6.Saata kohtuotsus pärast jõustumist Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. 1 (4)
2-22-2868 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.24. veebruaril 2021 esitatud hagiavalduse kohaselt G.A ja K.K (kostja 2) elasid koos ning nende kooselu ajal (09.04.2007) sündis laps E.A (kostja 1). Kuivõrd vanemad olid lapse sünni hetkel püsivas suhtes ning pooltel puudus kahtlus, et hageja on lapse bioloogiline isa, kanti lapse sünnitunnistuse isa kandele hageja nimi.
2.Viru Maakohtu 20.04.2020 kohtumäärusega kinnitati kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub hageja maksma lapsele alates 01.03.2020 elatist 170 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
3.2020. aasta lõpus avaldas kolmas isik hagejale, et kostja 2 on esitanud kolmandatele isikutele segaseid väited, mille kohaselt ei ole hageja lapse bioloogiline isa. Hageja nimetatud väidet ei uskunud, kuivõrd tegemist oli ebausaldusväärse allikaga ning viimase poolt avaldatud oli segane väide, millest ei olnud võimalik järeldada, kas kostja 2 kahtleb hageja isaduses või mitte. 2021. aasta märtsi kuu lõpus avaldas hagejale usaldusväärne allikas, et kostja 2 avaldas kolmandale isikule selgelt, et hageja ei ole lapse bioloogiline isa ning et hageja on kostja 2 arvates nii rumal, et maksab endiselt lapsele elatist vastavalt kohtumäärusele. Nimetatult kolmandalt isikult saadud informatsiooni alusel tekkis hagejal põhjendatud kahtlus, et ta ei ole lapse bioloogiline isa. Peale kahtluse tekkimist edastas hageja kostjale 2 30.03.2021 tekstsõnumi, milles teavitas, et soovib lapsele teostada molekulaargeneetiline ekspertiis.
4.Alates 30.03.2021 on hageja pöördunud kostja 2 poole, et saada kostja 2 nõusolekut hageja ja lapse molekulaargeneetilise ekspertiisi teostamiseks. Kostja 2 ei vastanud hageja pöördumistele 03.05.2021 seisuga, mistõttu esitas hageja 10.05.2021 taotluse eeltõendamismenetluse algatamiseks molekulaargeneetilise uuringu teostamise nõudes. Viru Maakohus võttis hageja taotluse 10.06.2021 määrusega menetlusse ning lahendas hageja taotluse tsiviilasja nr xxxx raames. Menetlusosalised määrasid korduvaid aegu ekspertiisi teostamiseks. Kostja 2 tühistas pidevalt ekspertiisi teostamiseks määratud aegu, kuid lõpuks teostati ekspertiis 23.11.2021. 20.12.2021 koostatud ekspertiisiakti nr xxxx järelduste kohaselt hageja ei ole kostja 1 bioloogiline isa.
5.Arvestades, et molekulaargeneetilise ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et hageja ei ole lapse bioloogiline isa, on äärmiselt ebaõiglane ja seadusega vastuolus, et hageja peab täitma vanemlike ülesandeid lapse ees, kuigi tegelikkuses neil seost ei ole. Arvestades, et hageja on esitanud isaduse vaidlustamise nõude seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning tema isaduse vaidlustamise nõue kuulub rahuldamisele. Kuivõrd hageja isaduse vaidlustamise nõue kuulub rahuldamisele, tuleb tuvastada, et 09.04.2007 sündinud laps ei põlvne hagejast ning tunnistada, et lapse sünniaktis tehtud isakanne on ebaõige.
6.TsMS § 459 lg 1 näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või 2 (4)
2-22-2868 kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Tulenevalt PKS §-dest 96 ja 97 on alaealise lapse ülalpidamiskohustus tema vanemal. Kuna hageja kohta lapse sünniaktis tehtud isakanne on ebaõige, ei ole hagejal enam lapse ülalpidamiskohustust.
7.Lähtudes eeltoodust palus hageja tuvastada, et E.A’u (isikukood xxxx) sünnitunnistusse isa G.A’u (isikukood xxxx) kohta tehtud kanne on vale; teha E.A’u sünnitunnistusele uus kanne isa kohta, mille kohaselt G.A eemaldatakse E.A’u sünnitunnistuselt; vabastada G.A Viru Maakohtu 20.04.2020 määrusega tsiviilasjas xxxx kinnitatud kompromissiga kokku lepitud elatise maksmisest alates käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumisest; jätta kõik menetluskulud kostja 2 K.K kanda.
8.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
9.Kostja 1 ei ole hagile õigeaegselt vastanud. Hilinenult 08.04.2022 esitatud vastuses kostja 1 seaduslik esindaja teatas, et tunnistab hagi, kuid ei nõustu hüvitama hageja menetluskulusid.
10.Kostja 1 nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja 1 vastusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Hageja on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kuigi kostja 1 ei ole hagile õigeaegselt vastanud, siis 08.04.2022 esitatud vastuses on kostja 1 võtnud hagi omaks ning nõustunud vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
13.Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on lapse E.A’u (kostja 1) emaks K.K (kostja 2) ja isaks G.A (hageja).
14.Hageja nõudeks on tuvastada, et laps E.A (kostja 1) ei põlvne hagejast G.A’ust ning vabastada hageja lapse kohtumääruse alusel ülalpidamise kohustustest. Perekonnaseaduse (PKS) § 91 lg 1 ls 1 kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 92 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise hagi võib esitada üksnes isiklikult. PKS § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kuna PKS § 95 esimesest lausest tulenevalt hagi esitada lapse vastu, siis ei ole lapse ema kostja 2 K.K käesolevas asjas kohane kostja.
3 (4)
2-22-2868
15.Kostja 1 võttis oma vastuses hagi õigeks. Kuigi TsMS § 440 lg 1 alusel, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud vastuses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, arvestades, et TsMS § 440 lg 4 esimese lause kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud ja TsMS § 231 lg 2 kolmanda lause alusel abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega, lahendab kohus asja sisulise otsusega.
16.E.A’u mittepõlvnemine G.A’ust on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-21-7422 määratud DNA ekspertiisi kaudu. EKEI ekspert K.T poolt 20.12.2021 koostatud uurimisaktiga nr xxxx on tuvastatud, et G.A ei saa olla E.A’u bioloogiline isa. Kuna lapse mittepõlvnemine G.A’ust on tuvastatud DNA ekspertiisiaktiga, mille tulemuste üle pooltel vaidlust ei ole, siis kohus rahuldab hagi isaduse vaidlustamise osas.
17.Viru Maakohtu 20.04.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas xxxx kinnitati kompromiss, mille kohaselt G.A tasub E.A’ule elatist alates 01.03.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni 170 eurot kuus. PKS § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. Kuivõrd kostja 1 ei põlvne hagejast, siis on põhjendatud hagiavalduse rahuldamine ka selle nõude osas ja hagejalt kostja 1 ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise lõpetamine.
18.Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 13 lg 1 ja lg 3 alusel saadab kohus kohtuotsuse Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) muudatuste tegemiseks lapse perekonnaseisuandmetes. Menetluskulud
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja 2 kanda. Käesoleva otsuse põhjenduste punktis 14 toodust tulenevalt ei ole võimalik kostjalt 2 hageja menetluskulusid välja mõista, sest kostja 2 ei ole menetluses kohane kostja. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.
20.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.