A.-L. N.i hagi R. S.i vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A.-L. N. (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja M. N. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx) Kostja R. S. (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Suurendada Tartu Maakohtu 04.04.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-2028 väljamõistetud elatist alates 19.11.2021.
3.Mõista R. S.ilt välja A.-L. N. kasuks alates 19.11.2021 kuni 31.12.2021 igakuine elatis tema ülalpidamiseks summas 292 eurot, mis vastas Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale kuus, s.o perioodi 19.11.2021 kuni 31.12.2021 eest kokku 408,80 eurot.
4.Mõista R. S.ilt välja A.-L. N. kasuks alates 01.01.2022 kuni A.-L. N. täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxx, igakuine elatis tema ülalpidamiseks summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‐tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus.
5.Lõpetada elatise arvestamine Tartu Maakohtu poolt 04.04.2016 tsiviilasjas nr 2-16-2028 tehtud otsuse alusel.
6.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda M. N.i pangaarvele nr xxx xxx-s, selgituseks märkida „elatis“. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.
7.Jätta menetluskulud kostja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.-L. N.i seaduslik esindaja M. N. esitas 19. novembril 2021 hagiavalduse R. S. vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on alaealise lapse A.-L. N.i kasuks mõistetud 2016. a välja elatis kostjalt summas 100 eurot kuus, kuid hageja soovib selle suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani, s.o käesolevalt 193 euroni. Elatise suurendamise vajadus tuleneb elukalliduse tõusust, lapse vajaduste suurenemisest ning lapse ema tervise halvenemisest.
2(5)
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 24. novembri 2021 määrusega ning kostja on hagimaterjalid kätte saanud Avaliku E-toimiku (AET) vahendusel 28. novembril 2021.
3.Kostja 12. detsembri 2021 vastuse kohaselt ei ole hageja väited kostja hinnangul piisavaks põhjenduseks, et muuta kehtivat kohtuotsust. Kohus võttis otsust tehes arvesse ka kostja teisi ülalpeetavaid (veel 2) ning otsuse aluseks olevad asjaolud pole muutunud. Ülalpeetava hulka võib lugeda ka R. N.i, kes õpib ülikoolis ja kelle ühiselamu üüri peab kostja maksma hakkama alatest jaanuar 2022 (104€). Kostja selgitas, et ta maksab M. N.ile elatisraha 100€, lisaks laekuvad lapse emale A. L. eest riiklikud peretoetused, mis peaks olema 60€.
4.Kohus edastas 04. veebruaril 2022 menetlusosalistele selgitused tõendamiskoormise jaotuse osas elatise asjades (elatise suurendamise nõude puhul tuleb hagejal kõigepealt tõendada, et võrreldes elatise väljamõistmise aja seisuga on asjaolud muutunud; üldjuhul kuulub elatis väljamõistmisele vähemalt miinimumelatise ulatuses; elatise vähendamise või suurendamise eeldused tuleb tõendada isikul, kes suurendamise/vähendamise alusele tugineb; kostjal tuleks tõendada alaealiste laste olemasolu, kui ka asjaolu, et nad ka reaalselt jäävad vähem kindlustatuks hagejale miinimummääras elatise maksmisel). Lisaks selgitas kohus, et hagi esitamise ajal oli elatise miinimummääraks 292 eurot kuus ning alates 01. jaanuarist 2022. a on elatis arvestatav uute PKS § 101 sätestatud reeglite kohaselt, kus A.-L. N.i puhul sai kohus kalkulaatoriga arvutatavaks miinimumelatise summaks 213,44 eurot. Seega tuli hagejal täpsustada, missuguses summas kuus ta nõuab elatist perioodi 19.11.2021-31.12.2021 eest (kas toonases miinimummääras või summas 193 eurot) ning missuguses summas kuus alates 01. jaanuarist 2022. a.
5.Kohtule nähtub, et kostja on eelviidatud kohtuselgitused kätte saanud 10. märtsil 2022, kuid täiendavaid põhistusi ja/või tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud.
6.Hageja esitas 11. veebruaril 2022 hagiavalduse täienduse, kus taotletakse elatist perioodil 19. november 2021 kuni 31. detsember 2021 summas 292 eurot kuus ning alates 01. jaanuarist 2022 elatise miinimummääras, käesolevalt 213,44 eurot. Hagiavalduse täiendusega ja selle lisadega on põhjalikumalt selgitatud pere sissetulekuid, väljaminekuid ja muid asjaolusid. Kohus on täiendavad materjalid kostjale 11. veebruaril 2022 ka nähtavaks teinud AET vahendusel. Kohtu hinnangul pidi kostja olema neist ka teadlik, kuna kostja on AET vahendusel võtnud vastu kõik kohtu poolt kättetoimetamiseks saadetud dokumendid. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 1, mille kohaselt, kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
7.Kohus otsustas korraldada käesolevas asja kohtuistungi ning edastas pooltele 14. veebruaril 2022 kohtukutsed 21. märtsil 2022 toimuvale istungile. Kohtuistungile ilmus vaid hageja seaduslik esindaja M. N..
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et käesoleval juhul saab asja lahendada tagaseljaotsusega.
9.Nimelt on kostja kohtukutse kätte saanud 10. märtsil 2022, seega oli kostja istungi toimumisest teadlik. Lisaks leiab kohus, et ta on järginud ka TsMS § 343 lõikes 2 sätestatud nõuet, mille kohaselt kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele peab jääma vähemalt kümme päeva. Kohus märgib, et kuna kostja sai kohtukutse kätte 10. märtsil 2022 ning istung toimus 21. märtsil 2022, siis see ajavahe on käesoleval juhul enam kui 10 päeva.
3(5)
10.Kohtukutsega oli kostjat ka hoiatatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, mh eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi (TsMS § 410). Kohus märgib, et hageja seaduslik esindaja taotles 21. märtsi 2022 toimunud kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist.
11.TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
12.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid selgitab siinjuures elatise muutmise (suurendamise) asjaolu.
13.Kohus märgib, et vastavalt TsMS §-le 497, kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2). Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2). Hageja on selgitanud, et elatise suurendamise vajadus tuleneb elukalliduse tõusust, lapse vajaduste suurenemisest ning lapse ema tervise halvenemisest. Kohus leiab, et tegemist on asjaoludega, mis saavad tingida elatise suurendamise.
14.Vanemate kohustus oma last ülal pidada tuleneb perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja 97 p-st 1. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 oli 584 eurot kuus alates
01.jaanuarist 2020. Seega ei võinud hagi esitamise ajal, s.o 19.11.2021 elatis ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot kuus. Seega perioodi eest 19.11.2021 kuni 31.12.2021 tuleb elatise suuruseks mõista hageja taotletud summa, s.o 292 eurot kuus. Kokku selle perioodi eest aga 408,80 eurot: perioodi 19.11-30.11 eest 116,80 eurot (292/30x12) ja 01.12-31.12 eest 292 eurot. Alates 01. jaanuarist 2022 kehtiva PKS redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3-5 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega ei või käesolevas asjas alates 01.01.2022 elatis lapsele A.-L. N. olla väiksem kui 213,44 eurot kuus. Seega tuleb elatise suuruseks alates 01.01.2022 mõista hageja taotletud summa, s.o 213,44 eurot kuus.
15.Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning see kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks 4(5)
välja mõista elatis miinimummääras (s.o alates 19.11.2021 292 eurot kuus ning alates 01.01.2022 summas 213,44 eurot) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus märgib, et PKS §-s 101 sätestatud baassumma, Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga ning lapsetoetuste ja muude PKS §-s 101 sätestatud tingimuste muutumisel, muutub vastavalt ka kostja poolt tasutava elatise suurus. Kohus määrab, et elatist tuleb seetõttu indekseerida iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS § 101 lg‐tele 3 ja 4.
16.Elatise arvestamine Tartu Maakohtu 04. aprilli 2016 otsuse järgi tsiviilasjas nr 2-16-2028 tuleb lõpetada alates 19. novembrist 2021. Kuna elatise suurendamise hagis on taotletud vaid elatise suuruse, mitte selle tasumise tähtaja ega tasumiseks määratud arvelduskonto vahetamise muutmist, jääb kehtima kohtu 04. aprilli 2016 otsuses määratud elatise tasumise tähtaeg – elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette ning elatis tuleb tasuda M. N.i pangaarvele nr xxx xxx.
17.Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Toimiku materjalide põhjal ei ole alust arvata, et hagejal oleks hüvitatavaid menetluskulusid (lepingulise esindaja kohta info puudub ning elatishagi on riigilõivuvaba).
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Riisenberg kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.