Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-16-465

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

I Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 17.02.2016 välja XXXX pankroti ning nimetas pankrotihalduriks Martin Krupp ́i. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.03.2016. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 07.07.2016, koosolekul tunnustati üht võlanõuet summas 19 948.10 eurot. Jaotusettepanek on kinnitatud Harju Maakohtu 29.11.2016 määrusega. Pankrotihaldur esitas 13.01.2017 kohtule taotluse XXXX pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikul puudub pankrotivara, mida müüa. Seega ei ole pankrotimenetluses laekumisi toiminud. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses PankrS § 146 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud väljamaksed puuduvad. Harju Maakohtu 04.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-465 määrati pankrotihaldur Martin Krupi tasuks 900 eurot, millele lisandub käibemaks ja kulude hüvitiseks 63.63 eurot. Riigi vahenditest hüvitati ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasu summas 397 eurot, millele lisandus käibemaks 79.40 eurot, kokku 476.40 eurot. XXXXlt mõistis kohus välja ajutise pankrotihalduri tasu osas, mis ületab riigi vahenditest hüvitatava summa. Seega on XXXX ́l kohustus ajutise pankrotihalduri tehtud kulutuste ja tasu osas kogusummas 667.23 eurot. Pankrotimenetluses puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude, halduri igakuiste kulude (sh. kulutused bürootarvetele, postile, sideteenustele jmt) hüvitamiseks ning pankrotihaldurile tasu maksmiseks.

2(7)

Tsiviilasi nr 2-16-465 Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Pankrotihaldur koostas 10.08.2016 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 29.11.2016 määrusega. Pankrotimenetluses on tunnustatud 1 võlanõue summas 19 948.10 eurot järgmiselt: • Pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 1 antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. • Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 2, kogusummas 19 948.10 eurot: Jrk nr

Võlausaldaja nimi

AS SEB Pank

Tunnustatud Jaotise % nõude suurus (eurodes) 19 948.10 100%

Väljamakstud summa (eurodes) 0.00

• Muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded, PankrS § 153 lg 1 p 3 - antud rahuldamisjärku kuuluvaid nõudeid ei esitatud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Antud menetluses pandiga tagatud nõuded ja pandiesemed puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Harju Maakohtu 17.02.2016 kohtumäärusega kuulutati välja XXXX pankrot ning pankrotihalduriks määrati Martin Krupp. XXXX võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 08.03.2016, kus võlgniku pankrotihalduriks kinnitati Martin Krupp. 07.07.2016 toimunud nõuete kaitsmise koosolekule esitati 1 nõudeavaldus kogusummas 19 948.10 eurot. Koosolekul esitatud nõuet ei vaidlustatud. Seega on pankrotimenetluses tunnustatud 1 võlanõue kogusummas 19 948.10 eurot. 10.08.2016 koostas pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille Harju Maakohus kinnitas 29.11.2016 määrusega. Käesolevas menetluses puudub pankrotihaldurile teadaolev pankrotivara, mida valitseda.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud

3(7)

Tsiviilasi nr 2-16-465 Jrk nr

Võlausaldaja nimi

AS SEB Pank

Tunnustatud nõude Saamata suurus (EUR)

(EUR)

19 948.10

summa Järk

19 948.10

II

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud nin ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused on kajastatud aruande osas, mis käsitleb PankrS § 146 nimetatud väljamakseid. Maksejõuetuse tekkimise põhjused Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgnik on võtnud mitmeid kõrge intressiga laene, arvestamata seejuures oma reaalset võimalust laenukohustusi täita (muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes). Võlgniku maksejõuetuse lõplikuks väljakujunemiseks võib pidada 2014.a, kui võlgnik ei suutnud võetud kohustusi enam tasuda. Muud asjas tähtsust omavad asjaolud Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tulenevalt PankrS § 169. Haldur korraldas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku nimetamiseks 08.03.2016 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.02.2016 Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Pankrotihaldurile on esitatud Aleksander Paramonov’i nõusolek hakkamaks võlgniku usaldusisikuks.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

4(7)

Tsiviilasi nr 2-16-465 PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud ühe võlausaldaja nõuet summas 19 948.10 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldaja nõuet tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb XXXX pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihalduri arvamuse kohaselt on XXXX (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on asjaolu, et võlgnik on võtnud mitmeid kõrge intressiga laene, arvestamata seejuures oma reaalset võimalust laenukohustusi täita. Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud hoolsuskohustust, kuna ei ole olnud kohustuste võtmisel piisavalt hoolas ja arvesnud reaalsete võimalustega võetud kohustusi täita, samuti pole võlgnik maandanud riske juhuks, kui sissetulekute vähenemine ei võimalda võetud kohustusi täita. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Martin Krupp tuleb vabastada tema kohustustest XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Martin Krupp on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, s.h ette valmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, suhelnud võlausaldajate ja võlgnikuga, kontrollinud ja analüüsinud võlgniku tehinguid, koostas vajalikud aruanded, jaotusettepaneku ja raugemisaruande. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust, palub haldur kinnitada kohtul tasu summas 855 eurot, millele lisandub käibemaks summas 171 eurot. Kohus, tutvunud Martin Krupp ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 855 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Saneerimismenetluse OÜ-le. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-16-465 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning Saneerimismenetluse OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks summas 171 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara tagasivõitmise võimalused, samuti piisavad rahalised vahendid kõigi pankrotihalduri poolt tehtavate vajalike kulutuste hüvitamiseks, on Martin Krupp esitanud kohtule avalduse pankrotihalduri tasu hüvitamisel riigi menetlusabi andmiseks. Kohus järeldab nimetatust, et pankrotihaldur on taotlenud võlgnikule riigi menetlusabi andmist. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha kandnud. Kohus, tutvunud halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid XXXX (pankrotis) pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt PankrS §-ist 23 lg 1-3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus vastavalt PankrS § 65 lg 11 et, menetlusabi taotlus on osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus on halduri tasu suuruseks määranud 855 eurot. Seega on menetlusabina võimalik halduri tasu hüvitada üksnes osaliselt, summas 397 eurot. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ arvelduskontole 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS § 183 lg 2, ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt eelnevalt välja toodud põhjendustest maksude arvutamisel lisandub pankrotihalduri tasule käibemaks 79.40 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse alustamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja

6(7)

Tsiviilasi nr 2-16-465 usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. XXXX esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid XXXX kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada XXXX kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et usaldusisiku määramine on käesolevalt vajalik ning usaldusisiku kohustused tuleb panna XXXXile temapoolse nõusoleku alusel. Usaldusisiku kohustuste täitmisel tuleb XXXXil juhinduda PankrS §-ides 169-177 toodud sätetest, selleks tuleb usaldusisikul vastavate sätetega põhjalikult tutvuda. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab XXXXle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. XXXXl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.