N. R. nõude osas 585 eurot K. R. nõude osas 585 eurot L. R. nõude osas 585 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagejad: I N. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) II K. R. (isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx) III L. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja L. L. Kostja: R. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
10. märts 2022
ja L. R.
hagi R. R.
vastu elatise
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt N. R. , K. R. ja L. R. hagi R. R. vastu elatise suurendamiseks.
2.Muuta R. R. poolt Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 määruse alusel tsiviilasjas nr xxx-xxxxx N. R. , K. R. ja L. R. makstavat elatise suurust alates 1. aprillist 2022.
3.Välja mõista R. R. N. R. kasuks elatis 120 eurot kuus alates kuni N. R. täisealiseks saamiseni (s.o 14. septembrini 2025).
4.Välja mõista R. R. K. R. kasuks elatis 120 eurot kuus alates kuni K. R. täisealiseks saamiseni (s.o 14. septembrini 2025).
1.aprillist 2022
5.Välja mõista R. R. L. R. kasuks elatis 120 eurot kuus alates kuni L. R. täisealiseks saamiseni (s.o 14. septembrini 2025).
1.aprillist 2022
6.Elatist makstakse kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb kanda L. L. arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (AS Swedbank).
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.N. R. (hageja I), K. R. (hageja II) ja L. R. (hageja III) esitasid 2022 Tartu Maakohtule hagi R. R. (kostja) vastu elatise suurendamiseks.
1.veebruaril
Hagiavalduse kohaselt on elatis määratud 30. novembri 2015 määruses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. Elatise suurendamise põhjused on elukalliduse tõus ning kostja vähene panus laste kasvatamisel (kostja veedab lastega aasta lõikes 2-3 ööpäeva kuus). Hagejate vajadused on 347 eurot kuus lapse kohta. Hageja seadusliku esindaja sissetulek on töötasu 1450 eurot 29 senti, peretoetused 620 eurot, valla hooldajatoetus 51 eurot 12 senti ja elatis 220 eurot. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist miinimummääras.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejate seaduslik esindaja on jätnud oma tulude nimekirja välja täiendava maksuvaba tulu 3048 eurot. Tegelikkuses on hagejad kostja juures aasta lõikes 5-6 päeva kuus. Vaheaegadel on hagejad rohkem kostja juures. Suvel veedavad nad palju aega ka kostja ema juures. Kostja töötab tislerina ning tema sissetulek on 604 eurot kuus. Kostja kohustused on 793 eurot 59 senti (osaliselt tasub kostja elukaaslane). Lisaks on kostjal ka veel üks laps.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Praegusel juhul on hagejad esitanud hagi elatise suurendamiseks. Tartu Maakohus kinnitas 30. novembri 2015 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagejate seadusliku esindaja ja kostja vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kostja kohustus tasuma hagejate seaduslikule esindajale elatist nelja lapse eest kokku 220 eurot kuus (iga lapse kohta 55 eurot kuus).
5.Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks
olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) alusel lahendatud vaidlustes on leitud, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib aga elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Sel juhul saab vähemalt üldjuhul eeldada, et muutunud on ka lapse vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p-d 11–13). Kuigi alates 1. jaanuarist 2022 kehtiv perekonnaseadus ei seo elatise miinimummäära Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga, saab kohtu hinnangul lähtuda sellest, et võrreldes kompromissi sõlmimise ajal (novembris 2015) kehtinud elatise miinimumääraga on praeguseks ajaks elatise miinimummäär oluliselt muutunud. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka seda, et kompromissi sõlmimise ajal olid hagejad 8-aastased, praeguseks ajaks on nad 14-aastased (septembris 2022 saavad 15-aastasteks). Eelduslikult on 14-aastaste noorte vajadused suuremad kui 8-aastaste laste omad. Lisaks sellele on kompromiss sõlmitud enam kui kuus aastat tagasi ning on üldteada asjaolu, et selle aja jooksul toimunud ka märkimisväärne hinnatõus. Järelikult saab praegusel juhul eeldada, et hagejate vajadused on suurenenud. Samuti on hagejate ema selgitanud, et kostja veedab lastega vähem aega kui kompromissi sõlmimise ajal. Seda on kinnitanud ka kostja, märkides, et veedab lastega liiga vähe aega, sest teeb palju tööd. Eelneva tõttu on täidetud TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused elatise suuruse muutmiseks.
6.Kuivõrd praegusel ajal on hagi esitatud 1. veebruaril 2022, tuleb lähtuda alates 1. jaanuarist 2022 kehtivast perekonnaseadusest. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel (PKS § 101 lg-d 3-6). Seega tuleb aluseks võtta baassumma 200 eurot, millele lisandub 43 eurot 44 senti (kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast). Hagejate seaduslik esindaja on välja toonud, et saab lapsetoetusi ja lasterikka pere toetust 620 eurot neljale lapsele (hagejad ja G. R. ). Juunis 2022 lõppeb G. R. toetus ning seejärel on lapsetoetuste ja lasterikka pere toetuse suuruseks 520 eurot (hagejad). Järelikult on kuni juunini 2022 (k.a) ühe lapse kohta mahaarvatav summa 77 eurot 50 senti (620:4:2) ning elatise summaks on 165 eurot 94 senti (200 + 43,44 – 77,5) lapse kohta. Alates juulist 2022 on ühe lapse kohta mahaarvatav summa 86 eurot 50 senti (520:3:2) ning elatise summaks on 156 eurot 94 senti (200 + 43,44 – 86,50) lapse kohta.
7.Lisaks sellele võimaldab PKS § 101 lg 6 vähendada elatise summat olukorras, kus laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Praegusel juhul on hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitanud erinevaid seisukohti seoses sellega, kui palju aega veedavad lapsed kostja juures. Selliselt on hagejate seaduslik esindaja märkinud, et lapsed viibivad kostja juures 2-3 ööpäeva kuus, ning kostja on märkinud, et lapsed on tema juures
5-6 ööpäeva kuus. Samas ei ole vaidlust selles, et kostja juures veetud ööpäevade arv jääb alla seitsme ööpäeva. Järelikult ei saa kohus PKS § 101 lg 6 alusel elatise summat vähendada. Seda on kohus selgitanud pooltele ka 10. märtsi 2022 kohtuistungil.
8.PKS § 101 lg 7 võimaldab vähendada elatise summat olukorras, kus isik on kohustatud tasuma elatist sama pere mitmele lapsele. Samas ei kehti see olukorras, kus tegemist on mitmikega. Kuivõrd praegusel juhul on tegemist kolmikutega, ei saa kohus PKS § 101 lg 7 alusel elatise summat vähendada.
9.Eelneva tõttu on PKS § 101 alusel arvutatud elatise summaks kuni juunini 2022 (k.a) 165 eurot 94 senti kuus lapse kohta. Alates juulist 2022 on elatise summaks 156 eurot 94 senti.
10.Järgnevalt analüüsib kohus seda, kas esineb alus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd kehtiva PKS § 102 lg-s 2 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest on sama nagu ka kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg-s 2, siis saab kohtu hinnangul lähtuda ka varasemast kohtupraktikast. PKS § 102 lg 2 alusel võib elatist vähendada alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja lapse tegelikke vajadusi (Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
11.Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks ei ole kohtu hinnangul asjaolu, et hagejate seaduslik esindaja on jätnud oma tulude nimekirjast välja täiendava maksuvaba tulu. Hagejate seaduslik esindaja selgitas 17. veebruari 2022 menetlusdokumendis, et 2021. aastal tasus ta tuludeklaratsiooni alusel tagastatud rahast laste laagri eest. 2021. aasta tuludeklaratsiooni alusel saadav tagastus on 991 eurot 65 senti, mis teeb lapse kohta ca 248 eurot aastas (991,65:4) ehk 20 eurot kuus. Kohus leiab, et tuludeklaratsiooni alusel tagastamisele kuuluv summa ei ole kindla suurusega (sõltub hagejate seadusliku esindaja sissetulekust ja ka muudest asjaoludest), samuti ei saa eeldada, et hagejate seaduslik esindaja kasutab seda üksnes laste vajaduste rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei saa seda elatise vähendamisel aluseks võtta.
12.Kohtu hinnangul ei ole mõjuvaks põhjuseks ka kostja ülalpidamiskohustus G. R. ees. Kuigi maakohtu menetluses on ka G. R. hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-221722), on G. R. täisealine laps. Olukorras, kus ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja kohustatud isik ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, eelistatakse alaealist last teistele lastele (PKS § 98 lg 1). Seega hagejad kui alaealised lapsed asuvad õigustatud isikute järjestuses G. R. eespool.
13.Küll aga tuleb kohtu hinnangul arvestada seda, et kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine laps – 2017. aastal sündinud M. R. . Seega tuleb hinnata, kas olukorras, kus kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS § 101 alusel, osutuks kostja neljas laps M. R. varaliselt vähem kindlustatuks kui hagejad.
14.Kostja on tuginenud sellele, et tema sissetulek on 604 eurot kuus, kohustused aga ca 794 eurot kuus (osaliselt tasub kostja elukaaslane). Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14).
15.Kostja on 42-aastane töövõimeline mees. Kohtuistungil selgitas kostja seda, et töötervishoiuarst ei lubanud tal jätkata öisel ajal töötamist ning ta pidi seetõttu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx lahkuma. Samas kinnitas kostja seda, et ta ei ole töövõimetu ja saab päevasel ajal töötada. Kostja töötab oma äriühingus xxxxxxxxxxxxxxxx, ning teeb tööd 60 tundi nädalas. Kostja selgitas, et palgalisi töid on, aga äriühingul on laen ning seetõttu ei ole ta palgatööle läinud.
16.Kohus on seisukohal, et kostja madal sissetulek (604 eurot kuus) ei anna alust elatise vähendamiseks. Kuivõrd kostjal on neli alaealist last, on kostjal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Statistikameti avaldatud andmetest nähtuvalt on Põlva maakonnas keskmiseks brutokuupalk 2021. aasta III kvartalis 1215 eurot (netokuupalk 1035 eurot 34 senti). Kostja ei ole tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik leida tööd tervisliku seisundi tõttu, vaid vastupidi, kostja on kinnitanud, et ta saab päevasel ajal tööd teha. Kostja töövõimet näitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kostja kinnitusel teeb ta 60 tundi nädalas tööd (tavapärase 40 tunni asemel). Kostja on oskustööline (tisler) ning ta ei ole tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik tööd leida. Vastupidi, kostja on kohtuistungil selgitanud, et palgalisi töid on. Asjaolu, et kostjal on äriühing, millele on võetud laen, ei välista kostja kohustust leida endale töö, mis võimaldab tal nelja alaealise lapse ülalpidamist.
17.Kohtu hinnangul tuleb aga arvestada järgmist. Praegusel juhul on tegemist kolme hagejaga. Elatise väljamõistmisel PKS § 101 alusel oleks elatise summadeks 165 eurot 94 senti (kuni juunini 2022) ja 156 eurot 94 senti (alatest juulist 2022), kolme hageja kohta teeks see igakuiselt vastavalt 497 eurot 82 senti (165,94 x 3) ja 470 eurot 82 senti (156,94 x 3). Ka siis, kui lähtuda Põlva maakonna keskmisest töötasust (netosummana 1035 eurot 34 senti), tuleks kostjal elatisena tasuda sisuliselt pool oma töötasust.
18.Lisaks sellele on hagiavalduse kohaselt iga hageja kulud 347 eurot kuus. Kohtuistungil selgitas hagejate seaduslik esindaja, et lisaks nendele kulutustele on lastel ka nt vabaajategevustega seotud kulud (vt protokolli lk 2). Laste vanust arvestades peab kohus seda ka eluliselt usutavaks. Olukorras, kus kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise PKS § 101 alusel, saaks iga hageja kuludeks kasutada 486 eurot 88 senti (kostja osa 156,94 + hagejate seadusliku esindaja osa 156, 94 + toetused 173). Kuigi hagis toodud kuludele 347 eurot kuus lisanduvad ka vabaajategevusega seotud kulud, ei kulu iga kuu siiski ca 490 eurot.
19.Arvestades eelnevat ning ka asjaolu, et lisaks hagejatele on kostjal veel üks alaealine laps, esineb praegusel juhul mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Kohus leiab, et põhjendatud elatise summaks on 120 eurot kuus hageja kohta. Selliselt on tagatud hagejate vajaduste rahuldamine (120 x 2 + 173), samas on kohtu hinnangul kostjal kohustus hankida endale piisav sissetulek, et tasuda hagejatele elatist 120 eurot kuus. Seega tuleb muuta kostja poolt Tartu Maakohtu 30. novembri 2015 määruse alusel tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx hagejatele makstavat elatise suurust. Samas ei pea kohus põhjendatuks muuta elatise suurust alates hagi esitamisest (1. veebruarist 2022), kuivõrd see võib panna kostja ja tema neljanda alaealise lapse raskesse majanduslikku olukorda, kuna kostjal tekiks kohustus ühe korraga tagantjärele tasuda suurem summa. Kohus peab põhjendatuks muuta elatise suurust alates 1. aprillist 2022. Kostjalt tuleb
mõista iga hageja kasuks välja elatis 120 eurot kuus alates 1. aprillist 2022 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis kanda hagejate seadusliku esindaja kontole.
20.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.