Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Määruse tegemise aeg ja koht
2. mai 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-793
Kohtuasi
X hagi Y vastu alusetu rikastumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
X 20. märtsi 2022. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-793 muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja) esitas 17. jaanuaril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu alusetu rikastumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 5. novembri 2020. a kohtuotsusega (jõustunud 22. veebruaril 2021) tsiviilasjas nr 2-12-44594 hagejalt Y (kostja) kasuks välja hüvitis 21 491 eurot enamsaadud ühisvara eest. Kohus arvestas ebaõigesti ühisvara hulka vara, mis on hageja lahusvara. Tsiviilasjas nr 2-06-10772 tehtud kohtumääruse alusel kostja pangakontole välja makstud hüvitis (kompensatsioon sundüürnikule) Pärnu mnt 102b-10 korteri kasutamisõiguse kaotamise eest on täies ulatuses hageja lahusvara, kuna selle korteri kasutamise õiguse päris hageja oma emalt. Samuti on hageja lahusvara kolimisteenuse hüvitis 4795 eurot. Tsiviilasja nr 2-12-44594 menetluses esitatud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali
14.augusti 2013 kiri ei ole usaldusväärne tõend, mis kinnitaks raha olemasolu hageja pangakontol lahutamise ajal. Kostja valetas hüvede saamiseks riigile, et on vallasema. Kui kostja oli vallasema, ei saanud hagejal tekkida kostjaga ühiseid kohustusi laste ees. Kohtud selle asjaoluga ei arvestanud ning lugesid põhjendamatult poolte ühiste kohustuste suuruseks 9452,59 eurot. Kuuest laenulepingust tulenevad kohustused ei ole hageja ja kostja ühised kohustused. Ehkki kostja seda asjaolu ei tõendanud, leidis kohus tsiviilasjas nr 2-12-44594 üllatuslikult, et laenud võeti perekonna huvides. Tsiviilasjas nr 2-12-44594 on kohus kohaldanud vääralt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 652 lg 1 p 2, jätnud kohaldamata TsMS § 652 lg 3 p 1 ja rikkunud TsMS § 654 lg-t 5. Lisaks esineb alus ühisvara võrdsusest kõrvale kaldumiseks seoses sellega, et hageja on töövõimetu invaliid. Hageja palub jätta jagatava vara hulgast välja hageja lahusvara ning mõista kostjalt hageja kasuks välja rahaline hüvitis seoses tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud lahendi tulemusel kostja poolt hageja arvel alusetult saaduga.
2.Kostja esitas 22. veebruaril 2022 seisukoha hagi menetlusse võtmise küsimuses, milles leidis, et praeguse asja puhul on tegemist ühisvara jagamise vaidlusega, mis on lahendatud juba tsiviilasjas nr 2-12-44594. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 8. märtsi 2022. a määrusega (vaidlustatud määrus) TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt menetleti tsiviilasjas nr 2-12-44594 kostja hagi hageja vastu ühisvara jagamiseks ja hageja vastuhagi kostja vastu ühisvara jagamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selles asjas 5. novembri 2020. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt ja rahuldas hageja apellatsioonkaebuse osaliselt. Nii hagi kui ka vastuhagi rahuldati ringkonnakohtu otsusega osaliselt. Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-12-44594 jõustus
22.veebruaril 2021, kui Riigikohus jättis hageja ja kostja kassatsioonkaebused menetlusse võtmata. 15. juuni 2021. a määrusega on Riigikohus lisaks jätnud hageja teistmisavalduse menetlusse võtmata. Praeguse hagiga soovib hageja sisuliselt poolte ühisvara jagamist ja tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud lahendi ümbervaatamist. Kuigi hageja on pealkirjastanud hagi alusetu rikastumise hagina, on esitatud hagist arusaadav, et hageja ei nõustu poolte ühisvara jagamisega tsiviilasjas nr 2-12-44594, soovides, et maakohus teeks asjas otsuse. Kohtud on tsiviilasjas nr 2-12-44594 võtnud seisukoha kõigi kohustuste ja vara osas ning hinnanud kõiki väiteid ühisvara jagamise kohta, mis hageja on välja toonud ka praeguses hagis. TsMS-ist tulenevalt ei ole hagejal lubatud pöörduda uuesti kohtusse kostja vastu poolte ühisvara jagamise vaidluses, kuivõrd selles vaidluses on olemas tsiviilasjas 2-12-44594 jõustunud kohtuotsus, millega poolte ühisvara jagati. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks ning kohustada maakohut võtma hagi menetlusse. Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et hageja on hagiavalduses avaldanud soovi ühisvara uuesti jagada. Samuti on maakohus ebaõigesti järeldanud, et
5.novembri 2020. a otsuses on ringkonnakohus hinnanud kõiki ühisvara jagamise aspekte. Selle järelduse oleks kohus saanud teha üksnes asja sisulise läbivaatamise tulemusel. Hageja esitas praeguse hagi, sest ei nõustu vääral alusel tsiviilasjas nr 2-12-44594 tehtud kohtuotsusega. Ringkonnakohus arvestas tsiviilasjas nr 2-12-44594 ühisvara hulka hagejale kolimiskulude katmiseks makstud sotsiaaltoetuse 4793,37 eurot. Kohtud keeldusid nimetatud toetuse kohta hageja esitatud tõendit vastu võtmast ja seega ei ole seda küsimust kohus varem sisuliselt lahendanud. Samuti keeldusid kohtud vastu võtmast tõendit, mis näitas, et kostja elas 2 (4)
ühiselamus ja sai aastatel 1997–2012 riigilt iga kuu vallasema peretoetusi. Seega puudus kostjal alus nõuda toetuste summale vastavat raha hagejalt. Nendest asjaoludest tulenevalt on kostja hageja arvel alusetult rikastunud.
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
7.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 371 lg 1 p 4 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Riigikohus on selgitanud, et hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude nimetus, vaid konkreetne hüve (nt rahasumma), mille väljamõistmist hageja kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei kitsenda hagi eset (Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 218-4181/75, p 11).
7.1.Tsiviilasjas nr 2-12-44594 menetleti samade poolte vahel ühisvara jagamise nõuet. Hageja on pealkirjastanud oma hagi alusetu rikastumise hagina ja nõuded hüvitise nõuetena, kuid hageja taotluste lahendamine eeldab ühisvara jagamist puudutavate küsimuste lahendamist, sh ühisvara koosseisu väljaselgitamist ja otsustamist, kas vara kuulub lahusvara või ühisvara hulka. Ka hagi põhjendustest nähtub, et sisuliselt taotleb hageja jõustunud kohtuotsuse ümbervaatamist ja ühisvara jagamise osas uue lahendi tegemist. Ringkonnakohtu hinnangul on praeguse hagi ese ja alus (asjaolude kogum, millega hageja oma nõuet põhjendab) samad, mis tsiviilasjas nr 2-12-44594. Nõuded saab seejuures kattuvaks lugeda ka juhul, kui hilisem nõue on kitsam, kuid on täielikult hõlmatud varasemast nõudest. Tsiviilasjas nr 2-1244594 esitatud ühisvara jagamise nõuded hõlmavad praeguse hagiga esitatud nõudeid. Vara ja kohustuste osas, mida kaebaja 17. jaanuaril 2022 esitatud hagis nimetab, on olemas jõustunud kohtulahend. Nii on eespool viidatud tsiviilasjas võetud seisukoht kõigi hagiavalduses märgitud asjaolude kohta: kolimisteenuse eest makstud hüvitis 4795 eurot ei kuulu ühisvara hulka (ringkonnakohtu otsuse p 26), 24. oktoobri 2007. a ülekande 56 816 euro näol ei ole tegemist kinkega (ringkonnakohtu otsuse p 31), panga vastus ei ole ebausaldusväärne tõend ning laenulepingutest tulenevate kohustuste näol on tegemist perekonna huvides võetud kohustusega (ringkonnakohtu otsuse p 37).
8.Seoses väidetega, mis puudutavad hageja esitatud tõendite vastuvõtmata jätmist tsiviilasjas nr 2-12-44594, märgib ringkonnakohus, et hagimenetlus on võistlev menetlus ning hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Tõendid selle kohta, mis vara kuulus ühisvara hulka, sai kaebaja esitada tsiviilasja nr 2-12-44594 menetluses. Tõendite ja asjaolude esitamisel tuleb menetlusosalisel arvestada kohtu määratud tähtaegade ja muude menetlusseadustikust tulenevate piirangutega, sh TsMS §-s 652 sätestatuga. Kui hageja arvates jättis kohus tema esitatud tõendid ebaõigesti arvestamata või eksis tõendite hindamisel või 3 (4)
jaotas ebaõigesti tõendamiskoormise, võis ta selle kohta esitada vastuväiteid edasikaebustes. Väited varasema tsiviilasja menetluses toimunud rikkumistest tõendite kogumisel või hindamisel või tõendamiskoormise jaotamisel ei muuda korduvat hagi lubatavaks.
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuivõrd kostjalt vastust määruskaebusele ei küsitud, siis ei saanud tal määruskaebemenetluses välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.