hagejast on märgitud kostja sünnitunnistuses. PKS § 91 lg 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Kolleegium leiab, et iseenesest saab isaduse vaidlustamise eesmärgiks pidada PKS § 91 lg 1 I lause kohaselt kindlakstegemist, et laps ei põlvne mehest, kes oma abielu tõttu emaga või isaduse omaksvõtust tulenevalt on kantud lapse isana rahvastikuregistrisse. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et PKS § 91 lg 1 I annab sellise võimaluse mehele, kelle kohta on kanne parasjagu olemas. Kuivõrd praegusel juhul on kanne hageja isaduse kohta kostja sünniaktist kustutatud hagejalt vanema õiguste äravõtmise tõttu ning hageja asemel kanti isana kostja sünniakti kostja ema abikaasa, kes kostja lapsendas, ei saa hageja PKS § 91 lg 1 I lause alusel isadust vaidlustada. Lisaks ei näe kolleegiumi hinnangul kehtiv õigus ette võimalust esitada hagi tuvastamaks, et lapse sünnitunnistuse kanne on vale või hageda seda, et lapse sünnitunnistusele tehtaks uus kanne, mille kohaselt on lapse isa keegi muu isik (Tallinna Ringkonnakohtu 8. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-17186, p 13).
19.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et ka tuvastushagi esitamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud. Kuigi TsMS § 368 lg 1 näeb ette üldise tuvastushagi esitamise võimaluse, saab tuvastushagi esitada üksnes siis, kui hagejal on õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks õiguslik huvi (tuvastushuvi). Hageja on põhjendanud enda tuvastushuvi sellega, et teadmine endast bioloogiliselt põlvneva järeltulija olemasolu kohta on iga lapsevanema identiteedi keskne küsimus, hagejal on aga õigus enda identiteedile ja selle elementide tuvastamisele. Kolleegium märgib, et TsMS § 368 lg 1 kohaselt saab tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Tulenevalt hagis esitatud asjaoludest hageja esitatud tuvastusnõude rahuldamise ega rahuldamata jätmise korral õiguslik olukord ei muutu. Ainuüksi hingelise rahulolu saavutamise või identiteedi määramise nimel esitatud nõude puhul ei saa tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes jaatada, kuivõrd õiguslikke tagajärgi see endaga praegusel juhul kaasa ei too.
20.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
21.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 372 lg 5).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.