Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 25.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-14-16529/39
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 25.02.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1503

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Andres Hallmägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2016, Narva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-16529

Tsiviilasi, hageja nõue

J B hagi Osaühing SKAV Pluss vastu kahju hüvitamise nõudes 3219,36 eurot

Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J B (IK XXX) Kostja: Osaühing SKAV Pluss (RK 11291710) Kostja seaduslik esindaja Svetlana Kamanina

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

3.Saata otsus pooltele. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2-14-16529 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.10.2013. a töövõtulepingu nr 01/k20. Lepingu kohaselt pidi töövõtja Osaühing SKAV Pluss tegema korteris remonditöid aadressil XXX. Tööde mahud on määratud lepingu sisuga. Remondi käigus on välja selgitanud teostatud remondi puudused ja defektid. Tunnistajate juuresolekul oli koostatud ülevaatuse akt, mis on lisatud tõendina. 03.01.2014 esitas hageja kostjale pretensiooni, milles muu hulgas teatas kostjale, et ehitusseaduse § 4 lg 1 kohaselt ehitusettevõtjal on kohustus tagada, et tema tehtud ehitustöö vastaks lepingu tingimustele ning ehitustöö tulemusena ehitatud ehitisel või selle osal säilivad määratud aja jooksul sihipärase kasutamise ja hooldamise korral ehitise või selle osa kasutamiseks vajalikud ohutuse ja kasutamise omadused ning kvaliteet. Samuti pretensiooni järgi nentis hageja, et ehitusseaduse § 4 lg 2 kohaselt on ehitustöö garantii kestus on vähemalt kaks aastat ehitamise lõppemise päevast arvates. Seejuures ehitamise lõppemise päeva määravad ehitusettevõtja ja ehitise või valmiva ehitise omanik omavahelises lepingus. Kui lepingus ei ole määratud ehitamise lõppemise päeva, loetakse ehitise garantii alguse ajaks ehitusettevõtja poolt ehitise või selle osa ehitise omanikule üleandmise päev. Ühtlasi hageja avaldas kostjale, et ehitusseaduse § 4 lg 3 kohaselt ehitise garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab ehitusettevõtja oma kulul mõistliku aja jooksul. Enne pretensi-ooni esitamist pöördus hageja enne mitu korda suulises vormis Osaühing SKAV Pluss juhatusele taotlusega teha parandustöid. Kuid Osaühingu SKAV Pluss juhatus ignoreeris hageja pöördumist. Pretensioonis palus hageja:  kõrvaldada garantii kestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead oma kulul kuni 23.01.2014. a.  esitada kirjalik vastus pretensioonile, ning vastusega määrata parandustööde tähtajad ja töökorrad. Hageja hoiatas kostjale, et parandustööde mittetäitmise juhul hageja on sunnitud pöörduma kohtusse kahju hüvitamise hagiga. Ühtlasi hageja palus kinnitada V K pädevust teostada erinevaid tegevusi Osaühing SKAV Plussi nimelt (nt allkirjastada töövõtuleping). Osaühingu SKAV Pluss pretensioonile ei vastanud. 28.01.2014.a. hageja esitas kostjale teatis töövõtulepingu nr 01/k20 ülesütlemise kohta. Osaühingu SKAV Pluss juhatus teatisele ei vastanud. Perioodil jaanuar-veebruar oli hageja sunnitud teostama parandustöid teise ehitusettevõtte abil. Parandustööde maksumus oli 3219,36 eurot. Hageja esitas 19.04.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3219,36 euro saamiseks. Kohus tegi 22.04.2014 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 29.04.2014 aadressil XXX Võlgnik Osaühing SKAV Pluss esitas 5.05.2014 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega oli lõpetatud maksekäsu kiirmenetlus ja antud nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (TsMS § 486 lg 1 p 1). Kostja ei tunnistanud nõudesumma täies ulatuses. Kostjale jääb arusaamatuks nõude summa, nimelt mille alusel nõuab hageja 3219,36 eurot. Kostja vastuväited

2-14-16529 Kostja hagi ei tunnista, väites, et töövõtulepingus ei ole tööde üksikasjalikku kirjeldust, vaid kasutatud on ainult üldisi mõisteid. Seoses väidetavalt remonditööde tegemise puhul kolmanda isiku poolt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid nende tööde tegemise ja tööde eest tasumise kohta. Oma väidete kinnitamiseks viitab kostja Riigikohtu 17. juuni 2014. a määruse nr 3-2-1-59-14 punktile 15. Kostja leiab, et käesolevas vaidluses on võimatu kindlaks määrata, mis töid tehti ja üle anti, seega ei ole võimalik ka tuvastada kostja poolt tehtud tööde kvaliteeti. Kostja väitel tekkisid kostjal töö käigus uued soovid, mis tingis juba tehtud tööde lammutamise ja ümbertegemise. Lahkhelid hagejaga tekkisid ka uste osas. Kostja ehitas ukseavad arvestades Euroopa standardit, mille kohaselt on ukse kõrgus on 2,10 m. Hageja aga teatas, et hangib uksed Ve-nemaalt, kus uste kõrgus on 1,90 m. See asjaolu tingis kostja poolt varem tehtud ukseavade ümbertegemist. Lõpuks jäidki uksed kostjast paigaldamata, kuna hageja teatas, et tal on uus ehitaja, mistõttu pidi kostja remonditööd katkestama ja lahkuma. Tõendamaks, mis tööd on tehtud, taotles kostja tunnistajate V K ja R S ülekuulamist. V. K ja R. S tegid hageja juures remonttöid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud materjalid, kuulanud ära pooled ja tunnistajad, leiab, et hagi ei ole tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust 14. oktoobril 2013. a töövõtulepingu sõlmimises XXX asuva korteri remondiks (tl 15-16). Hageja seletas istungil, et kostjat soovitas talle tuttav, kelle juures kostja oli varem remonti teinud. Tegemisele kuuluvate töödena oli lepingus loetletud elektrijuhtmete, kanalisatsiooni- ja veetorude ning uste vahetamine, samuti lagede (arvestamata pinglagesid), seinte ja põrandate remont, aga ka ehitusmaterjalide kohaletoimetamine. Tööde maksumus oli 4000 eurot. Veo- ja laadimistööde eest pidi kostja lepingu kohaselt tasuma täiendavalt 350 eurot. Tööde alguseks pidi hageja tasuma kostjale 2000 eurot. Lepingus märgitud tasu teine osa pidi hagejale välja makstama pärast üleandevas-tuvõtu akti allakirjutamist. Tööde algus pidid lepingu kohaselt olema 14. oktoobril 2013. a ja lõpp 21. november 2013. a. Tööde garantiid ja kvaliteeti pidi lepingu kohaselt reguleerima üldehituslikud normid. Vaidlus on aga selles, milline oli korteri seisund ja tööde tegemise tase 21. novembril 2013. a, tähtpäeval, mil tööde tegemine pidi olema lõppenud. Selle kohta tõendeid ei ole. Hageja lisas hagiavaldusele 15. detsembril 2013. a D V ja hageja poolt koostatud ülevaatuse akti (tl 15), milles märkisid 52 puudust. Hageja kostjat korteri ülevaatuse ja akti koostamise juurde ei kutsunud.

28.jaanuaril 2014. a saatis hageja kostjale töövõtulepingu nr 01/k20 ülesütlemise teate. Ülesütlemisteates märkis hageja muu hulgas, et kostja pretensiooni kätte ei saanud, kuna Eesti Post tagastas hagejale postisaadetise (tl 20-21). Kostja ka ülesütlemisteadet kätte ei saanud. Hagiavaldusele lisas hageja L OÜ 16. veebruari 2013. a hinnapakkumise, mille kohaselt maksavad XXX korteri parandustööd 3219,36 eurot. Hinnapakkumisel on klausel Lõplik maksumus kujuneb välja tegelike mahtude ülemõõtmisel. Kohus teeb sellest järelduse, et L OÜ esitas hinnapakkumise vaidlusalust korterit üle mõõtmata. Hageja on töövõtulepingu ülesütlemisel ja nõude esitamisel juhindunud kuni 30. juunini 2015. a kehtinud ehitusseadusest. Kohus leiab, et vaidlusalusele suhtele ei ole ehitusseadus kohaldatav ja juhinduda tuleks võlaõiguse töövõtulepingut reguleerivatest sätetest. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa tegemist olla kostja garantiivastutusest. Garantiitähtaja kulgemise eelduseks on, et tööd oleks olnud kostja poolt üle antud ja hageja poolt vastu võetud. Antud juhul aga pooled korteri remondi seisu tööde lõpetamise tähtpäeval 21. novembril 2013. a ei tuvastanud. Kostja väidab, et hageja ei võimaldanudki tal töid lõpetada ja leidis lõpetamiseks teise isiku. Hageja võttis õigeks, et te-ma poolt uste hankimisel esines viivitus ja tema poolt Venemaalt hangitud uksed erinesid mõõtmetelt Euroopas standardi kohaselt tehtud ustest, mida pakkus hagejale ja mille järgi tegi ukseavad kostja. Enne uste kohale asetamist ei olnud aga võimalik teha uste ümbruse viimistlemist. Kuna pooled töövõtulepingu täitmise käiku ja täitmise käigus tõusetunud probleeme ei dokumenteerinud, ei ole võimalik tööde võimalikku tegemata jätmist ja tegemata jätmise põhjusi hinnata. Kuna asjas ei ole tõendeid tööde seisu kohta siis, kui kostja oli sunnitud objektilt lahkuma, ei saa ka L OÜ 16. veebruari 2013. a hinnapakkumine parandustööde osas olla kahjunõude aluseks. Liiatigi, kui hinnapakkumine ei põhinegi mõõtmistel. Kostja kirjalikus vastuses ja kohtukõnes esitatud väide, et töövõtulepingus ei ole tööde üksikasjalikku kirjeldust, vaid on kasutatud üldisi mõisteid ja seetõttu on võimatu ka tuvastada lepingu rikkumist, on iseenesest õige. Kohus osundab aga, et lepinguprojekti koostas kostja. Eeltoodu põhjustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus teeb otsuse hageja kasuks, jäävad menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostjale hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.