lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-1532/4

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.04.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-1532/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-1532/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja05.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number

2-22-1532

Tsiviilasi

X hagi Y vastu vara välistamiseks ühisvara hulgast

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.03.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline ja tema esindaja ringkonnakohtus

Hageja X (XXXXXXXXX), esindaja Vassili Kosteitšuk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 17.03.2022 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 29.01.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu vara välistamiseks ühisvara hulgast. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 18.10.1967. Abielulised suhted lõppesid täielikult 1973, mil pooled kolisid lahku ja pärast seda abikaasad ei kohtunud ega suhelnud. Poolte abielu lahutati 08.12.1997 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/35-2167/97. Kostja sai hagimaterjalid ja kohtukutse kätte, kuid istungile ei ilmunud. Hageja omandas 30.08.1995 korteriomandi aadressil XXX. Tegemist polnud ühisvaraga, sest korteriomand oli omandatud pärast poolte abielusuhete lõppemist. Hagejal puudusid andmed kostja kohta. Viimane teadolev kostja elukoht oli XXX, Venemaa Föderatsioon. Maakohtu määrus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Rahvastikuregistri andmete kohaselt oli hageja Venemaa kodakondsusega, kostja kodakondsust polnud võimalik kontrollida, kuna rahvastikuregistris puudusid tema kohta andmed. Hagi

asjaoludest võis eeldada, et tegemist oli Venemaa kodakondsust omava isikuga. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud välislepingu „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades“ (edaspidi õigusabileping) art 21 lg 1 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Kostja viimane teadolev elukoht oli Venemaal (nähtub tsiviilasjast 2/3/35-2167/97). Eesti kohus polnud pädev asja lahendama. Hagi allus Venemaa kohtule ja õigusabilepingu art 27 lg 2 kohaselt kuulus kohaldamisele Venemaa õigus. Määruskaebus

3.Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leidis, et kuivõrd kostja tegelik elukoht polnud kindlaks tehtud, siis õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaldamiseks puudus alus. Eesti kohus oli pädev asja lahendama ja kohaldamisele kuulusid Eesti seadused. Menetluse edasine käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule TsMS § 663 lg 5 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning saata tsiviilasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata, leides, et hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui sama leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Seega kui selgub, et kostjal on Venemaa kodakondsus, siis ei allu hagi Eesti kohtule, kui kostjal ei ole Eestis elukohta. Maakohus leidis, et õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt on asja pädev lahendama Venemaa kohus, kuivõrd kostja elukoht on Venemaal. Õigusabilepingu art 1 kohaselt kohaldub õigusabileping juhul, kui kostja on Venemaa kodanik. Maakohus viitas, et Eesti rahvastikuregistris andmed kostja kohta puuduvad ja eeldas, et kostja on Venemaa kodanik. Õigusabilepingu kohaldamiseks pidi maakohus tuvastama kostja kodakondsuse, kuid praegusel juhul maakohus seda nõuetekohaselt ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjendatud kohtualluvuse otsustamiseks lähtuda oletusest. Kohtul on võimalik küsida hagejalt talle teadaolevaid andmeid kostja kodakondsuse kohta või koguda tõendeid selle kindlakstegemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus ka piisavalt pingutusi kostja elukoha väljaselgitamiseks ega ei tuvastanud, et kostja elukoht on Vene Föderatsioonis. Hageja avaldas, et talle oli teada kostja viimane elukoht aastast 1997. Maakohus oleks saanud kasutada hagejale teadaolevat aadressi selgitamaks välja, kas kostja elab sellel aadressil või mitte. Praegusel juhul ei nähtu, miks kohus ei saanud seda teha. Pelgalt oletusele tuginemine ei ole põhjendatud. Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu, et õigusabilepingu art 21 lg 2 järgi arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib kohus enne hagi menetlusse võtmise otsustamist

pooled ära kuulata (sh küsida kostjalt seisukohta asja lahendamise kohta Eestis kohtus), kuid see on kohtu õigus, mitte kohustus (TsMS § 372 lg 3). Seega nähtub, et maakohtul on võimalik teha täiendavaid toiminguid, sh vajadusel koguda tõendeid ja küsida ka hagejalt täiendavaid andmeid selleks, et selgitada nõuetekohaselt välja kohtualluvus. Kohus peab menetlusse võtmise otsustamisel tegema mõistlike pingutusi oluliste asjaolude tuvastamiseks. Lisaks ei saa õigustada seadusenormide kohaldamist oletuslike asjaolude alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks tekkida olukord, mis takistaks hagejal kohtusse pöörduda põhjusel, et pole võimalik kindlaks määrata kohtualluvust.

6.Kui maakohus leiab, et hagi allub Eesti kohtule või Venemaa kohtualluvust ei ole võimalik menetlusse võtmise otsustamisel kindlaks teha, siis tuleb hagi eeldatavasti menetlusse võtta ja püüda see kostjale kätte toimetada. Kui pärast menetlusse võtmist selgub, et hagi ei allu Eesti kohtule, siis saab maakohus jätta selle läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 10.) Kui kohtudokumentide kättetoimetamine on võimatu, sh ka avalik kättetoimetamine TsMS § 317 mõttes, siis on võimalik jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel. Seejuures saab maakohus eelnimetatuid toiminguid läbiviies kaaluda ka hageja huve, eelkõige seda, et Eestis asuva vara kuuluvuse vaidlus tuleb varem või hiljem igal juhul lahendada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 16.05.2019 määruse selgitusi tsiviilasjas nr 2-19-2374).
7.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
8.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja