Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik Kirjalik menetlus
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.12.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-25631
Tsiviilasi
KÜ Kuldne hagi S. T. väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
599,64 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S. T. apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Kuldne (Registrikood 80047352), seaduslik esindaja juhatuse liige Kalver Tammik Kostja S. T. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Priit Palmiste
vastu võlgnevuse
RESOLUTSIOON
Tühistada Pärnu Maakohtu 21.05.2012 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Kuldne esitas 21.09.2010 hagi S. T. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.S. T. on KÜ Kuldne ühistu liige, temale kuulub korter aadressil X X X – XXX, X linn.
3.Kostjale on kütte eest esitatud arved vastavalt tema tarbitud küttekuludele, kuid kostja on jätnud osaliselt arved tasumata.
4.Kaugkütte süsteemiga korterite puhul, kuhu kuulub ka kostja korter, toimub arvestus, mitte korteriomandi suurusest lähtuvalt, vaid korteri küttekehadele paigutatud küttekulujaoturite näitude alusel. Soojusenergia kogus edastatakse automaatselt raadiosignaali abil MESA Eesti OÜ-le, kes edastab vastavad andmed ühistule. Soojasõlme läbiva soojusenergia ja mõõturi alusel mõõdetava soojakoguse alusel toimub soojuse tegeliku tarbimise arvutamine. Küttejaoturite näidud, ühistule Fortum Termest OÜ poolt esitatud arved ja arvutuskäigud on tõendiks kostja tegeliku küttetarbimise kohta ning on olnud aluseks kostjale esitatud arvete koostamisel. Kostja on tarbinud kütet vaidlusalusel perioodil ning temale esitatavad arved on koostatud vastavalt kodukorras sätestatule.
5.Vastavalt üldkoosoleku otsusele jaotub MESA individuaalse küttekulude jaotamise süsteemi kohaselt küttekulu tarbimisest sõltuvaks kuluks (95%) ja tarbimisest sõltumatuks kulu ehk üldsoojus (5%). Küttekulude jaotused on kinnitatud KÜ Kuldne kodukorraga ning nende arvestamise kord on toodud kodukorra lisades. Kodukord on kinnitatud ja seda on muudetud üldkoosoleku otsustega, mida pole vaidlustatud.
6.Vastavalt kostjale esitatud arvetele, on ühistul kostja vastu nõudeõigus tasumata eluasemekulude eest 599,64 eurot. Kostjal on kokku tasumata 8 arvet. 2009 aasta aprillikuu ja 2010 aasta juunikuu arvetest on lisaks kütte võlgnevusele jätnud hageja tasumata veel täiendavalt ka muid kommunaalkulusid – aprill 2009, 2,98 eurot ja juuni 2010, 4,20 eurot. 7. Aprill 2009, november 2009 ja juuni 2010 küttearvete eest ei ole kostja maksnud mitte midagi. Ülejäänud 2010 esitatud arvete eest on kostja maksnud nõutud küttekulude eest osaliselt (16% - 44% esitatud arvetel näidatud summadest).
8.Lisaks võlgnevusele eluasemekulude eest on arvestatud viiviseid 313,78 eurot vastavalt KÜS § 7 lg-le 4.
9.MESA Eesti OÜ poolt paigaldatud seade ei näita tarbimist kilovatt-tundides ega muudes füüsikalistes suurustes, vaid suhtelistes ühikutes, mis väljendavad konkreetse radiaatori osakaalu elamu küttekulus. Küttekulu arvestuses võetakse lisaks veel arvesse iga radiaatori tüüpi ja nimivõimsust, mida näitab arvel toodud hindamistegur. MESA Eesti OÜ antud selgituse kohaselt ei kuulu küttekulujaoturid taatlemisele. Kuna seade mõõdab suhtelistes ühikutes mitte füüsilistes ehk SI süsteemis, siis ei saa ka antud seadet taadelda. Kostja vastuväited hagile.
10.Kostja palub jätta KÜ hagi rahuldamata ja menetluskulud KÜ Kuldne kanda.
11.Kostja on esitanud hagejale pretensiooni liialt suure küttekulu tõttu juba 20.05.2009. Vaatamata sellele, et talvel 2008/2009 kasutas kostja kahest radiaatorist ainult ühte ja sedagi minimaalsel režiimil, oli korteriühistu esitatud küttearve ebamõistlikult suur. Hageja on vastuse esitamise asemel pöördunud kohtusse, mida ei saa pidada heauskseks käitumiseks TsÜS § 138 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 6 lg 1 mõttes.
12.Kostja ei tunnista nimetatud võlgnevust ja on sellest hagejat teavitanud. Kostja küttekulu 2010. aasta oktoobris olid 1119, 60 krooni. Kostja naabril, kellel on mõned ruutmeetrid suurem korter ning kuhu on samuti MESA küttekulujaoturid paigaldatud, oli küttekulu kõigest 363,54 krooni. Kui hageja oleks kostja pretensioonile kirjalikult ja korrektselt vastanud, s.h andnud mõistlikke selgitusi selle kohta, millest tulenevad ühesuguse pindalaga korterite puhul erinevad küttekulud, ei oleks suure tõenäosusega küsimust kostja võimalikust ja väidetavast võlgnevusest tekkinud. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku ega asjakohast põhjust, miks kostjat koheldakse teiste korteriühistu liikmetega ebavõrdselt. See, et hageja on esitanud kostjale arved mh küttekulude osas, ei tähenda seda, et kostja on arvetel märgitud kogustes ja summades kütet tegelikult tarbinud.
13.Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 nõuete järgimist küttekulude arvestamisel. Küttekulude suurust arvestavad küttekulujaoturid ei ole läbinud mõõteseadusest tulenevat mõõteseadmete metroloogilist kontrolli, sh ei ole need taadeldud.
14.KÜS § 15 lg-s 11 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel saab kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega kodukorras. KÜ Kuldne üldkoosoleku otsus on TsÜS § 87 alusel tühine. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Maakohus rahuldas hagi täielikult põhivõla osas 599,64 eurot, kuid jättis osaliselt rahuldamata viivise nõude ja mõistis S. T-lt KÜ Kuldne kasuks viivise 13,78 eurot. Kohus jättis menetluskulud poolte kanda.
16.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korterelamut haldava ühistu liige ja on tarvitanud hageja poolt juba tarneettevõttele tasutud soojusenergia eest. Vaidluse aluseks on see, kas hageja on arvestanud kostja tarvitatud soojusenergiat taadeldud mõõteriistadega õigel viisil, mahus ja võrdselt teiste analoogiliste tarvitajatega. Vaidluse võib olla põhjustanud ka kommunikatsioonihäire, kus hageja ei ole üles näidanud piisavat hoolt kostja heaolu kindlustamisel ja tema huvide kaitsmisel, eriti arvestades asjaolu, et kostja on eakas inimene. Esitatud tõendist tuleneb, et kostja tarvitas teistest korteritest kõige rohkem soojusenergiat. Kui kostja tarvitas 249,586 ühikut, siis teised samas süsteemis olevad korterid kuni keskmiselt ca 50 ühikut. Antud asjaolu oleks kindlasti pidanud ühistut häirima ja ühistu pidanuks uurima, kas mõõtmine toimus õigesti ja mis sellise erakordse soojusenergia kulu põhjustas.
17.Hageja on hagi uues terviktekstis toodud arvestuses ja sellele lisatud tõenditega, müügiarvetega ja Fortum Termest AS arvetega ning kostjale esitatud arvetega tõendanud nõude aluseks oleva kulu sisu. Seega on hageja tõendamiskoormise ülesande täitnud ja hagi võib põhinõude osas täielikult rahuldada.
18.Kohus mõistab kostja muret liigse soojusenergia kulu üle, kuid tagantjärele on kostjal väga raske tõendada tegelikku soojusenergia kulu. Kui näiteks oleks kostja soetanud kaks kraadiklaasi ja pidanud igapäevast päevikut kraadiklaaside näitude alusel toasooja ja sissetuleva küttevee temperatuuri üle ning teinud väikese kulutuse termomõõtmisele ja soojuseksperdile - ka siis oleks kohtul raske lugeda tõendatuks, et hageja ei saanud sooja, mille eest maksis, sest korterelamus toimub soojusenergia arvestus kõigile ühetaoliselt ja ühistu liikmete poolt kokkulepitud viisil ja korras ning hageja on antud mõõtmise alusel juba energiatootjale maksnud. Kostja kanda on jäänud võrreldes teiste korteriomanikega ülemäära kõrged küttekulud, kuid puuduvad tõendid, et küttekulu ülemäärase suuruse oleks põhjustanud tehniline viga või eksimine arvestuses. Kindlaks on tehtud, et ka teistele ühistu liikmetele arvestati küttekulu samamoodi.
19.Kohus nõustus kostja arvamusega, et tulenevalt seadusest ja normatiivaktidest peaks mõõterist olema taadeldud. Ka kohtuistungil hageja ei suutnud kohtule veenvalt väita, et antud mõõdikut ei ole vaja taadelda. Kohtu ristküsitlusel hageja andis arvamuse, et antud mõõteriistast saadud andmed on küttekulu arvestuse üheks komponendiks, seega on mõõdikul arvestuslik otstarve.
20.Kuni ühistu otsust ei ole kehtetuks tunnistatud seaduses ettenähtud korras, on see kehtiv ja seaduslik. Asjaolu, et kostja ei ole andnud nõusolekut seadme rakendamiseks ei ole oluline, kuna teadaolevalt võtab ühistu vastavalt seadusele vastu otsuseid lihthäälteenamusega.
21.Kostja taotles kohtuistungil viivise vähendamist, kuna see on põhjendamatult kõrge. Tulenevalt VÕS § 162 lg-st 1 võib kohus kostja taotlusel viivist vähendada 300 euro võrra. Kostja on eakas pensionär ja kõrgete küttearvete tõttu niigi kannatanud.
22.Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 jättis kohus menetluskulud poolte kanda. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
24.Maakohtu otsus on üllatuslik, sest kohus ei ole menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses õiguslikust küljest arutanud. Kohus ei ole menetlusosalistega arutanud, millised õigusnormid võivad kohaldamisele kuuluda ehk milline võiks olla õigussuhte võimalik kvalifikatsioon ning kuidas jaotub käesolevas asjas tõendamiskoormus. Seega põhineb esimese astme kohtu otsus õigusnormi rikkumisel, mis seisneb TsMS § 351 lg 1 vales kohaldamises.
25.Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt 2010 aasta oktoobris oli ta keeranud oma korteris olevate radiaatorite soojuskraanid miinimumile ja sai tarbida kütet väga vähe.
26.Kohus on otsuse motiveerimisel piirdunud üldist laadi elulise arutlusega, võrdlemata ja sidumata poolte esitatud ja kohtu poolt tõendatuks loetud faktilisi asjaolusid õigusnormidega. Kohtuotsuses ei ole esitatud põhjenduste alusel kohtu siseveendumuse kujunemine õiguslike järelduste tegemise kohta jälgitav.
27.Kohus ei ole märkinud, missugused asjaolud on üks või teine pool või mõlemad pooled omaks võtnud ning millal ja mil viisil on omaksvõtt toimunud.
28.Kohtuotsus on vastuoluline. Kohus on ühelt poolt leidnud, et kostja soojusenergia kulu on ülemääraselt suur, teisalt aga otsustatud, et selle eest tuleb ikkagi maksta. Seetõttu põhineb esimese astme kohtu otsus õigusnormi rikkumisel, mis seisneb TsMS § 436 lg 1, TsMS § 442 lg 8 ja TsMS § 446 lg 1 ebaõiges kohaldamises.
29.19.11. 2010 esitas kostja kohtule taotluse nõuda hagejalt välja arved korterite küttekulude kohta, kuhu on MESA küttekulujaoturid paigaldatud ning mille pindala on kostja korteri pindalaga ligilähedane. Kohus ei ole kostja kõnesolevat taotlust lahendanud.
30.Menetluse kestel on kostja hagile vastu vaieldes esitanud mitmeid argumenteeritud väiteid, mida kohus ei ole analüüsinud, näiteks erinevatel alustel korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisus.
31.Kohtu selgitustest seoses mõõturite rakendamisega, jääb arusaamatuks, millist ühistu otsust kohus silmas peab. Hageja ei ole esitanud sellist korteriühistu üldkoosoleku otsust, mille kohaselt otsustati eirata mõõteseaduse sätteid, mis näevad mh ette küttekulude suurust arvestavate mõõtevahendite taatlemist. Kui selline otsus oleks vastu võetud, siis oleks see otsus seadusest tuleneva keeluga vastuolu tõttu tühine. Eelkirjeldatud rikkumine on käsitatav MõõteS § 5 lg 1 koostoimes MõõteS § 3 alusel kehtestatud majandus- ja
kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 punkti 4.2 ebaõige kohaldamisena.
32.Kuna kostja ei ole kohtumenetluses nõustunud sellega, et kostja on hageja esitatud arvetel märgitud kogustes ja summades kütet ka tegelikult tarbinud, viidates sealjuures taatlemata mõõteseadmele, mille alusel kostja küttekulude suurust arvestati, siis pidi hageja tõendama, et arvetel märgitud kogustes ja summades kütte tarbimine on õige ning esitama tõendid selle kohta, et mõõteseade on mõõteseaduse kohaselt muuhulgas taadeldud. Seega on maakohus ekslikult jaotanud tõendamiskoormuse, leides, et tagantjärele on kostjal kohtule väga raske tõendada tegelikku soojusenergia kulu. Seetõttu põhineb maakohtu otsus TsMS § 230 lg 1 valel kohaldamisel.
33.Asja tagasisaatmist maakohtusse õigustaks see, et asi on algusest peale valesti lahendatud, st ei ole selgeks tehtud, mida nõutakse, ja sisuliselt on vaja korraldada uus eelmenetlus. Kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on jaganud valesti tõendamiskoormuse, saaks ringkonnakohus ise sellise puuduse kõrvaldada ja anda pooltele vajadusel võimaluse esitada täiendavaid tõendeid. Vastus apellatsioonkaebusele
34.Hageja ei ole, vaatamata korduvale tähtaja andmisele, apellatsioonkaebusele vastust esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
35.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg-te 1 ja 2 alusel tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus on menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
36.Käesolevas asjas on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ja jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
37.Kütte eest tasumise kohustusele iseenesest ei ole kostja vastu vaielnud. Kostja vastuväited seisnevad selles, et temalt kütte eest nõutav summa on ebamõistlikult suur, ta ei ole nii palju kütet tegelikult tarbinud ning sellise summa arvestamine ühistu poolt ei põhine seaduslikul alusel.
38.Maakohus luges tasumata kommunaalteenuste nõude põhjendatuks ja tõendatuks hageja poolt tehtud arvestustega, ühistu üldkoosolekul vastuvõetud kodukorraga, sooja tootja poolt esitatud müügiarvetega ja kostjale esitatud arvetega, millega luges tõendatuks nõude aluseks oleva kulu sisu. Seejuures on maakohus jätnud kostja vastuväited täielikult tähelepanuta, ei ole neile andnud õiguslikku hinnangut ning sellest tulenevalt jätnud välja selgitamata asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning pooltele selgitamata tõendamiskoormise jagunemise.
39.Kuna kostja ei ole kohtumenetluses nõustunud sellega, et ta on arvetel märgitud kogustes ja summades kütet ka tegelikult tarbinud, pidi hageja tõendama, et arvetel märgitud kogustes ja summades kütte tarbimine on õige ning esitama tõendid selle kohta. Kostja viitas sealjuures asjaolule, et mõõteseadmed, mille alusel kostja küttekulude suurust arvestati, on
taatlemata. Maakohus nõustus kostja arvamusega, et tulenevalt seadusest ja normatiivaktidest peaks mõõterist olema taadeldud ja väljendas arvamust, et mõõdikul on arvestuslik otstarve, kuid ei ole teinud neist väidetest mingit järeldust. Maakohus ei ole andnud omapoolset hinnangut sellele, kas MESA küttekulujaoturite näol on tegu mõõteseadmetega, mille alusel saab arvestada tarbitud soojuse hulka ja kas sellisel juhul peavad need olema taadeldud vastavalt mõõteseadusele ning kui tegu ei ole mõõteseadmetega, kas sellisel juhul saab nende näitude alusel tõendada tarbitud soojuse kogust.
40.Tõendamaks oma väidet, et küttekulujaoturid ei näita ka suhtelist tarbimist õigesti, soovis kostja esitada tõendi selle kohta, et teistel sama suure pindalaga korteritel, kuhu on samuti paigutatud MESA küttekulujaoturid, on küttekulu vaidlusalusel perioodil olnud kordades väiksem. Selleks palus kostja nõuda ühistult välja tõendid nende korterite küttekulude kohta, kuhu on MESA küttekulujaoturid paigaldatud ning mille pindala on kostja korteri pindalaga sama või ligilähedane. Kohus jättis kostja kirjalikult esitatud taotluse üldse lahendamata. Sellest tulenevalt jättis maakohus tähelepanuta ja hindamata ka kostja vastuväite, et teda koheldakse teiste korteriühistu liikmetega võrreldes ebavõrdselt, kuna ta peab maksma sama suure pinna pealt mitmekordselt suuremat tasu kütte eest ja seda olukorras, kus tema korteris olid radiaatorid keeratud praktiliselt miinimumini, mida kostja tõendas tunnistaja ütlustega.
41.Kostja esitas ka vastuväite hageja poolt küttekulude jaotamise seaduspärasusele üldse.
42.Kostja viitas vastuväidetes KÜS § 15 lg-le 11, milles sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel saab kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega vastu võetud kodukorras. KÜS § 15 lg 11 kohaselt, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega on küttekulud samuti majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mida arvestatakse üldreeglina eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja mida üldkoosolek ei saa teisiti otsustada, ilma, et see oleks korteriühistu põhikirjas kajastatud.
43.Maakohus on jätnud vastuväite kodukorraga kehtestatud küttekulude jaotuse võimalikule seadusega vastuolule tähelepanuta ja ei ole selgitanud välja, millise küttekulude jaotuse näeb ette hageja põhikiri.
44.Kui hageja poolt küttekulude jaotamine MESA küttekulujaoturite näitude alusel on ebaseaduslik, tuleb hagejal jaotada küttekulud ümber üldistel alustel vastavalt eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.
45.Kuna maakohus on olulisel määral jätnud täitmata eelmenetluse ülesanded, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumisse. Menetluskulud jaotab esimese astme kohtus vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.