Määruse tegemise aeg ja koht 04.04.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-17-10840
Kohtuasi
X avaldus korraldada lepitusmenetlus Q avaldus vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, isa ja laste suhtlemiskorra muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Avaldaja II: Q (isikukood lepinguline esindaja Õnneli Matt
XXXXXXXXXXX),
Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II: D (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isikute riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa Kohalik omavalitsus: Keila Linnavalitsus, esindaja KK Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil. Lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
2.Harju Maakohtu 02.07.2021 määrus tühistada resolutsiooni punktis 2 kindlaks määratud suhtlemiskorra punktide 7 ja 15 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega täiendada suhtluskorra punkte 7 ja 15. Suhtluskorra punkti 7 lisada lause „Paaritutel aastatel vastupidi“. Täiendada suhtluskorra punkti 15 teist lõiku selliselt, et määrata, et vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib oma suhtluskorra järgsetel aegadel lastega puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.2.Muuta Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud X (isa) suhtlemiskorda laste Y-ga ja D-ga ning määrata uus suhtluskord (terviktekst koos muudetud ja muutmata jäänud tingimustega ning uues numeratsioonis):
3.2.1.Lapsed viibivad isa juures paarisnädala nädalavahetustel ööbimisega alates reedel kella 19.00-st, kus isa võtab lapsed nende elukohast (siin ja edaspidi on laste elukohana mõeldud ema elukohta) ja toob lapsed tagasi nende elukohta hiljemalt pühapäeva õhtul kella 18.00-ks.
3.2.2.Laste ema komandeeringus viibimise ajal viibivad lapsed isa juures.
3.2.3.Suvine suhtluskord kehtib perioodil alates 24. nädalast kuni 33. nädalani k.a. Algab isa nädalaga, st. 24. nädal on isa nädal, 25. nädal on ema nädal ja nii kordamööda kuni aasta 33. nädalani. Laste üleandmine suvepuhkuse ajal on pühapäeva õhtuti kell 17.00. Alates 34. nädalast kehtib tavapärane suhtluskord. Vanemal on õigus 1 kord suvise suhtluskorra kehtimise ajal puhata lastega järjest 2 nädalat. Eelnev lepitakse kokku hiljemalt sama aasta 01. maiks, seejuures ülejäänud nädalad korrigeeritakse vastavalt: so selliselt, et ei tekiks ühe vanema juures suvise suhtluskorra kehtimise ajal 3-nädalast perioodi. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtib käesolevas punktis sätestatud üldine suvine suhtluskord (nädal ühe vanemaga, nädal teise vanemaga).
3.2.4.Jõuluperioodil paaritul aastal 23.12 alates kella 10.00-st kuni 28.12 kella 17.00-ni viibivad lapsed emaga, paarisaastal isaga. 28.12. alates kell 17.00 kuni 02.01.2018 kella 10.00-ni viibivad lapsed paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga. 25.12. veedavad lapsed kella 14.00 kuni 19.00-ni selle vanemaga, kellega jõuluperioodi (23.12-28.12) koos ei veedeta.
3.2.5.Kevadvaheajal aprillikuus viibivad lapsed paaritul aastal emaga, paarisaastal isaga. Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kell 10.00 ja lõpeb kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus pühapäeval kell 15.00.
3.2.6.Sügisvaheajal oktoobrikuus viibivad lapsed paaritul aastal isaga, paarisaastal emaga. Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kell 10.00 ja lõpeb kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus pühapäeval kell 15.00.
3.2.7.Talvevaheajal veebruarikuus viibivad lapsed paarisaastal kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kella 10.00-st kuni kolmapäeval kella 9.00-ni isaga, ning kolmapäeval kella 9.00-st kuni pühapäeval kella 15.00-ni emaga. Paaritutel aastatel vastupidi.
3.2.8.Laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad vanemad vaheldumisi. Isa korraldab paaritul aastal Y sünnipäeva ja paarisaastal D sünnipäeva, ema paarisaastal Y sünnipäeva ja paaritul aastal D sünnipäeva. Sünnipäeva mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda.
3.2.9.Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) veedavad lapsed isaga kella 10.00-st kuni kella 18.00 ning emadepäeva (maikuu teine pühapäev) emaga kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni juhul, kui lapsed viibivad sellel päeval suhtluskorra järgi teise vanema juures. Lastele tuleb järgi teise vanema juurde see lapsevanem, kelle päeva tähistatakse.
3.2.10.Vanema sünnipäeva veedavad lapsed kella 16.00-st kuni 18.00-ni selle vanemaga, kellel on sünnipäev. Kui lapsed viibivad suhtlemiskorra järgi teise vanema juures, tuleb sünnipäeva tähistav vanem ise kell 16.00 lastele järgi ja tagastab lapsed suhtlemiskorra järgsesse asukohta hiljemalt kella 18:00-ks.
2-17-10840
3.2.11.Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (eelistatult e-kiri/SMS). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.
3.2.12.Lapsed antakse üle vanemate vahel vahetult laste elukohas, s.t. isa tuleb järgi lastele laste elukohta ja toob nad tagasi laste elukohta, v.a. isadepäev, emadepäev ja lapsevanema sünnipäevad, mil lastele tuleb järgi lapsevanem, kellega tähtpäev on seotud. Nimetatud laste üleandmise kord kehtib ka koolivaheajal.
3.2.13.Vanem tagab tema juures viibiva lapse kooli või huviringidega seotud kohustuste täitmise (mh koolitööd, vaheajaks jäetud ülesanded, huviringides osalemine, esinemistel osalemine).
3.2.14.Lapse haigestumisel on vanem kohustatud teavitama teist vanemat viivitamatult SMS teel. Lapse haigestumisel viibib laps oma alalises elukohas. Lapse haigestumisel isa juures on isa kohustatud tagama lapse ravi kuni ajani, mil last on võimalik eelneval kokkuleppel emaga transportida ema juurde (palavik on alanenud vmt).
3.2.15.Kummalgi vanemal on õigus reisida lastega oma suhtluskorra järgsetel aegadel Euroopa Liidu liikmesriikidesse ilma teise vanema nõusolekuta. Reisiv vanem teavitab teist vanemat reisi kestvusest ja sihtkohast. Vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib lastega oma suhtluskorra järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu. Vanem peab teise vanema poolt esitatud soovi korral andma kirjaliku nõusoleku lapse reisimiseks teise vanemaga. Nõusolek tuleb anda hiljemalt 1 nädala jooksul peale vanemapoolse soovi esitamist. Laste reisimisel isaga annab ema laste reisidokumendid lastega kaasa ja isa tagastab reisidokumendid koheselt peale reisi lõppemist koos lastega.
3.3.Jätta rahuldamata Q nõue vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas Q-le ainuhooldusõiguse andmiseks.
4.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Laste isa avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja I, laste isa) esitas 01.06.2020 Harju Maakohtule avalduse lepitusmenetluse algatamiseks ja laste ema suhtes sunnivahendite rakendamiseks.
2-17-10840
2.Avalduse kohaselt kinnitati Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega tsiviilasjas 2-17-10840 avaldaja ja Q (laste ema) vaheline laste suhtluskorra kokkulepe, milles määrati kindlaks isa ja laste Y ja D (puudutatud isikud) suhtlemiskord. Pärast kohtumääruse jõustumist on laste ema korduvalt määrust rikkunud. Seetõttu esitab laste isa avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Laste isa palub lepitusmenetluse ebaõnnestumisel laste põhilise viibimiskoha osas teha muudatus ja kehtiv suhtluskord pöörata laste peamise elukoha küsimuses peegelpilti selliselt, et laste peamine kodu ja viibimiskoht oleks laste isa juures ja määrata kindlaks suhtluskord ema ja laste vahel. Laste isa suudab vanemana tagada laste emale tema kui vanema suhtluskorra järgsed õigused, sh sellised, milliseid laste ema ei ole suuteline täitma laste isa suhtes. Lisaks tagab laste alaline elukoht isa juures lastele parema vaimse heaolu ja kasvatuse. Võrreldes laste ema poolt pakutava elukeskkonnaga, on isa juures alati stressivaba, avatud, diskuteeriv, lugupidav ning headusel põhinev suhtlus. Selline elukeskkond on lastele vajalik parema vaimse ja emotsionaalse arengu huvides, kasvatamaks neist enesekindlad ja psühholoogiliselt terved inimesed. Laste isa palub lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral teha täitemenetluse korras sundtäidetava kohtumääruse koos vajalike täitmismeetmete (sunnivahendite) kohaldamise võimalusega laste ema suhtes. Laste ema kahjulikku mõju lastele kirjeldab see, et laste ema ei anna lapsi isale üle vastavalt kehtestatud suhtluskorrale, ei nõustu haiguse tõttu ärajäänud laste ja isa koosviibimisi asendama, ei teavita oma tööalastest väliskomandeeringutest ja jätab lapsed kolmandate isikutega, ei anna laste isale edasi lapsi puudutavat olulist infot ja otsustab lastega seotud olulisi asju ainuisikuliselt, kahjustab laste suhet teise vanemaga.
3.Laste isa palus jätta laste ema avalduse rahuldamata. Hooldusõiguse küsimustes, millistes laste ema taotleb ainuhooldusõigust, ei ole vanemate vahel sellist vaidlust, mis tingiks hooldusõiguse andmise laste emale. Kui laste huvides on hooldusõiguse andmine ühele vanemale, siis tuleb see anda laste isale. Ema avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest konkreetse nõude näol on tegemist kohtusse pöördumisega asjas, milles juba kehtib jõustunud kohtulahend.
4.Laste isa ei nõustu laste ema ja laste esindaja arvamusega, et laste ja isa nädala sees toimuvad suhtluspäevad võiks ära jääda. Kui uues suhtluskorras muuta sellised korrad nn vabatahtlikuks, siis lapsed, kes on ema mõju all, hakkavad neid kohtumisi ema soovil ka ära jätma ja laste õigust suhtlusele isaga piiratakse põhjendamatult. Isa oskab ja abistab lapsi kodutöödes ning lastel on isa juures asju, mingit stressi lastel isa juures olemisega, ka öösel, ei ole olnud. Laste ema ettepanekutele vastav suhtluskord näeb lastele ette põhjendamatult vähe aega lahuselava vanemaga. Laste ema avaldus ja seisukoht
5.Laste ema esitas 21.07.2020 kohtule avalduse vanemate hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste viibimiskoha, hariduse (sh ka huvihariduse), tervise ja vara küsimustes ning lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks ning isa ja laste suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 08.06.2021 lõplikus seisukohas soovib laste ema vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist või ühise hooldusõiguse lõpetamist laste viibimiskoha, hariduse (sh huvihariduse) ja tervise küsimustes ja emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse andmist ning isa ja laste suhtluskorra muutmist.
6.Laste ema ei tunnista laste isa avaldust esitatud kujul. Vanemate vahel on suured erimeelsused laste elu korraldamise küsimustes ning eemal elava vanemaga suhtlemise korraldamises. 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtluskord on tekitanud vanemate vahel segadust ja mitmeti mõistmist. Alates määruse kehtima hakkamisest on toimunud pidevalt suhtluskorra rikkumisi ning mõlema vanema vahel on erimeelsused suhtluskorra tõlgendamise osas. Laste ema on korduvalt otsinud selles osas kohtuvälist lahendust ja koostööd laste isaga,
2-17-10840 kuid tulemusteta. Laste ema ei vaidle laste ja isa suhtlusele vastu. Laste ema on lapsed isa juurde saatnud 93% suhtluskorras ettenähtud kordadest, olnud paindlik isale lisaaja andmisel, jaganud lastesse puutuvat informatsiooni jmt. Laste ema ei ole takistanud laste ja isa suhtlust. Vanuse suurenedes on tekkinud olukordi, kus lapsed ei soovi isa juurde minna. Enamasti on see neljapäeviti või reede õhtuti ning mõned korrad on olnud seotud isa suhtes oleva usaldamatusega (isa ei aita lapsi õppetöös ning ei vii huviringidesse või hilineb sinna viimisega). Ema esitas selgitused, millistel juhtudel ei ole lapsed isaga suhtluskorra järgi kohtunud. Kuna suhtluskorra kehtestamise ajal jäi tähelepanuta isaga algavate nädalavahetuste ja koolivaheaja alguste kattuvus, kuid erinev kellaaeg, siis on tekitanud see vanemate vahelist erinevat tõlgendamist. Lapsed on läinud ajal, mil koolivaheaeg algas isaga, isa juurde laupäeval kl 10.00, mitte reedel kl 17.00. Seda seetõttu, et laste huviringid lõppesid reedel kl 17.00. Pärast pikka koolinädalat ja reedest koolipäeva peab olema lastel ka n-ö hingetõmbeaeg ning aeg asjade pakkimiseks. Lapsed ei ole isa juurde läinud ka liikumispiiranguga eriolukorras, kuna isa ei andnud emale piisavalt informatsiooni oma leibkonnas toimuva kohta ning ema ei saanud seega riske hinnata, ning laste haigestumisel. Laste isa on jätnud oma avalduses välja toomata, et laste ema on ise laste isale pakkunud või nõustunud laste isa poolt soovitud suhtluskorravälise lisaajaga vähemalt kümnel korral. Laste isa on rikkunud olemasoleva suhtluskorra 19-st punktist 10 punkti. Sellega on laste isa ise tõestanud, et ei suuda tagada omalt poolt suhtluskorra täitmist.
7.Kooli ajal neljapäevaste kohtumiste kohustuslikkus 10- ja 11-aastasele lapsele on liigselt koormav nii koolikohustuste, huviringide kui laste endi arvamuse tõttu. Tegemist ei ole lasteaialastega, kelle suhted isaga kannatavad, kui nad iga nädal ei kohtu. Koolinädala sees ärkavad lapsed kl 7.00 ning lähevad magama kl 21.00. Lapsed on kehtiva korra kohaselt kodust ära 12 tundi ning ei ole võimalik, et nad 2 tunniga jõuavad õppida, pilli mängida, pesta, puhata ja valmistuda järgnevaks koolipäevaks. Lapsed saavad suhtluskorra kohaselt veeta isaga koolivaheaegu ja nädalalõppusid. Laste koolikoormus suureneb iga aastaga ning samuti muutuvad huviringide ajad hilisemaks. Vanema lapse huviring lõpeb 2020. aasta sügisel kl
18.00.2019-2020. aastal käisid lapsed neljapäeviti ka ratsutamistrennis kl 19-20.00. Samuti ei ole lastel vanemaks saades enam kooli ja huviringide vahelist vaba aega. Mida vanemaks lapsed saavad, seda olulisem on kvaliteetaeg, mitte kvantiteetaeg. Lapsel on õigus lahuselava vanemaga kohtuda, aga tal ei ole seda kohustust. Sellisel seisukohal on ka terapeudid, psühholoogid ning lastekaitsetöötajad.
8.Laste isa soovib, et vanemal oleks õigus last tema õigel sünnipäeval külastada vähemalt 2 h jooksul. Määratlemata on, kus külastamine aset leiab ning mida tähendab „vähemalt 2 h jooksul“. Suhtluskord peab olema selge ja üheselt mõistetav, et vältida vanemate vahelisi konflikte. Isa on seni alati saanud viibida laste sõpradega korraldataval sünnipäeval. Samuti ei ole lisatud lause laste huvides, kuna mõlema lapse sünnipäevad on kooli toimumise ajal (aprillis ja oktoobris), mis tähendab, et lastel on nendel päevadel lisaks koolile tõenäoliselt ka huviringid. Samuti soovib laps ise otsustada, mida ta oma sünnipäeval teeb. Mida vanemaks lapsed saavad, seda vähemoluliseks muutuvad vanemad. Kohustus vähemalt 2 tundi sünnipäeval vanemaga veetmiseks ei ole lapse huvidega kooskõlas. Isa saab korraldada lapse sünnipäeva ajal, mil laps on isa juures.
9.Laste ema palus suhtluskorra raames reguleerida laste viibimise laagris selliselt, et vanem otsustab laagrites osalemise, kui kõnealune laager toimub ajal, mil laps on suhtluskorra järgi temaga. Vanemad lubavad lastel suve jooksul vähemalt ühes ööbimisega laagris osalemist. Ööbimisega laagrites viibimine lepitakse kokku mõlema vanema vahel ja muudetakse suhtluskorda selliselt, et mõlemad vanemad saavad suvel viibida lastega võrdse osa ajast.
2-17-10840 Kohaliku omavalitsuse seisukoht
10.Keila Linnavalitsus oli seisukohal, et lepitusmenetluse algatamine on põhjendatud ning on reaalne vajadus üle vaadata seni kehtinud suhtluskorra punktid. Samuti tuleb lepitusmenetluse raames arvesse võtta asjaolu, et mõlemad lapsed käivad koolis. Seega on oluline suhtluskorra täitmise kõrvalt jätta piisavalt aega ka puhkamiseks, sh eakaaslastega/sõpradega suhtlemiseks. Isa nõue lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral praeguse suhtluskorra peegelpildis kohaldamiseks laste ema suhtes ei lähtu laste parimast huvist. Alates vanemate lahku kolimisest on lapsed elanud ema juures ning peavad oma alalist elukohta oma koduks. Samuti on lapsed kohtumisel lastekaitsetöötajale avaldanud, et soovivad elada igapäevaselt ema juures ja käia külas isa juures. Laste ema avalduse osaline või täielik rahuldamine võib lõpetada vanemate vahelised pidevad vaidlused ja lahkhelid ning võimaldada lastele stabiilsema elukorralduse ja kasvukeskkonna. Lastele määratud esindaja seisukoht
11.Lastele määratud esindaja palus rahuldada laste ema avalduse suhtlemiskorra muutmiseks selles osas, milles taotletakse nädala sees mõnetunnise kohtumise ärajätmist ning ülejäänud osas korrastada suhtluskord vastavalt kummagi poole ärakuulamisel avaldatud seisukohtadele. Suhtluskord lapsega peab olema täitmiseks lihtne, kõigile arusaadav ning ei peaks eelkõige lapselt võtma ära võimalusi tegeleda huvihariduse või harrastustega, ükskõik kumma vanema juures laps parasjagu viibib. Puudutatud isik I, kes on tänaseks juba 11-aastane, kinnitas esindajale, et ta on mitmel korral ise ütelnud nädala sees toimuma pidanud kohtumise eel isale, et tal ei ole täna võimalik temaga kohtuda, isa aga on selle peale väga pahaseks saanud ja temaga riielnud. Isa ei ole tema vastuväidetest hoolinud ja on sundinud teda kohtumisele tulema, mistõttu tal on vahele jäänud treeninguid või on ta olnud sunnitud ära ütlema kutse mingile üritusele. Seega selles osas lapse isa avalduses esitatud väited ei vasta tegelikkusele. 20.04.2018 suhtluskord on koostatud ajal, mil lapsed olid veel lasteaiaealised ning neil puudusid sisuliselt harrastused ja sõbrad väljaspool kodu. Kui laps on suurem ja käib koolis, millega seoses tal on vaja kodus järgmiseks koolipäevaks valmistuda ja teha koduseid ülesandeid, ja kui lapsel on tekkinud omad harrastused, siis tuleb tõsiselt kaaluda, kas eraldi kohtumine paariks tunniks nädala sees tugevdab lapse ja vanema vahelist suhet või on pigem lapsele koormav ja tõukab teda vanemast eemale, kes tema soovidest ja elukorraldusest ei hooli. Vestlusest lapse isaga ilmnes, et ta kaldub ületähtsustama omaenda õigusi ja vajadusi ning laste endi arvamuse või huvide arvestamine tundub temale ülearune. Arvestades mõlema lapse enda arvamust ja ka seda, et kooliealiste laste, kes pärast kooli tegelevad veel mingite huvitegevustega, argipäev on isegi tulvil tegevusi ja kohustusi, mida laps peab täitma, ei ole vajalik lapsi kohustada kohtuma isaga nädala sees mõneks tunniks, millise aja vältel tegelikult koos lapsega mingit mõtestatud tegevust arendada ei jõua. Nüüdseks ei ole enam ohtu, et laps unustaks isa või kaotaks temaga sideme, kui ta kohtub isaga regulaarselt nädalavahetuste jooksul. Mis puutub välisreisidesse koos lastega, siis esindaja hinnangul ei ole vajalik saada selleks eraldi luba, küll aga peaks teist vanemat sellest eelnevalt teavitama.
12.Lastele määratud esindaja palus anda laste emale otsustusõiguse laste elu- ja viibimiskoha üle. Lapsed on pärast poolte kooselu lõppemist elanud kogu aeg koos emaga, kes on ehitanud enda ja laste elukohaks eramu, kus lastel on kummalgi omaenda tuba. Elamu kuulub laste emale, mistõttu puuduvad takistused laste majutamiseks selles elamus. Laste isa soov määrata laste elukohaks tema elukoht, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd tal puudub selline elukoht, mida oleks võimalik õiguslikult tema valduses oleva elukohana määratleda. Elamine oma elukaaslasele kuuluvas majas, aga samuti oma vanematele kuuluvas eramus, ei kujuta endast õiguslikult siduvat elukohta, kuhu isikul oleks võimalik ilma eluruumi omaniku nõusolekuta oma perekonnaliikmeid majutada.
2-17-10840 Maakohtu määrus ja põhjendused
13.Harju Maakohtu 02.07.2021 määrusega tunnistati lepitusmenetlus ebaõnnestunuks ning muudeti Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud isa suhtlemiskorda lastega ning määrati kindaks uus suhtluskord (terviktekst koos muudetud ja muutmata jäänud tingimustega ning uues numeratsioonis):
1.Lapsed viibivad isa juures paarisnädala nädalavahetustel ööbimisega alates reedel kella 19.00-st, kus isa võtab lapsed nende elukohast (siin ja edaspidi on laste elukohana mõeldud ema elukohta) ja toob lapsed tagasi nende elukohta hiljemalt pühapäeva õhtul kella 18.00ks.
2.Laste ema komandeeringus viibimise ajal viibivad lapsed isa juures.
3.Suvine suhtluskord kehtib perioodil alates 24. nädalast kuni 33. nädalani k.a. Algab isa nädalaga, st. 24. nädal on isa nädal, 25. nädal on ema nädal ja nii kordamööda kuni aasta
33.nädalani. Laste üleandmine suvepuhkuse ajal on pühapäeva õhtuti kell 17.00. Alates 34. nädalast kehtib tavapärane suhtluskord. Vanemal on õigus 1 kord suvise suhtluskorra kehtimise ajal puhata lastega järjest 2 nädalat. Eelnev lepitakse kokku hiljemalt sama aasta 1. maiks, seejuures ülejäänud nädalad korrigeeritakse vastavalt: s.o selliselt, et ei tekiks ühe vanema juures suvise suhtluskorra kehtimise ajal 3-nädalast perioodi. Kokkuleppe mittesaavutamisel kehtib käesolevas punktis sätestatud üldine suvine suhtluskord (nädal ühe vanemaga, nädal teise vanemaga).
4.Jõuluperioodil paaritul aastal 23.12 alates kella 10.00-st kuni 28.12 kella 17.00-ni viibivad lapsed emaga, paarisaastal isaga. 28.12. alates kell 17.00 kuni 02.01.2018 kella 10.00-ni viibivad lapsed paaris aastal emaga, paaritul aastal isaga. 25.12. veedavad lapsed kella 14.00 kuni 19.00-ni selle vanemaga, kellega jõuluperioodi (23.12-28.12) koos ei veedeta.
5.Kevadvaheajal aprillikuus viibivad lapsed paaritul aastal emaga, paarisaastal isaga. Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kell 10.00 ja lõpeb kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus pühapäeval kell 15.00.
6.Sügisvaheajal oktoobrikuus viibivad lapsed paaritul aastal isaga, paarisaastal emaga. Koolivaheaeg algab kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kell 10.00 ja lõpeb kooli poolt kehtestatud vaheaja lõpus pühapäeval kell 15.00.
7.Talvevaheajal veebruarikuus viibivad lapsed paarisaastal kooli poolt kehtestatud vaheaja eelsel laupäeval kella 10.00-st kuni kolmapäeval kella 9.00-ni isaga, ning kolmapäeval kella 9.00-st kuni pühapäeval kella 15.00-ni emaga.
8.Laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad vanemad vaheldumisi. Isa korraldab paaritul aastal puudutatud isiku I sünnipäeva ja paarisaastal puudutatud isiku II sünnipäeva, ema paarisaastal puudutatud isiku I sünnipäeva ja paaritul aastal puudutatud isiku II sünnipäeva. Sünnipäeva mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda.
9.Isadepäeva (novembrikuu teine pühapäev) veedavad lapsed isaga kella 10.00-st kuni kella 18.00 ning emadepäeva (maikuu teine pühapäev) emaga kella 10.00-st kuni kella 18.00-ni juhul, kui lapsed viibivad sellel päeval suhtluskorra järgi teise vanema juures. Lastele tuleb järgi teise vanema juurde see lapsevanem kelle päeva tähistatakse.
10.Vanema sünnipäeva veedavad lapsed kella 16.00-st kuni 18.00-ni selle vanemaga, kellel on sünnipäev. Kui lapsed viibivad suhtlemiskorra järgi teise vanema juures, tuleb sünnipäeva tähistav vanem ise kell 16.00 lastele järgi ja tagastab lapsed suhtlemiskorra järgsesse asukohta hiljemalt kella 18:00-ks.
11.Vanemate vaheline suhtlus toimub kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis (eelistatult e-kiri/SMS). Suhtluskorda puudutavad vanemate vahelised kokkulepped loetakse sõlmituks kui vanemad kinnitavad teisele vanemale selle kokkuleppega nõustumist sõnaselgelt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis.
2-17-10840
12.Lapsed antakse üle vanemate vahel vahetult laste elukohas, s.t. isa tuleb järgi lastele laste elukohta ja toob nad tagasi laste elukohta v.a. isadepäev, emadepäev ja lapsevanema sünnipäevad, mil lastele tuleb järgi lapsevanem, kellega tähtpäev on seotud. Nimetatud laste üleandmise kord kehtib ka koolivaheajal.
13.Vanem tagab tema juures viibiva lapse kooli või huviringidega seotud kohustuste täitmise (mh koolitööd, vaheajaks jäetud ülesanded, huviringides osalemine, esinemistel osalemine).
14.Lapse haigestumisel on vanem kohustatud teavitama teist vanemat viivitamatult SMS-i teel. Lapse haigestumisel viibib laps oma alalises elukohas. Lapse haigestumisel isa juures on isa kohustatud tagama lapse ravi kuni ajani, mil last on võimalik eelneval kokkuleppel emaga transportida ema juurde (palavik on alanenud vmt).
15.Kummalgi vanemal on õigus reisida lastega oma suhtluskorra järgsetel aegadel Euroopa Liidu liikmesriikidesse ilma teise vanema nõusolekuta. Reisiv vanem teavitab teist vanemat reisi kestvusest ja sihtkohast. Vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist lastega puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu. Vanem peab teise vanema poolt esitatud soovi korral andma kirjaliku nõusoleku lapse reisimiseks teise vanemaga. Nõusolek tuleb anda hiljemalt 1 nädala jooksul peale vanemapoolse soovi esitamist. Laste reisimisel isaga annab ema laste reisidokumendid lastega kaasa ja isa tagastab reisidokumendid koheselt peale reisi lõppemist koos lastega.
13.1.Maakohus jättis rahuldamata laste ema nõude vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas laste emale ainuhooldusõiguse andmiseks. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda.
14.Kuivõrd vanemad ei ole jõudnud lastega suhtlemise korraldamises kokkuleppele, sh ka pärast nõustaja poole pöördumist (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 563 lg 5), siis tunnistab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning määrab, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust (TsMS § 563 lg 7 p 2). Maakohus on 20.04.2018 kinnitanud vanemate vahel sõlmitud kompromissi. Teadupärast saavad pooled kompromissis sätestada tingimusi, mille määramiseks sisulise suhtluskorra kohtulahendiga kohtul pädevus puudub. Kohus ei saa suhtlemiskorras määrata, et isaga suhtlemine toimub üksnes lapse nõusolekul ja arvestades lapse soovidega. Mõlemad vanemad peavad tegema jõupingutusi, et laps sooviks kohtu poolt kehtestatavat suhtluskorda täita. Kuigi vanemad ei saa toimida selles vanuses laste puhul selgelt vastu tahtmist, siis seda, mil viisil laps suhtleb lahuselava vanemaga, ei saa panna lapse otsustada. Arvestades laste tihedat ajakava (kool, treeningud), ei ole lastel võimalik nädala sees isa juures viibida ning kehtiva suhtluskorra p 2 tuleb uuest suhtluskorrast välja jätta. Kohus ei pea põhjendatuks ema ettepanekut, et lapsed läheksid isa juurde laupäeval kell 10.00 ja isa tooks lapsed tagasi pühapäeval kell 15. Kuna puudutatud isikul I lõpeb treening reedel kell 18.00, siis on põhjendatud, et lapsed lähevad isa juurde reedel kell 19.00. Puudutatud isiku I sõnul võtab ta tavaliselt isa juurde õppimiseasjad kaasa, pühapäeva õhtul vaatab veel üle, saab iseseisvalt hakkama. Seega on põhjendatud, et isa toob lapsed laste elukohta pühapäeval kell 18. Küll aga on põhjendatud, et lapsed viibivad isaga ajal, kui laste ema on komandeeringus. Alati tuleb eelistada laste vanemat teistele isikutele. Kehtiva suhtluskorra p-i 3 tuleks täiendada ema ettepanekuga, samuti tuleb täiendada koolivaheaegade alguse ja lõpuaegu.
15.Lapsed on kohtule avaldanud, et soovivad elada ema juures. Lapsed olid väga häiritud, et vanemad ei saa kokkuleppele. Eelmine kord käisid nad vanas majas kohtus. Laste nähes vanemad ei vaidle, kuna nad ei puutu kokku, ainult kirjutavad. Puudutatud isik II ütles, et ema
2-17-10840 ei ütle isale tere ja isa ei tule väravast sisse, see on kokku lepitud. Lapsed on öelnud vanematele, et lõpetage vaidlemine. Pigem tahaks lapsed olla isa juures üle nädala nädalavahetusel. Puudutatud isikule I meeldiks nädala sees isa juures olla, aga ei ole aega, kuna on ratsutamine ja muusikakool.
16.Maakohus menetleb lepitusmenetluse raames ka laste ema avaldust, arvestades laste ema esitatud muutunud asjaolusid (RKTKm nr 3-2-1-32-11, p 12). Kohus ei menetle laste ema alles lõplikes seisukohtades esitatud nõuet vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuna kogu menetluse kestel on laste ema soovinud vanemate hooldusõiguse osalist lõpetamist. Lapsed on avaldanud soovi elada emaga ja laste isal tuleb seda aktsepteerida. Vanemate vahel ei ole selliseid laste viibimiskohta, haridust (sh huviharidust) ja tervist puudutavaid ületamatuid erimeelsusi, milles vanemad kokkuleppele ei jõuaks, kui nad teeksid laste huvides jõupingutusi omavaheliste suhete parandamiseks. Vanematel tuleks kuulata oma lapsi, keda väga häirib see, et vanemad ei saa kokku lepitud. Kohus jätab laste ema nõude vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste emale lõpetatud osas ainuhooldusõiguse andmiseks rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel ei ole põhjendatud ka laste isa taotletud TsMS § 563 lg 7 p 3 kohaldamine.
17.Sunnivahendite kohaldamine oleks õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (TsMS § 563 lg 7 p 1). Määruskaebus
18.Laste isa esitas 19.07.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse suhtluskorra kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus määrus, millega: 1) pöörata suhtlemiskord peegelpilti (suhtluskorra p-d 1, 12, 14, 15). 2) määrata, et suhtluskord algab paarisnädala reedel kell 17.00 ning paaritu nädala neljapäeval veedavad lapsed aega lahus oleva vanemaga pärast laste huviringide lõppu (suhtluskorra p 2.1); 3) täiendada suhtluskorra p-i 7 järgmiselt: „paaritutel aastatel vastupidi“; 4) täiendada suhtluskorra p-i 8 järgmiselt: „lapse õigel sünnipäeval on lahus viibival vanemal õigus lapsega veeta vähemalt 2 h“; 5) täiendada suhtluskorra p-i 12 järgmiselt: „vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema otsesest või kaudsest halvustamisest ning teise vanema suhtes ebakindluse või vastumeelsuse kujundamisest“; 6) täiendada suhtluskorra p-i 14 järgmiselt: „kõik lahuselava vanema ärajäänud kohtumised lapsega või lastega asendatakse lahuselava vanema soovi korral kahe nädala jooksul või mõjuval põhjusel kahe kuu jooksul“, 7) täiendada suhtluskorra p-i 15 järgmiselt: a) reisiv vanem teavitab teist vanemat reisi kestusest ja sihtkohast „ja tagab telefoniside võimaluse laste ning mittereisiva vanema vahel vähemalt kord päevas“; b) vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist lastega puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu „oma suhtluskorra järgsetel aegadel“; 8) määrata, et kui laste ema rikub käesolevat lastega suhtlemise korda või sellest tulenevaid kohustusi, on kohtutäituril õigus rakendada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 183 ja määrata selle alusel laste emale sunniraha TMS §-s 261 sätestatud korras.
19.Laste isa ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks.
20.Laste ema ei soostu laste isaga lapsi puudutavatel teemadel suhtlema, mistõttu on ta ebasobivam lapsevanem omamaks laste üle suuremat mõju, kui laste isa. Seetõttu tuleb laste põhilise viibimiskoha osas teha muudatus TsMS § 563 lg 7 p 3 alusel. Tulenevalt täielikult
2-17-10840 puuduvast koostöötahtest, valede esitamisest ja laste vaimse tervise süstemaatilisest negatiivsest mõjutamisest, on laste ema ebasobiv laste põhiliseks kasvatajaks ja hooldajaks.
21.Maakohus ei ole arvestanud laste huvidega. Vanemate vaheline konflikt on juba laste vaimsele tervisele mõjunud laastavalt, seega ei ole õige maakohtu poolt sellise suhtluskorra määramine, mis endiselt jätab laste põhiliseks viibimiskohaks laste ema elukoha ning võtab lastelt ka ainsa tööpäeva isaga – üle nädalase neljapäeva. Kohus pidanuks lastega suhtlemise korra pöörama peegelpilti, s.o määrama laste põhiliseks elukohaks laste isa elukoha.
22.Maakohus on ebaõigesti lahuselava vanema üle nädala toimuvaid nädalavahetusi lühendatud 2 h võrra - selle asemel, et nädalavahetus algaks kl 17, algab see kl 19. Lahus elava vanema aeg lastega on tundides sedavõrd väike, et iga tunni kärpimine nõrgendab lapse ja vanema suhet. Laste ema õigustus, nagu oleks lapsed hõivatud huviringide, sõprade või muu sellisega, ei ole õige.
23.Suhtluskorra p-i 14 tuleks lisada, et lahuselava vanemaga ärajäänud kohtumised asendatakse. Tänavu suvel on laste ema jätnud ühe lapse nädalaks ajaks isale üle andmata põhjendusega, et laps ei soovi tulla. Laste tahe ei ole käesoleval juhul üldse välja selgitatav, sest laste ema on võtnud võimu laste ja nende arvamuse üle ja kuritarvitab seda.
24.Suhtluskorra p-i 15 tuleks lisada lastega side pidamise võimalus mittereisivale vanemale läbi laste. Samuti peaks mõlema vanema reisid ka väljaspoole EL-i lastega mahutuma selle lapsevanema aegadele. Vastasel juhul leiab aset see, et laste ema reisib laste isa aegadel ega asenda neid.
25.Kohus oleks pidanud määrama sunnimeetmed, et sundida laste ema reaalselt suhtluskorra määrust järgima. Laste ema poolsed suhtluskorra rikkumised ja ebaõige tõlgendamine ei ole märk vanemate võimatusest koostööd teha, vaid sellest, et laste ema ei soovi suhtluskorra kokkulepet täita. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
26.Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud laste isa kanda. Laste ema hinnangul tuleks uuesti kaaluda ema poolt lõppseisukohas esitatud laste laagrites käimise võimalikkust laste jaoks, kuna 2021. a. suvel on toimunud intsident, milles isa tõttu jäi lapsel koos oma parima sõbra ja klassikaaslasega laagrisse minemata ja laps oli väga õnnetu.
27.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Laste isa on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus muutis Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtluskorda ja määras kindlaks uue suhtluskorra (s.o täpsemalt suhtluskorra punktid 1, 7, 8, 12, 14, 15). Lisaks on laste isa vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus jättis kohaldamata TsMS § 563 lg 7 p-des 1 ja 3 sätestatu.
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada suhtluskorra punktide 7 ja 15 osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega täiendada laste ja isa suhtluskorda vastavate suhtluskorra punktide osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata ning ringkonnakohus nõustub vastavas osas maakohtu määruse põhjendustega ning
2-17-10840 ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
30.TsMS § 563 lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.
31.Käesoleval juhul on maakohus tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ning muutnud Harju Maakohtu 20.04.2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskorda (TsMS § 563 lg 7 p 2). TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi saab kohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel suhtlemist reguleerivat määrust muuta ja sätestada lapse huvide ning vanemate võimalustega paremas kooskõlas oleva suhtlemiskorra. Viidatud sätte alusel saab kohus perekonnaseaduse (PKS) § 143 alusel anda lapsest lahus elavale vanemale varasemas suhtlemist reguleerivas kohtumääruses sätestatust kas suuremas või väiksemas mahus suhtlusõiguse (vt RKTKm nr 2-17-9910/133, p 17; nr 3-2-164-10, p 34). Suhtluskorra kindlaksmääramisel on esimese astme kohtul ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme. Lapsega suhtlemise korra määrab kohus PKS § 143 lg 21 järgi vanema nõudel, kuid PKS § 143 lg 5 järgi võib kohus suhtlemiseks vajalikke meetmeid kohaldada ka omal algatusel. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanema(te) hooldusõigust, vanema(te) õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm nr 3-2-1-83-11, p 22).
32.Eelneva kohaselt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaks lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
33.Ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada määruskaebuse osas, milles laste isa palub täiendada suhtluskorra punkti 7 selliselt, et lisada sinna lause „paaritutel aastatel vastupidi“. Samuti peab ringkonnakohus põhjendatuks täiendada osaliselt suhtluskorra punkti 15 selliselt, et määrata, et vanem ei tohi takistada teise vanema reisimist, kes reisib lastega oma suhtluskorra järgsetel aegadel puhkuse eesmärgil väljapoole Euroopa Liitu. Laste ema ei ole vastuses määruskaebusele eeltoodule vastu vaielnud ja on toimiku materjalidest nähtuvalt sarnases sõnastuses muudatustega nõus olnud (vt laste ema 21.07.2020 avaldus).
34.Ülejäänud osas on määruskaebus rahuldamisele ei kuulu. Maakohus on lähtunud isa ja laste suhtlemise korda kindlaks määrates õigesti PKS §-st 143 ja §-st 123, arvestades seejuures menetlusosaliste seisukohtadega. Maakohtule ei saa ette heita diskretsioonipiiride ületamist ega menetlusõiguse normide rikkumist.
35.Ringkonnakohus ei pea määruskaebust põhjendatuks osas, milles laste isa palub teha laste põhilise viibimiskoha osas muudatuse TsMS § 563 lg 7 p 3 alusel ning muuta sellest tulenevalt ka suhtluskorda (s.o määrata see peegelpilti). Maakohus on põhjendatult leidnud, et vanemate vahel ei ole selliseid laste viibimiskohta, haridust (sh huviharidust) ja tervist puudutavaid
2-17-10840 ületamatuid erimeelsusi, milles vanemad kokkuleppele ei jõuaks ja mis annaksid alust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Asjas ei ole ka tõendatud, et ema keeldub pahatahtlikult laste üleandmisest või takistab laste kohtumisi isaga. Ema on menetluses esitanud arusaadavad selgitused ja põhjendused, millistel juhtudel ei ole lapsed isaga suhtluskorra järgi kohtunud. Toimiku materjalide pinnalt ei leia kinnitust isa väited selle kohta, et laste ema kahjustab laste vaimset heaolu ja tervist ning et laste ema ei soostu laste isaga lapsi puudavatel teemadel suhtlema. Lapsed on pärast vanemate kooselu lõppemist elanud emaga ning laste selline elukorraldus on kehtinud mitmeid aastaid. Laste isa ei ole esile toonud selliseid kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid selle muutmist. Lapsed on nii lastekaitsetöötajale kui ka kohtule avaldanud, et soovivad elada ema juures (tl 84 pöördel, III kd, tl 7; IV kd). Toimiku materjalidest nähtub ka, et laste ema elukoht kuulub talle endale ning lastel on kummalgi oma tuba, kuid isa elab enda elukaaslasele kuuluvas majas.
36.Kolleegium ei pea põhjendatuks muuta suhtluskorra punkti 1 isa poolt soovitud viisil. Vastava punkti osas on maakohus selgitanud, et kuivõrd puudutatud isikul I lõpeb treening reedel kell 18.00, siis on põhjendatud, et lapsed lähevad isa juurde reedel kell 19. Ka laste ema on menetluses selgitanud, et laste koolikoormus suureneb iga aastaga ning samuti muutuvad huviringide ajad hilisemaks. Toimiku materjalidest nähtuvalt soovivad lapsed oma huvitegevustega tegeleda, seega ei pea kolleegium põhjendatuks muuta määrust osas, et suhtluskord algab kell 17.00. Ka lastele määratud esindaja on nõustunud, et kindlaksmääratav suhtluskord ei peaks lapselt ära võtma võimalusi tegeleda huvihariduse või harrastustega.
37.Arvestades, et lastel on koolinädala sees kooliga seotud tegevused, õppetöö ja huviringid, ei ole laste huvides määrata suhtluskorrajärgseks päevaks ka neljapäev. Eeltooduga on nõustunud nii lastekaitsetöötaja kui ka lastele määratud esindaja. Vastav suhtluskorra punkt on määratud kindlaks ajal, mil lapsed käisid veel lasteaias, kuid ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud koolilaste puhul, kellel on vaja nädala sees valmistuda järgmiseks koolipäevaks ja kellel on huvi tegeleda oma harrastustega. Puudutatud isik I on kinnitanud esindajale, et sellised kohtumised on kohati koormavad ning ka puudutatud isik II eelistaks suhelda isaga nädalavahetustel, kuivõrd siis on rohkem aega (tl 119, III kd). Arvestades laste seisukohti, leiab kolleegium, et nädalasisesed kohtumised võivad kujuneda lastele koormavateks ja pingeid tekitavateks. Kolleegium nõustub lastele määratud esindaja seisukohaga, et kuivõrd tegemist on juba 10- ja 12-aastaste lastega, siis nüüdseks ei ole enam ohtu, et laps unustaks isa või kaotaks temaga sideme, kui ta kohtub isaga regulaarselt nädalavahetustel.
38.Laste isa poolt soovitud suhtluskorra p-i 8 täiendamine selliselt, et „lapse õigel sünnipäeval on lahus viibival vanemal õigus lapsega veeta vähemalt 2 h“, ei sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses. Laste ema vastava muudatusega nõus ei ole. Kolleegium peab laste sünnipäevade regulatsiooni puhul piisavaks, et laste sünnipäevi laste sõpradega korraldavad vanemad vaheldumisi ning sünnipäeva mittekorraldaval vanemal on õigus sünnipäeval osaleda. Laste ema on selgitanud, et laste isa on seni alati saanud viibida laste sõpradega korraldataval sünnipäeval. Kolleegium ei pea põhjendatuks lisaks reguleerida lapsega koos veedetava aja kestust sünnipäeva päeval. Kolleegiumi hinnangul ei oleks selline täiendus kooskõlas ka laste huvidega ning võimaldaks potentsiaalselt erinevate konfliktiolukordade tekkimist. Lapsed (10ja 12-aastased) on piisavalt vanad otsustamaks ise (kokkuleppel sünnipäeva korraldava vanemaga), kuidas ja kellega ning millises ajalises mahus nad oma sünnipäeva soovivad tähistada.
39.Laste isa poolt soovitud suhtluskorra täiendus selliselt, et „kõik lahuselava vanema ära jäänud kohtumised lapsega või lastega asendatakse lahuselava vanema soovi korral kahe nädala jooksul või mõjuval põhjusel kahe kuu jooksul“, ei ole kolleegiumi hinnangul laste huvides ega
2-17-10840 aita kaasa suhtluskorra täitmisele. Asenduskohtumised võivad kujuneda laste jaoks koormavateks ja tekitada uusi konflikte, mis võivad laste suhteid isaga hoopis kahjustada. Tegemist on koolilastega, kellel on nädala sees vaja valmistuda järgmiseks koolipäevaks ja kes tegelevad aktiivselt huvitegevusega. Kolleegium peab põhjendatuks, et selleks tuleb lastele tagada võimalikult rutiinne elukorraldus. Lisaks on laste ema menetluses avaldanud, et lapsed on isaga kohtunud 2018. aasta määruse kohaselt kokkulepitud kordadest 93-95% ulatuses.
40.Kolleegiumi hinnangul on maakohus vaidlustatavast määrusest põhjendatult jätnud välja punkti, mille järgi „vanemad hoiduvad laste juuresolekul teise vanema otsesest või kaudsest halvustamisest ning teise vanema suhtes ebakindluse või vastumeelsuse kujundamisest“. Toimiku materjalidest nähtuvalt on eeltoodud punkt sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses ning on tekitanud vanemate vahel asjatuid vaidlusi, mis ei ole omakorda laste huvides. Tegemis on hinnanguga, mida vanem saab tõlgendada enda huvidest lähtuvalt.
41.Laste isa poolt soovitud suhtluskorra p-i 15 täiendus selliselt, et reisiv vanem „tagab telefoniside võimaluse laste ning mittereisiva vanema vahel vähemalt kord päevas“, ei ole sisaldunud 20.04.2018 kohtumääruses ning vastavat suhtluskorra muudatust vanemad maakohtu menetluses ei arutanud. Laste ema vastava muudatusega nõus ei ole. Toimiku materjalidest ei nähtu, nagu oleks laste ja isa suhtlus ajal, mil lapsed ei viibi isaga, takistatud, st isal ei ole võimalik lastele helistada või kirjavahetust pidada (nt SMS-i teel). Seetõttu peab kolleegium vastavat kohustust reisil viibivale vanemale liigselt koormavaks. Lapsed on ka ise juba piisavalt vanad, otsustamaks, et soovivad isale helistada või temaga muid sidevahendid kasutades suhelda.
42.Toimiku materjalide pinnalt ei nähtu asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud TsMS § 563 lg 7 p-i 1 alusel sunnivahendite rakendamine. Laste ema ei ole 2018. a määrust täites käitunud pahatahtlikult. Lapsed on isaga saanud kohtuda 93-95 % juhtudel. Sunnivahendite rakendamine ei ole käesoleval juhul laste huvides. TsMS § 563 lg 7 p-s 1 ette nähtud sunnivahendite kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui kohtumääruses sätestatud suhtlemiskord vastab kohtu hinnangul lapse huvidele ja selles ei tuleks teha muudatusi, kuid on vaja sundida kohtumäärust rikkuvat vanemat määrust täitma (RKTKm nr 3-2-1-64-10, p 34). Riigikohus on selgitanud, et sunniraha määramine oleks põhjendatud, kui vanem takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab lapsel lahus elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda. Seetõttu ei ole sunniraha määramisel otsustava tähendusega see, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil, vaid see, et lahus elava vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud lapsega koos elava vanema tegude või tegevusetuse tõttu (RKÜKm nr 3-2-1-4-13, p 69). Menetlusosaliste seisukohtadest nähtuvalt on vanematel olnud 20.04.2018 määrusega kindlaksmääratud suhtluskorra erineva tõlgendamise tõttu arusaamatusi. Asja materjalid ei võimalda järeldada nagu takistaks laste ema ühepoolselt ebamõistlikult isa ja laste suhtlust ja oleks seejuures pahatahtlik. Laste ema on toonud välja, et ka laste isa on rikkunud korduvalt suhtluskorda (tl 96-98, III kd). Ka lastekaitsetöötaja on menetluses avaldanud, et kumbki vanem ei ole teinud teineteise suhtes takistusi lastega suhtlemiseks ja kohtumiseks ning vanemate vahelise koostöö peamiseks takistuseks on olnud suhtluskorra erinev tõlgendamine (tl 85, 128, III kd).
43.Kolleegium ei pea põhjendatuks reguleerida lastelaagrites käimist, nagu laste ema on vastuses määruskaebusele palunud. Laste ema on selgitanud, et laste isa ei lubanud last eelmisel suvel laagrisse, sest laager toimus 5 päeva jooksul isa suhtluskorra järgsel ajal. Kolleegium märgib, et välistamaks konflikte ja pingeid vanemate vahel, saab vanem lastelaagri planeerida ajale, mil laps viibib suvel suhtlemiskorra järgselt tema juures.
2-17-10840
44.Laste isa soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna see ei ole asja lahendamiseks vajalik ega menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud, asja õigeks lahendamiseks on kogutud piisavalt tõendeid ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Laste isa ei ole esile toonud asjaolusid ega põhjendusi, mis tingiks vanemate või laste täiendava ärakuulamise või kohtuistungi korraldamise vajaduse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Arvestades, et lepitusmenetluses tehtav lahend tehakse eelkõige laste huvides, on põhjendatud jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi määrusega. Teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.