Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-465 võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 12.01.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt ei ole XXX võimeline oma kohustusi täitma, kuna tal puudub selleks vara. Võlgniku on osaliselt töövõimetu ja tema tervislik seisund piirab tal töö leidmist. Võlgniku abielu on lahutatud. Võlgnikul on täitmata kohustusi kokku 19 739.11 eurot. Võlgnik palub end vabastada täitmata jäänud kohustustest. Harju Maakohtu 20.01.2016 määrusega on kohus võtnud XXX pankrotiavalduse menetlusse ja nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt kuulub võlgnikule Maanteeameti andmetel sõiduauto Mitsubishi Galant, mille kohta võlgnik on esitanud avalduse registrist kustutamiseks, kuna sõiduk on sõidukõlbmatu ja lammutatud. Samuti on Maanteeametile 20.07.2010 sõiduauto Ford Orioni, reg nr XXX registrijärgne omanik teatanud, et 19.11.2008 sõlmitud müügilepingu alusel võõrandas ta sõiduki võlgnikule, võlgniku kinnitusel ei ole ta kunagi sellist sõidukit omandanud. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 158.37 eurot ja töötuskindlustushüvitis 214.59 eurot. Võlgniku pensionikontol on 3196,969 Nordea Pensionifondi B osakut. Võlgnikule kuulunud kinnisvara on võõrandatud. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 19 880.95 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

2-16-465 PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikule kuulub Maanteeameti andmetel sõiduauto Mitsubishi Galant, mille kohta võlgnik on esitanud avalduse registrist kustutamiseks, kuna sõiduk on sõidukõlbmatu ja lammutatud. Maanteeametile on 20.07.2010 sõiduauto Ford Orioni, reg nr XXX registrijärgne omanik teatanud, et 19.11.2008 sõlmitud müügilepingu alusel võõrandas ta sõiduki võlgnikule, võlgniku kinnitusel ei ole ta kunagi sellist sõidukit omandanud. Võlgniku sissetulekuks on töövõimetuspension 158.37 eurot ja töötuskindlustushüvitis 214.59 eurot. Võlgniku pensionikontol on 3196,969 Nordea Pensionifondi B osakut. Võlgnikule kuulunud kinnisvara on võõrandatud. Võlgnik on täiendavalt kohtule teatanud, et tema varaks on ehted ja koduelektroonika. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 19 880.95 eurot. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul puudub vara ja igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti

2-16-465 väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad andmed vara tagasivõitmise kohta. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse hooletu finantskäitumine, s.o rahalised kohustuste võtmine, mida võlgnik ei suutnud oma sissetulekute vähenemise tõttu täita. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaolude kohta. Kohus selgitab XXX, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Martin Krupp on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.