KÜ Kuldne hagi ST vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.12.2015 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Kuldne määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Kuldne (registrikood 80047352), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja ST (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Marko Tammann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määrus
menetluskulude
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 23.12.2015 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud
1.Pärnu Maakohtu menetluses oli KÜ Kuldne (hageja) hagi ST (kostja) vastu põhivõlgnevuse 599,64 euro ja viivise 313,78 euro saamiseks. 06.04.2015 otsusega võttis Pärnu Maakohus vastu hageja hagist osalise loobumise ning rahuldas menetletud osas hagi osaliselt, menetluskulud jättis kohus hagist loobutud osas hageja kanda ning ülejäänud osas 66 % ulatuses kostja kanda ja 34 % ulatuses hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 29.07.2015.
2.25.02.2015 kohtuistungil esitas kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 8167,82 eurot, sealhulgas riigilõiv 127,82 eurot ning lepingulise esindaja kulu 8040 eurot (koos käibemaksuga). Avalduse
kohaselt osutati kostjale õigusabi kokku 67 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitas, et taotletavad menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega
3.Hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, leides, et kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri ei anna seaduslikku alust menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks. Vastuväite kohaselt nähtub kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast, et kostja on tasunud esindaja töö eest 67 tunni ulatuses. Kostja poolt taotletavate menetluskulude suurus ja väidetavatele menetlustoimingutele kulunud aeg ei ole proportsioonis kostja esindaja poolt koostatud ja kohtule esitatud menetlusdokumentidega.
4.Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ei esitanud. Esimese astme kohtu määrus
5.Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt. Kohus määras kindlaks kostja menetluskulud summas 2466,23 eurot (sealhulgas riigilõiv 127,82 eurot ja õigusabi kulud 2338,41 eurot), jättes sellest hageja kanda 1130,81 eurot. Hageja menetluskulud määras kohus kindlaks summas 127,82 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv), millest kostja kanda jättis 65,80 eurot. Nõuete tasaarveldamise korras mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 1130,81 eurot.
6.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Sama seaduse § 144 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sama seaduse § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
7.Kostja on palunud määrata menetluskulud kindlaks summas 8167,82 eurot, mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest summas 8040 eurot (6700 eurot + käibemaks 1360 eurot) ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust summas 127,82 eurot. Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) suuruse osas hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd puudub kostja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või et ta ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis menetluskuludelt arvestatav käibemaks hüvitamisele ei kuulu.
8.Käesolevas asjas vaidlesid pooled selle üle, mille alusel ja kui palju peab kostja küttekulu eest tasuma. Asjas tuvastamist vajanud asjaolud ei olnud keerukad ning tõlgendamisvajadus puudus. Menetluse kestus oli küll pikem, kuid seejuures oli tõendite hulk kogu menetluse kestel valdavalt ühelaadiline, mistõttu ei olnud tegemist eriliselt mahuka asjaga.
9.Põhjendatud ja vajalikud ei ole kostja menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud: 08.10.2010 kirja koostamine - 0,5 tundi, kuivõrd tegemist on kohtuväliselt koostatud kirjaga; 01.04.2011 järelpäringu koostamine - 0,5 tundi, 02.05.2012 taotluse koostamine - 0,5 tundi ja 06.11.2013 taotluse koostamine - 0,5 tundi, kuna nimetatud toimingud ei kajastu menetlusdokumendina kohtu toimikus; 27.12.2010 nõudekirja koostamine menetluseväliselt hagejale mõõteriista taatlemise andmete esitamiseks - 0,5 tundi; 27.06.2014 kohtuväliselt päringu koostamine KÜ Kuldne - 0,25 tundi; kliendi konsultatsioonid - 2,75 tundi, kuna kliendiga konsulteerimiseks puudus vajadus. Kostja esindaja on hageja seisukohtadele vastamiseks koostanud järgmised menetlusdokumendid: 14.10.2010 vastuse koostamine - 7,75 tundi; 17.11.2010 vastuse koostamine - 5 tundi; 27.12.2010 2(5)
vastuse koostamine - 5 tundi; 02.02.2011 vastuse koostamine - 5 tundi; 25.04.2012 vastuse hagiavalduse terviktekstile koostamine - 1,5 tundi; hageja 26.06.2014 menetlusdokumendiga tutvumine ja selle kohta 04.07.2014 menetlusdokumendi koostamine - 0,75 tundi; 02.02.2015 esinemise teeside koostamine (sh asjakohase Riigikohtu praktikaga tutvumine) - 0,5 tundi; Pärnu Maakohtu 21.05.2012 otsusega nr 2-10-25631 tutvumine ja selle analüüsimine ning õigusliku positsiooni kujundamine - 2 tundi; 28.06.2012 apellatsioonkaebuse koostamine (sh Riigikohtu praktika analüüsimine) - 9 tundi; 05.03.2014 menetlusdokumendi koostamine - 1,5 tundi; hageja 15.05.2014 küttekulude arvestusega (26 lehel) tutvumine - 0,5 tundi. Kostja poolt märgitu ulatuses ei ole õigusabi kulu eeltoodud toimingute tegemiseks olnud vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud õigusabile kulunud ajakuluks eelpool märgitud toimingute osas on kokku 5 tundi. Asjas on menetlusdokumentides läbivalt olnud ühed ja samad seisukohad ja suurel määral on need olnud samasisulised, kirjeldatakse tekkinud olukorda ja selle asjaolusid ning ajalugu, esineb tekstide ümberkirjutamist, samuti seaduse täies tekstilises mahus esitamist. Kostja lepinguline esindaja on koostanud järgmisi taotlusi ja teateid ning tutvunud menetlusdokumentidega järgmiselt: hageja 17.06.2014 taotlusega tutvumine ja selle kohta 19.06.2014 menetlusdokumendi koostamine - 0,5 tundi; 19.11.2010 taotluse koostamine, kohtule arvete esitamise nõue - 1 tund; 16.02.2011 taotluse koostamine - 0,5 tundi; 31.03.2011 taotluse ja kohtuliku kompromissi projekti koostamine (hagist loobumine) - 0,5 tundi; Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2012 otsusega nr 2-10-25631 tutvumine - 0,75 tundi; Pärnu Maakohtu 19.03.2013 määrusega nr 2-10-25631 tutvumine ning hagejale 22.03.2013 e-kirjaga kompromisslepingu esitamine - 0,25 tundi; 01.11.2013 menetlusdokumendi koostamine - 0,5 tundi; 26.11.2013 taotluse kirjalikule menetlusele üleminemiseks koostamine - 0,5 tundi. Kuivõrd eelnimetatud toimingud ei ole olnud töömahukad ega keerulised, siis on nende tegemiseks põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. Kohtuistungiteks ettevalmistumisele ja istungitel osalemisele on menetluskulude nimekirja kohaselt kostja lepingulisel esindajal kulunud 18,5 tundi. Arvestades istungite kestust ning nende arvu ja seda, et sisuliselt on olnud korduvalt arutusel asja kokkuleppel lahendamine ja hagi alusasjaolude täpsustamine, siis suures ulatuses istungiteks ettevalmistamise ajakulu ei ole olnud vajalik. Põhjendatud ajakuluks istungiteks ettevalmistamisele saab lugeda ajakulu 1 tunni ulatuses. Istungite aeg kokku oli 15 tundi 23 min.
10.Eelpool märgitu järgi on kostja lepingulise esindaja õigusabi kulu kokku ilma käibemaksuta 2338,41 eurot (5x100+2x100+ 1x100+15,23x100 /1 min 1,67 eurot - 23x 1,67= 38,41 eurot).
11.Lisaks õigusabikuludele hõlmavad kostja menetluskulud ka 28.06.2012 apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu summas 127,82 eurot (Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse). Kokku on kostja menetluskulud seega 2466,23 eurot.
12.Kohus jättis otsusega menetluskulud hagist loobutud osas hageja kanda. Hageja loobus hagist 22 % ulatuses, mistõttu hageja kanda jäävate kostja menetluskulude summa on 542,57 eurot. Kohus jättis menetluskulud menetletud nõude osas 66 % ulatuses kostja kanda ja 34 % ulatuses hageja kanda. Seega hageja kanda jäävate kostja menetluskulude summa on 654,04 eurot. Kokku on hageja kanda jäävate kostja menetluskulude summa 1196,61 eurot. Võttes arvesse eelpool märgitud asjaolusid, on menetluskulude summa 1196,61 eurot proportsioonis hageja rahalise nõudega, millises ulatuses pidi hageja ka menetluskulusid ette nägema, samuti Riigikohtu poolt 06.05.2015 lahendis 3-2-1-4-15 väljendatud seisukohaga, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda.
13.Hageja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. TsMS § 174 lg 1 alusel tuleb 3(5)
hageja menetluskuluna kindlaks määrata hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 127,82 eurot. Hageja on osaliselt hagist loobunud ning seetõttu loobutud osas jääb riigilõiv hageja kanda summas 28,12 eurot (22 % 127,82 eurost). Kostjalt kuulub vastavalt menetluskulude jaotusele väljamõistmisele hageja poolt tasutud riigilõivust 66 %, s.o 65,80 eurot.
14.Lõplikult vastastikuste nõuete tasaarveldamise korras kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu hüvitis summas 1130,81 eurot. Määruskaebus
15.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning teha uus määrus, millega jätta kõik kostja menetluskulud kostja enda kanda.
16.Maakohus on menetluskulud jaganud ekslikult, kohustades hagejat osaliselt tasuma veel kostja menetluskulusid. Vaatamata käesoleva tsiviilasja pikale menetlusajale, ei olnud tsiviilasi enda sisult erilise keerukusega, mis oleks nõudnud eriliselt suure töömahukuse ja ajakuluga menetlustoimingute teostamist. Riigikohtu lahendi 3-2-1-4-15 punktis 14 toodud seisukoha kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 27.02.2012 tehtud määruse p-s 14 leidnud ka seda, et töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Seda põhimõtet on alust rakendada menetluskulude väljamõistmisel ka üldisemalt teistes rahaliste nõuetega tsiviilasjades. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Vastus määruskaebusele
17.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu määruse põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohtul on alust sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire, sealhulgas ka siis, kui väljamõistetud lepingulise esindaja kulu on ebamõistlikult suur vaieldava hüve väärtusega võrreldes või asja keerukust ja mahtu arvestades.
21.Käesoleval juhul on maakohus kostja esitatud avalduse ja kulunimekirja alusel ning asja keerukust arvestades kaalunud lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust, mille tulemusena on rahuldanud kostja menetluskulu (lepingulise esindaja kulu) kindlaksmääramise 4(5)
avalduse osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel diskretsioonipiire ületanud. Hagejalt väljamõistetud kostja lepingulise esindaja kulu ei saa pidada ebamõistlikult suureks ka vaatamata sellele, et see iseenesest ületab hagi esitamise ajal 21.09.2010 kehtinud TsMS § 133 lg 2 alusel põhinõude järgi arvestatavat hagihinda 599,64 eurot. Maakohus on hinnanud asja keerukust ja menetluse mahtu ning neid asjaolusid arvestades kindlaks määranud ja välja mõistnud lepingulise esindaja kulu tunduvalt väiksemas ulatuses kostja avalduses taotletust. Hagejalt välja mõistetud summa 1130,81 eurot on ligilähedane käesoleval ajal sellise nõudega esitatud hagi hinnale (913,42 eurot (põhinõue 599,64 eurot + viivis 313,78 eurot)). Kostja menetluskulude suuruse põhjendatuse hindamisel tuleb käesoleval juhul arvestada ka asjaolu, et menetlus asjas kestis neli ja pool aastat.
22.Hageja on määruskaebuses esitanud ka väite, et maakohus on menetluskulud jaotanud ekslikult, kohustades hagejat tasuma kostja menetluskulusid. Eeltoodud väide on maakohtu menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise määruse vaidlustamisel asjakohatu, kuivõrd asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustas maakohus 06.04.2015 otsusega ning menetluskulude jaotust oli hagejal võimalik vaidlustada üksnes nimetatud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisega.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.