2-21-16212/10 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

2.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole menetlusosalised käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku /edaspidi TsMS/ § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2-21-16212 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud 15.10.2021 esitas hageja L L hagi T L vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja L L hageja esindaja ja kostja ühine laps. Hagi kohaselt kolis hageja seaduslik esindaja koos hagejaga poolte ühisest kodust välja. Peale hageja ära kolimist ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Hageja seaduslik esindaja on korduvalt kostjat palunud, et kostja oma last rahaliselt toetaks kuid tulemusteta. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja esindaja nõuab L L kasuks tagasiulatuva elatise tasumist alates 15.10.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3504,00 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest edasiulatuvalt 292 eurot kuus. Kohus jättis hagi 17.11.2021 määrusega käiguta, andes tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 05.12.2021 esitas hageja parandatud hagiavalduse. Hageja esindaja palub hagiavaldus rahuldada alljärgnevalt: mõista välja kostjalt T L’ilt elatis tagasiulatuvalt alates 15.10.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni hageja L L kasuks summas 3494,60 eurot, kandes nimetatud summa hageja esindaja H R arveldusarvele nr EEEXXX Pank; mõista välja kostjalt T L’ilt hagiavalduse esitamisest hageja L L kasuks igakuine elatis summas 292 eurot kuni hageja L L täisealiseks saamiseni, kandes nimetatud summa hageja esindaja H R arveldusarvele nr EEEXXX Pank; vastavalt PKS § 101 lg-le 2 mõista elatisraha välja muutuva suurusena, määrates väljamõistetud elatisraha suuruse ette kindlaks maksmise ajal kehtivast elatisraha miinimumist. Kohus võttis 15.12.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse. Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetanud aadressile XXX 17.02.2022. Hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 03.03.2022 ei ole kostja kohtule hagivastust esitanud. Kohtuotsuse põjendused Perekonnaseadus (edaspidi PKS) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kuni 31.01.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2020. a ja 2021. a 292 eurot kuus. PKS § 108 alusel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

2-21-16212 lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Antud juhul ei ole kostja vastavat taotlust esitanud ega ka hagile muul viisil vastu vaielnud. Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108; kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 17.02.2022 ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises piisavalt ja kohustuse mittetäitmisel on kohtul lähtuvalt lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista. Seega on õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatusraha alates 15.10.2020 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt lapse kasuks välja elatusraha alates 01.01.2022 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni alates 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse järgi. Kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises ka enne hagi kohtule esitamist, s.o perioodil 15.10.2020 – 14.10.2021. Hagi on kohtule esitatud 15.10.2021. Seega on PKS § 108 alusel põhjendatud elatise nõue enne hagi esitamist alates 15.10.2020. Tulenevalt Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11 tuleb maakohtul otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi täielikul või osalisel rahuldamisel elatis tagasiulatuva perioodi eest ühekordse summana välja mõista. Hageja seaduslik esindaja on kohtule kinnitanud, et kostjal on elatise tasumises võlgnevus alates 15.10.2020, seega kohus mõistab kostjalt T L’ilt alaealise lapse L L’i kasuks välja elatusraha alates 15.10.2020 igakuuliselt PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.01.2020. a 292 eurot) kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kogu tagasiulatuva elatise mõistab kohus lapse kasuks välja kindla summana 4224,60 eurot (s.o elatise võlgnevus perioodi 15.10.2020 – 14.10.2021. a eest hagiavalduses taotletud suuruses 3494,60 eurot ja perioodi 15.10.2021 –31.12.2021. a eest 730 eurot).