Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi 2-10-25631
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2015 Tallinnas
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Ulvi Loonurm
Kohtuasi
KÜ Kuldne hagi S T e vastu võla ja viivise saamiseks
Hagi hind
397,63 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 06.04.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S T e apellatsioonkaebus
Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja KÜ Kuldne (registrikood 80047352), lepinguline esindaja adv. Ants Nõmper Kostja S T (IK XXXXXXX), lepinguline esindaja adv. Marko Tammann Kirjalik menetlus
Keelduda S T e poolt Pärnu Maakohtu 06.04.2015 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilasjas nr. 2-10-25631 ja tagastada kaebus apellandile. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel 15.04.2015 maksekorraldusega L T e poolt tasutud riigilõiv 125 eurot L T e kontole XXXXXXXXXX. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud KÜ Kuldne esitas 29.05.2010 maksekäsu kiirmenetluse avalduse S T elt võla 5406,10 krooni ja viivise väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 01.09.2010 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja jätkas menetlust hagimenetluses. 21.09.2010 hagiavalduses esitas hageja nõude S T elt välja mõista põhivõlgnevus 9382,40 krooni, s.o 599,64 eurot, ning viivise 1152,99 krooni, s.o 73.69 eurot seisuga 16.09.2010. Vastavalt hagi asjaoludele on S T KÜ Kuldne ühistu liige, temale kuulub korter XXXXXXXX Pärnu linnas. Kostjale on kütte eest esitatud arved vastavalt tema tarbitud küttekuludele, kuid kostja on jätnud osaliselt arved tasumata. Kaugkütte süsteemiga korterite puhul, kuhu kuulub ka kostja korter, toimub arvestus mitte korteriomandi suurusest lähtuvalt, vaid korteri küttekehadele paigutatud küttekulujaoturite näitude alusel. Soojusenergia kogus edastatakse automaatselt raadiosignaali abil MESA Eesti OÜ-le, kes edastab vastavad andmed ühistule. Soojasõlme läbiva soojusenergia ja mõõturi alusel mõõdetava soojakoguse alusel toimub soojuse tegeliku tarbimise arvutamine. Küttejaoturite näidud, ühistule Fortum Termest OÜ poolt esitatud arved ja arvutuskäigud on tõendiks kostja tegeliku küttetarbimise kohta ning on olnud aluseks kostjale esitatud arvete koostamisel. Kostja on tarbinud kütet vaidlusalusel perioodil ning temale esitatavad arved on koostatud vastavalt kodukorras sätestatule. Vastavalt üldkoosoleku otsusele jaotub MESA individuaalse küttekulude jaotamise süsteemi kohaselt küttekulu tarbimisest sõltuvaks kuluks (95%) ja tarbimisest sõltumatuks kulu ehk üldsoojus (5%). Küttekulude jaotused on kinnitatud KÜ Kuldne kodukorraga ning nende arvestamise kord on toodud kodukorra lisades. Kodukord on kinnitatud ja seda on muudetud üldkoosoleku otsustega, mida pole vaidlustatud. Vastavalt kostjale esitatud arvetele on ühistul kostja vastu nõudeõigus tasumata eluasemekulude eest 599,64 eurot. Kostjal on kokku tasumata 8 arvet. 2009 aasta aprillikuu ja 2010 aasta juunikuu arvetest on lisaks kütte võlgnevusele jätnud hageja tasumata veel täiendavalt ka muid kommunaalkulusid – aprill 2009 - 2,98 eurot ja juuni 2010 - 4,20 eurot. Aprill 2009, november 2009 ja juuni 2010 küttearvete eest ei ole kostja maksnud mitte midagi. Ülejäänud 2010 esitatud arvete eest on kostja maksnud nõutud küttekulude eest osaliselt (16% - 44% esitatud arvetel näidatud summadest). Lisaks võlgnevusele eluasemekulude eest on arvestatud viiviseid 313,78 eurot vastavalt KÜS § 7 lg-le 4. Hageja esitas 26.06.2014 küttekulu arvestuse 397,63 eurot ja 14.01.2015 viivise arvestuse seisuga 30.09.2014 – 461,49 eurot ning jäi viivise nõude juurde kokku 313,78 eurot. 22.01.2015 kohtuistungil hageja vähendas nõuet 202,01 eurot, kusjuures see hõlmab kostja poolt tasumata muud kommunaalteenust (v.a küte), ning loobus põhinõudest 202,01 eurot ning sellelt summalt arvestatavast viivise nõudest. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja selgitas, et tasub hageja poolt esitatud arveid küttekulude osas suuruses, mis on võrreldavad nende XXXXXX korterite küttekuludega, kuhu on MESA küttekulujaoturid paigaldatud ning mille pindala on kostja korteri pindalaga sama ehk 36,6 m2 või sellega ligilähedane. Asjaolu, et hageja on esitanud kostjale arved muuhulgas ka küttekulude osas, ei tähenda iseenesest või automaatselt seda, et kostja on arvetel märgitud kogustes ja summades kütet ka tegelikult tarbinud. Hageja ei ole oma hagiavalduses tõendanud kostja poolt arvetel märgitud küttekulude suurusele (summadele) vastava kütte koguse tegelikku tarbimist. Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud – ega ka tõendatud, s.t vastavad arved iseenesest ei tõenda, et kostja on arvetel märgitud kogustes ja summades kütet
tegelikult ka tarbinud –, siis ei saa lugeda ka põhjendatuks koos selle põhinõudega esitatud kõrvalnõuet. Maakohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 06.04.2015 otsusega hagi osaliselt. Kohus võttis vastu hageja hagist loobumise põhinõude 202,01 euro ja sellelt viivise nõudes ja mõistis kostjalt välja 220,88 eurot põhivõla ja 248,83 eurot viivise. Maakohus jättis hagis loobutud osas menetluskulud hageja kanda ja ülejäänud nõude osas 66% ulatuses kostja ja 34% ulatuses hageja kanda. Kohus leidis, et hageja peab tõendama kostja kohustuse tasuda küttekulu eest (majapidamiskulu korteriühistuseaduse mõttes) ning küttekulu suuruse ja sellega seotud asjaolud. Hageja tugines sellele, et kostja korteriühistu liikmena ei ole täitnud kohustust tasuda tarbitud kütte eest ja esitatud on hagi kütte eest tasu saamiseks. Nõude ajaline periood menetluse käigus ei muutunud. Hageja selline nõue on kogu aeg olnud sama. Vaidlus oli kütte eest tasu arvestamise aluse osas, mistõttu ei ole õige käsitleda hageja poolt esile toodud erinevat tasu arvestuslikku käiku hagi aluse muutmise tähenduses. Hageja nõudis kostjalt tasu tarbitud kütte eest järgmise perioodi eest: arved: 977 - aprill 2009, 2523 - november 2009, 95 - detsember 2009, 316 - jaanuar 2010, 537 – veebruar 2010, 758 märts 2010, 979 - aprill 2010, 1423 - mai 2010. Tunnistaja L T andis ütlusi selle kohta, et küttekulust osa jäeti tasumata seetõttu, et küttekulu oli ilmselgelt liiga suur. Poolte vahel on ära langenud vaidlus selle üle, kas kütte eest tasu arvestamise aluseks on MESA individuaalne arvestussüsteem. Hageja ei ole pidanud seda võimalikuks ning tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p-le 42 esitas kütte eest tasu suuruse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning leidis, et kodukorra p 4.5 alusel on korteri soojakuluks 1,8 kordne korteri m2 järgi arvestatud soojuse kulu. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et tasu tarbitud kütte eest eelpool märgitud perioodil arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta on 220,88 eurot. Kohus leidis, et puudub kodukorra lisa p-s 4.5 märgitud olukord. Kostja on paigaldanud kaugkütte individuaalse mõõte- ja jaotussüsteemi ning vaidlust ei olnud, et ta ei ole sellest loobunud. Hageja ise ei ole lugenud põhjendatuks jääda küttekulude jaotamise juurde MESA küttekulujaoturite näitude alusel. Hageja ei tuginenud sellele, et rikutud on individuaalse arvutussüsteemi toimimist. Seega tasu kütte eest on arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta eelpool märgitud perioodi eest 220,88 eurot. Kohus leidis, et hagejal on õigus nõuda kostjalt küttekulu eest tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel ja viivist KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel. Kostja apellatisoonkaebus 07.05.2015 esitas S T apellatsioonkaebuse Pärnu Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-1025631. Apellant leiab, et 2010. aasta septembris maakohtusse esitatud hagis nõudis hageja kostjalt küttekulude tasumist, mis on kujunenud (mõõdetud) MESA küttekulujaoturite näitude alusel. Hageja, adudes kohtumenetluse jooksul lõpuks ka ise, et MESA küttekulujaoturite näitude alusel kujunenud ja kostjalt nõutavad küttekulud ei ole tõepoolest usaldusväärsed, loobus sisuliselt 22.01.2015 istungil kostjalt nende küttekulude tasumise nõudmisest, mis on mõõdetud MESA küttekulujaoturite näitude alusel, ning nõudis seejärel kostjalt küttekulude tasumist eluruumi üldpinna ruutmeetri alusel. Asjaolud, kas hageja nõuab kostjalt küttekulude
tasumist küttekulujaoturite näitude või eluruumi üldpinna ruutmeetri alusel, kuuluvad hagi alusesse TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes (seda hoolimata sellest, et see moodustab kütte eest tasu arvestamise aluse). Liiati on tegemist hagi aluseks olevate põhiliste asjaoludega, sest nende asjaoludega seob hageja oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Sellekohast kirjalikku avaldust ei ole hageja kohtule esitanud. Seetõttu pole ka kostjal vähemalt põhimõtteliselt tõusetunud võimalust anda TsMS § 376 lg 1 kohast nõusolekut hagi aluse muutmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagi alust või eset ei ole võimalik kohtuistungil suuliselt muuta. Apellant leiab, et maakohus väljus hagi piiridest ning tegi otsustuse nõude kohta, mille suhtes ei ole hageja nõuetekohaselt hagi alust muutnud. Määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 4000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või rikkunud menetlusõigust või ebaõigesti tõendeid hinnanud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et hageja loobus põhinõudest 599,64 eurot 202,01 euro ulatuses. Loobumata osas (397,63 eurot) rahuldas maakohus küttekulude tasumise hagi 220,88 euro ulatuses, millele lisandus viivis sellelt summalt 248,85 eurot. Kuivõrd avaldust ei võeta menetlusse, tuleb apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 125 eurot TsMS § 150 lg. 1 p. 2 alusel tagastada selle maksnud L T e arvele. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.