2-22-946/12 - Perekonnaõigus - Ühisvara jagamine - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

5.Vabastada kostja riigilõivu 480 euro ulatuses riigituludesse tasumise kohustusest. Jätta riigilõiv 480 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik AxxxxPxxxxx esitas 20.01.2022 hagi Hxxxx Pxxxxxi vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja palus poolte ühisomand kinnisasjale xxxxxxx (registriosa nr 1076935, asukoht xxxxxxx, xxxxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxx maakond) lõpetada ja jagada kinnistu reaalosadeks selliselt, et kinnistu kooseisus olev katastriüksus nr 24804:001:2252 jääb hagejale ning sellest moodustatakse uus kinnistu ja katastriüksus nr 24804:001:2251 jääb kostjale ja sellest moodustatakse uus kinnistu. 27.01.2022.a määrusega rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta osaliselt riigilõivu tasumisest 480 euro ulatuses. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu 150 eurot osamaksetena. Tartu Maakohus võttis hagi 01.02.2022.a määrusega menetlusse. 11.02.2022 esitas kostja vastuse, milles ta oli nõus, et asi lõpetada. Ta oli nõus, et kinnistu jagatakse reaalosadeks selliselt, et hageja saab 3,93ha maatüki. 16.03.2022 esitas hageja enda seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Hageja oli seisukohal, et kostja võttis hagi õigeks ja seega on võimalik hagi rahuldada. 28.03.2022 esitas kostja enda seisukoha, milles märkis taaskord, et tahab asja lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna kostja on hagi kirjalikult õigeks võtnud, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Seega tuleb poolte ühisomand kinnistule xxxxxxx (registriosa nr 1076935, asukoht xxxxxxx, xxxxxxxxxxx küla, xxxxxx vald, xxxxxx maakond) lõpetada ning jagada see reaalosadeks selliselt, et hageja ainuomandisse jääb katastriüksuse nr 24804:001:2252

2-22-946 piires moodustatav kinnistu, maatulundusmaa, suurusega 3,93 ha ja kostja ainuomandisse katastriüksuse nr 24804:001:2251 piires moodustatav kinnistu, elamumaa, suurusega 2815 m2. Kohus kohustab kostjat andma vajalikud tahteavaldused kinnistu xxxxxxxx(registriosa nr 1076935, asukoht xxxxxxx, xxxxxxxxxxx küla,xxxxxxx vald, xxxxxx maakond) reaalosadeks jagamiseks ja kahe kinnistu moodustamiseks hageja taotletud viisil, asjaõiguslepingute sõlmimiseks, omandi üleandmiseks, kinnistamisavalduste esitamiseks ja kõikide vajalike omanikukannete tegemiseks. Käesolev otsus asendab kostja tahteavaldusi. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on tõendanud, et ta on kohtuväliselt ühisvara jagamiseks pöördunud kostja poole kahel korral. Hageja on saatnud kostjale kirja 31.08.2021 ning esindaja vahendusel 24.11.2021, kuid kostja vastuseisu tõttu ühisvara ei jagatud. Kohus leiab, et kostja on andnud oma käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Pooled võinuks ühisvara jagada kohtuväliselt, kuid kostja notarisse ei läinud. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 150 eurot ja lepingulise esindaja kulud 270 eurot (sh km). Kohus on 27.01.2022.a määrusega vabastanud hageja osaliselt riigilõivu tasumisest 480 euro ulatuses. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu 150 eurot, mille hageja on tasunud. TsMS § 190 lg 3 alusel peaks hagi rahuldamise korral mõistma 480 eurot kostjalt välja riigi tuludesse. Kohus leiab, et käesolevalt on õiglane TsMS § 190 lg 7 alusel jätta 480 eurot riigi kanda arvestades seda, et ka kostjal endal on halb tervislik seisund, ta on pensionär ning kostja tegevuse tulemusena oli menetlus võimalik lõpetada juba väga varajases staadiumis. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 150 eurot. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 270 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on õigusabile kulutanud 3 tundi tasumääraga 90 eurot/tund (sh km). Arvestades asja keerukust, mahtu, kestust ning esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu, leiab kohus, et nii ajakulu kui tasumäär on mõistlikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 420 eurot, millest 150 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 270 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). Kostja on 28.03.2022 vastuses märkinud, et saab maksta 420 eurot 1,5 aastaga. Hageja oli 29.03.2022 vastuses sellega nõus ning palus kohtul määrata kindlaks, et kostja tasub igakuiselt 25 eurot alates kohtulahendi tegemisest. TsMS § 445 lg 1 alusel on võimalik otsuse täitmise korda ja tähtaega kindlaks määrata. Kohus määrab, et kostja kohustub hagejale alates lahendi tegemisest tasuma menetluskulud 420 eurot osamaksetena 17 kuu jooksul igakuise osamaksega 25 eurot. Viimase osamakse suurus on 20 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/