Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.

Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja esitas 10.04.2012.a. hagiavalduse tervikteksti. S. T. on KÜ Xxxxxx ühistu liige. Temale kuulub korter aadressil Xxxxxx xxxx x – xxx, Pärnu linn. Korter xxx kuulub 3. soojussõlme. Omaniku nimelt on L. T. 04.06.2007.a. esitanud avalduse korteriühistule MESA küttekulujaoturite paigaldamiseks (tl 62, 3 kd). Põhivõlg on summas 9382.40 krooni s.o. 599.40 € ja viivis summas 313.78 €. Hagihind 599.64 € 10.04.2012.a. kehtinud TsMS § 133 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt kostjal on võlgnevus 8 arve alusel. Arve nr Kuupäev

04.05.09

04.12.09

05.01.10

05.02.10

06.03.10

04.04.10

05.05.10

Maikuu eest

Kuupäev 04.05.09 04.12.09 05.01.10 05.02.10 06.03.10 04.04.10 05.05.10

Küttehind 1181.94 733.13 634.79 1153.63 1695.70 1464.97 2881.37

Tasumata 1228.60 s.h. muu kommunaalkulu, 46.66 krooni. 733.10 345.70 562.30 1346.70 1189.70 1721.50

04.07.10

2189.03

2254.80 s.h. muu kommunaalkulu 65.77 krooni.

Tavaliselt liidetakse kevade viimase kuu küte sügise esimese kütte kuu küttekuludega. Kuna 2010.a. toimus kevadel mitme korteriomaniku vahetus, siis tuli küte jagada suve hakul. Ehk Fortumilt saadud arvet ei jagatud koheselt vaid kuu aega hiljem, kui ilmnes korteriomanike vahetuse fakt ning seetõttu esitati 2010 maikuu kütte eest arve 2010 aasta juulikuus. Seega ei ole tegemist mitte juunikuu küttearvega (juunikuus kütmist ei toimunud) vaid maikuu küttearvega. Kütte eest tasumise kord on määratud korteriühistu kodukorras, kinnitatud üldkoosoleku poolt. Põhikirjas on viidatud, et reguleeritakse korteriühistu kodukorraga. Ühistu tegevuse eesmärgiks vastavalt Ühistu põhikirja (vv 10.06.2004.a.) p 1.3 on korteriomanikele tingimuste loomine nende kaasomandis oleva elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks valdamiseks, kasutamiseks ja säilitamiseks. Ühistu põhikirja p 2.5 kohaselt on ühistu liikmetel rida kohustusi, muuhulgas on ühistu liikme kohustusteks:

kohustuslik. Seega on korteriühistus sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinev ning kehtiv regulatsioon ja selle täitmine on kohustuslik ühistu liikmetele. Kostja oma 14.10.2010.a. vastuses palus jätta hagi rahuldamata. Kostja selgitas, et tasub hageja poolt esitatud arveid küttekulude osas suuruses, mis on võrreldavad nende Xxxxxx xxxx x korterite küttekuludega, kuhu on MESA küttekulujaoturid paigaldatud ning mille pindala on kostja korteri pindalaga sama ehk 36,6 m2 või sellega ligilähedane. Asjaolu, et hageja on esitanud kostjale arved muuhulgas ka küttekulude osas, ei tähenda iseenesest või automaatselt seda, et kostja on arvetel märgitud kogustes ja summades kütet ka tegelikult tarbinud. Hageja ei ole oma hagiavalduses tõendanud kostja poolt arvetel märgitud küttekulude suurusele (summadele) vastava kütte koguse tegelikku tarbimist. Kuna hageja põhinõue ei ole põhjendatud – ega ka tõendatud, s.t vastavad arved iseenesest ei tõenda, et kostja on arvetel märgitud kogustes ja summades kütet tegelikult ka tarbinud –, siis ei saa lugeda ka põhjendatuks koos selle põhinõudega esitatud kõrvalnõuet ehk nõuet viiviste, summas 1152 krooni ja 99 senti, saamiseks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15.1 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega võib KÜS § 15.1 lg-s 1 sätestatust erinevaid aluseid majandamiskulude jagamiseks korteriühistu liikmete vahel kehtestada ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega näiteks kodukorras. Siinkohal peab kostja vajalikuks selgitavalt märkida, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on oma õiguslikult olemuselt korteriühistu liikmete mitmepoolne tehing. Kuivõrd korteriühistuseaduses ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse kui mitmepoolse tehingu tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 24.1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kostja hinnangul on KÜS § 15.1 lg-s 1 sätestatud keelu – s.t selle, et majandamiskulude pindalapõhisest arvestuse eriregulatsiooni kehtestamine on võimalik üksnes korteriühistu põhikirjas – mõtteks keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Kostja rõhutab, et KÜS § 15.1 lg-s 1 sätestatud keeld – majandamiskulude pindalapõhisest arvestuse eriregulatsiooni kehtestamine on võimalik üksnes korteriühistu põhikirjas – kaotaks oma mõtte, kui seda saaks teha oluliselt väiksemat legitiimsusastet nõudvate otsuste abil. Näiteks otsuste, mil koosolek on otsustusvõimeline siis, kui kohal on üle 1⁄4 ühistu liikmetest – ja mis on hageja poolt kostjale viimase poolt esitatud nõudekirja vastuseks saadetud KÜ Xxxxxx 8. juuni 2007. a üldkoosoleku protokollist nr 14 tulenevalt üldkoosoleku otsustuste legitiimsuse minimaalseks eelduseks –, seevastu kui KÜS § 4 lg-st 1 tulenevalt peab korteriühistu põhikirja vastuvõtmise või muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, et majandamiskulude, sh küttekulude arvestuse näol on tegemist korteriühistu liikmete jaoks eluliselt tähtsa küsimusega. Sellele viitab ka KÜS § 15.1 lg-s 1 sisalduv seadusandja tahe näha selles küsimuses eriregulatsiooni ettenägevates otsustes kõrgemat legitiimsust (legitiimsusastet). Liiati puudub mõistlik põhjendus sellele, et

üldkoosoleku otsuse saaks lugeda tühiseks küll näiteks juhul kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuid otsuse vastuolu korral seadusega – liiatigi veel sättega, mille eesmärk on tagada korteriühistu liikmete jaoks nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutava küsimuse üle otsustamisel kõrgem legitiimsusaste – aga mitte. Seega on kõnesolev KÜ Xxxxxx üldkoosoleku otsus TsÜS § 87 alusel tühine. MTÜS § 24.1 lg-st 1 tulenevalt on üldkoosoleku otsus tühine ka juhul, kui see ei vasta headele kommetele. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Võlaõigusseaduse § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõte on sätestatud ka Euroopa Lepinguõiguse Üldpõhimõtete artiklis 1:201. Riigikohtu praktikas on avatud hea usu põhimõtte sügavam sisu ja olemus. Nii märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium oma 7. novembri 2007. a otsuses nr 3-2-1-102-07 järgmist. “Tsiviilõiguse ühe üldise põhimõtte – hea usu põhimõtte – funktsiooniks on ka lepingust või ka seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamine. Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat.” Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. oktoobri 2008. a otsuses nr 3-2-1-67-08 selgitas kolleegium, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. jaanuari 2010. a otsuses nr 3-2-1-132-09 selgitas kolleegium oma varasemale praktikale viidates aga seda, et hea usu põhimõttest tulenevalt ei tohi lepingupooled oma õigusi kuritarvitada, käituda vastuoluliselt või eesmärgiga tekitada teisele lepingupoolele kahju. Kostja leiab, et hageja poolt oma õiguste teostamisel kostja ilma mõistlike ja asjakohaste põhjusteta ebavõrdne kohtlemine – millele kostja on osundanud nii varasemates menetlusdokumentides ja osundab ka käesolevas menetlusdokumendis, täpsemalt selle punktides 2.2 ja 2.3 – on vastuolus hea usu põhimõttega esmajoones seetõttu, kuna tekitab talle kahju ning on vastuolus ühiskonnas väljakujunenud moraalistandarditega. Teisiti öeldes võimaldab kõnesolev KÜ Xxxxxx üldkoosoleku otsus kostja ebavõrdset kohtlemist, mistõttu ei ole see kooskõlas hea usu põhimõttega. Seda enam, et hageja on varasemas menetluse selgitanud, et oma tegevuses lähtub ta muuhulgas ka üldkoosoleku otsustest. Seega on kõnesolev KÜ Xxxxxx üldkoosoleku otsus ka MTÜS § 24.1 lg 1 alusel tühine. Kostja möönab, et kõnealusel alusel ei pruugi kõnesolev KÜ Xxxxxx üldkoosoleku otsus tühine olla, kui kohus asub näiteks seisukohale, et seosed kõnealuse KÜ Xxxxxx üldkoosoleku otsuse enda ja selle rakendamise vahel ei ole sellised, mis võimaldaksid järeldada selle otsuse tühisust.

ainult põhikirjas, mitte üldkoosoleku otsusega vastu võetud kodukorras. KÜS § 15 lg 11 kohaselt, majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Seega on küttekulud samuti majandamiskulud KÜS § 151 lg 1 tähenduses, mida arvestatakse üldreeglina eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ja mida üldkoosolek ei saa teisiti otsustada, ilma, et see oleks korteriühistu põhikirjas kajastatud. Maakohus on jätnud vastuväite kodukorraga kehtestatud küttekulude jaotuse võimalikule seadusega vastuolule tähelepanuta ja ei ole selgitanud välja, millise küttekulude jaotuse näeb ette hageja põhikiri. Kui hageja poolt küttekulude jaotamine MESA küttekulujaoturite näitude alusel on ebaseaduslik, tuleb hagejal jaotada küttekulud ümber üldistel alustel vastavalt eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.

Kooskõlas KÜ Xxxxxx Kodukorra Lisa nr 3 p 4.5 arvestatakse S. T.e’le kuuluva korteri soojakuluks 1,8 kordne korteri m2 järgi arvestatud soojuse kulu. Seega eluruumi üldpinna ruutmeetri järgi on kostja võlgnevuse arvestus tsentraalkütte eest järgnev: Kuu Üldpind m2 hind summa koef kokku summa (1,8) Aprill 2009 November 2009 Detsember 2009 Jaanuar 2010 Veebruar 2010 Märts 2010 Aprill 2010 Mai 2010

KOKKU:

36,6 m2 28,33 eur. 36,6 m2 50,93 eur. 36,6 m2 58,83 eur. 36,6 m2 86,01 eur. 36,6 m2 89,47 eur. 36,6 m2 45,11 eur. 36,6 m2 27,62 eur 36,6 m2 11,33 eur 397,63 €.

0,43 eur

15,74 eur

1,8

0,77 eur

28,29 eur

1,8

0,89 eur

32,68 eur

1,8

1,31 eur

47,78 eur

1,8

1,36 eur

49,70 eur

1,8

0,68 eur

25,06 eur

1,8

0,42 eur

15,34 eur

1,8

0,17 eur

6,29 eur

1,8

KOKKU:

220.88 €

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg summas 397,63 eur. Kostjal nõudele arvestuslikult vastuväidet ei ole. Viivise nõue. Kõrvalnõude muutmine ei ole hagi muutmine, mistõttu see ei vaja kohtu ega kostja nõusolekut (TsMS § 376 lg 4 p 2, lg 6). 14.01.2015.a. viivise nõude avalduses hageja selgitab, et viivise arvestuse puhul on hageja arvestanud iga kalendrikuu päevade arvuks 30 ja aastas seega 360 päeva ning viivise % määraks on 0,07% päevas. Võla suurus Võla tekkimise aeg Viivise arvestuse aeg Viivise suurus 28, 33 aprill 2009 a. 01 06 2009.a. kuni 30 09 2014 a., so 1920 päeva 28,33 x 1920 x 0,07% = 38, 07 eur. 50, 93 november 2009 a. 01 01 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1710 päeva 50,93 x 1710 x 0,07% = 60, 96 eur. 58, 83 detsember 2009 a. 01 02 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1680 päeva 58,83 x 1680 x 0,07% = 69, 18 eur. 86, 01 jaanuar 2010 a. 01 03 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1650 päeva 86,01 x 1650 x 0,07% = 99, 34 eur. 89, 47 veebruar 2010 a. 01 04 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1620 päeva 89,47 x 1620 x 0, 07% = 101, 45 eur. 45, 11 märts 2010 a. 01 05 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1590 päeva 45,11 x 1590 x 0, 07% = 50, 20 eur. 27, 62 aprill 2010 a. 01 06 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1560 päeva 27,62 x 1560 x 0, 07% = 30, 16 eur.

11,33

mai 2010 a. 01 07 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1530 päeva 11,33 x 1530 x 0, 07% = 12, 13 eur. Kokku - 461, 49 eur. Nõude arvestus tl 160-162, 3 kd. Hageja palub kohtul kostjalt peale põhivõlgnevuse välja mõista hageja kasuks viivise summas 313,78 eurot. Kostjal viivise nõudele arvestuslikult vastuväidet ei ole. Hageja viitab 16.11.2007.a. põhikirja punkt 4.2.6. Põhikirja juurde kuulub 05.05.2005.a. üldkoosoleku poolt kinnitatud kodukord ja hageja viitab kodukorra lisa 3, soojusenergia tarbimise kord punkt 4.5. Hageja leiab, et kuivõrd üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud, siis on nad kehtivad ja viitab põhikirja punkt 1.3. (tl 141, 3 kd). Kostja viitab KÜS § 15.1 lg 1 ja leiab, et kuivõrd eriregulatsiooni põhikirjas ei ole, siis koefitsienti 1,8 kasutada ei ole võimalik. Maksete tasumise kord ei ole hõlmatud tasuga korteriühistu poolt ostetud teenuste eest arvestatava eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta arvestusega. Kostja leiab, et sõltuvalt, milline on põhivõlgnevuse summa, saab olema ka viivise suurus. Kostja leiab, et viivise nõuet kuni 30.09.2014.a. on võimalik menetleda kõrvalnõudega, ilma täiendavat protsessitoimingut tegemata määruse mõttes. (tl 118, tl 141, 3 kd). Toimikus köide III lk. 82-83 on hageja esitanud kütte arvestuse, kus nähtub arvestuslik võlg ilma koefitsiendita 1,8 ning kui koefitsienti 1,8 mitte arvestada, siis kolmanda tulba järgi oleks see summa 220,88 EUR. Kostja on seisukohal, et kui algandmed on õiged (Kostja on 11.02.2015.a. kohtuistungil avaldanud, et Fortumi küttekulu arvetele vastuväiteid ei ole. Tl 155, 3 kd), siis nimetatud summa on võlgu olev summa ja seda on nõus kostja tasuma (tl 118,

kodukorras. Põhikirja p 1.3 järgi kodukord reguleerib kõiki suhteid, mis ei ole reguleeritud põhikirjas (tl 110-114, 3 kd- põhikirja algus 06.12.2007.a.). KÜ Xxxxxx kodukord on kinnitatud üldkoosoleku 05.05.2005.a. otsusega. 05.05.2005.a üldkoosoleku otsuse esitamiseks oli kohtu poolt hagejale antud aeg, kuid hageja menetluse käigus avaldas, et rohkem dokumentaalseid tõendeid esitada ei soovita (tl 144, 175, 3. kd). Kodukord on muudetud üldkoosolekul 20.06.2006.a. (tl 119-127, 3 kd), 08.06.2007.a. (tl 128-134, 3 kd), 30.06.2008.a. (tl 135-140, 3 kd) ja 30.06.2009.a. (tl 1kd; 2. kd –tl 58 märgitud, et kinnitatud üldkoosoleku 05.05.2005.a. otsusega ja muudetud üldkoosolekul 20.06.2006.a., 08.06.2007.a., 30.06.2008.a.). Kodukorra lisaks 3 on soojusenergia tarbimise kord (kinnitatud üldkoosoleku 05.05.2005.a. otsusega ja muudetud üldkoosolekul 20.06.2006.a., 08.06.2007.a., 30.06.2008.a.), mille p 4.5 kohaselt kaugkütte individuaalse mõõte- ja jaotussüsteemi mittepaigaldamisel nende soojussõlmede kaugkütet kasutatavatel korteritel, kus enamus on lasknud paigaldada MESA individuaalse arvestussüsteemi või kui on rikutud individuaalse arvutussüsteemi toimimist, arvestatakse antud korteri soojakuluks 1,8 kordne korteri m2 järgi arvestatud soojuse kulu (otsus koefitsiendi 1,8 osas vastu võetud 30.06.2008.a. üldkoosolekul), arvestussüsteemi mahamonteerimisel suurim fikseeritud kulu. Korteriühistu põhikirjas endas ei ole sätestatud küttekulu (majapidamiskulu) eest tasumise alust seaduses sätestatust erinevalt. MTÜS § 24.1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. KÜS § 15.1 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõtet ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid. Korteriühistuseadus ei näe ette, et üldkoosoleku protokoll tuleks notariaalselt tõestada. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et KÜS § 15.1 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõttega vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. Kui korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse jagada majandamiskulud KÜS § 15.1 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõttest erinevalt, on korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Sellisel juhul tühistab kohus üldkoosoleku otsuse. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Kostja ei ole üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud. Seega üldkoosoleku otsused on kehtivad. Asjas pooled vaidlevad selle üle, mille alusel ja kui palju peab kostja küttekulu eest tasuma. Hageja kohustus on tõendada kostja kohustus tasuda küttekulu eest (majapidamiskulu korteriühistuseaduse mõttes) ning küttekulu suurus ja asjaolud. Hageja on tuginenud kogu aeg ja tugineb jätkuvalt sellele, et kostja korteriühistu liikmena ei ole täitnud kohustust tasuda tarbitud kütte eest ja esitatud on hagi kütte eest tasu saamiseks. Nõude ajaline periood ei ole muutunud. Hageja selline nõue on kogu aeg olnud sama. Vaidlus käib kütte eest tasu arvestamise aluse osas, mistõttu ei ole õige käsitleda hageja poolt esile toodud erinevat tasu arvestuslikku käiku hagi aluse muutmise tähenduses. Hageja nõuab kostjalt tasu tarbitud kütte eest järgmise perioodi eest: Arved: 977- aprill 2009, 2523-november 2009, 95-detsember 2009, 316-jaanuar 2010, 537-veebruar2010, 758märts 2010, 979-aprill 2010, 1423- mai 2010. Tunnistaja L. T. andis ütlusi selle kohta, et küttekulust osa jäeti tasumata seetõttu, et küttekulu oli ilmselgelt liiga suur. Poolte vahel on ära langenud vaidlus selle üle, kas kütte eest tasu arvestamise aluseks on MESA individuaalne arvestussüsteem. Hageja ei ole pidanud seda võimalikuks ning tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 42 (Kui hageja poolt

küttekulude jaotamine MESA küttekulujaoturite näitude alusel on ebaseaduslik, tuleb hagejal jaotada küttekulud ümber üldistel alustel vastavalt eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta.) esitas kütte eest tasu suuruse arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning leiab, et kodukorra p 4.5 alusel on korteri soojakuluks 1,8 kordne korteri m2 järgi arvestatud soojuse kulu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tasu tarbitud kütte eest eelpool märgitud perioodil arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta on 220,88 €. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kodukorra lisa p 4.5 märgitud olukord. Kostja on paigaldanud kaugkütte individuaalse mõõte- ja jaotussüsteemi ning vaidlust ei ole selles, et ta ei ole sellest loobunud. Hageja ise ei ole lugenud põhjendatuks jääda küttekulude jaotamise juurde MESA küttekulujaoturite näitude alusel. Hageja ei ole tuginenud sellele, et rikutud on individuaalse arvutussüsteemi toimimist. Seega tasu kütte eest on arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta eelpool märgitud perioodi eest summas 220,88 €. Hagejal on õigus nõuda kostjalt küttekulu eest tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel. Hagejal on õigus nõuda viivist KÜS § 7 lg 4 ja VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel, sest kostja ei ole tasunud kütte eest, millega on rikkunud kohustust tasuda majandamiskulu eest. Viivise arvestuse puhul on hageja arvestanud iga kalendrikuu päevade arvuks 30 (aastas seega 360 päeva). Võla suurus Võla tekkimise aeg Viivise arvestuse aeg Viivise suurus 15.74 aprill 2009 a. 01 06 2009.a. kuni 30 09 2014 a., so 1920 päeva 15.74 x 0,07% = 0,011 x 1920 = 21.12 eur. 28.29 november 2009 a. 01 01 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1710 päeva 28.29 x 0,07%= 0,019 x 1710 = 32.49 eur. 32.68 detsember 2009 a. 01 02 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1680 päeva 32.68 x 0,07%=0,022 x 1680 = 36.96 eur. 47.78 jaanuar 2010 a. 01 03 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1650 päeva 47.78 x 0,07%=0,033 x 1650 = 54.45 eur. 49.70 veebruar 2010 a. 01 04 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1620 päeva 49.70 x 0, 07% =0,034 x 1620 = 55.08 eur. 25.06 märts 2010 a. 01 05 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1590 päeva 25.06 x 0, 07% =0,017x 1590 = 27.03 eur. 15.34 aprill 2010 a. 01 06 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1560 päeva 15.34 x 0, 07%=0,010 x 1560 = 15.60 eur. 6.29 mai 2010 a. 01 07 2010.a. kuni 30 09 2014 a., so 1530 päeva 6.29 x 0, 07% =0,004x 1530 = 6.12 eur. Viivis kokku on 248.85 €. Ülaltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja tasu kütte eest summas 220.88 € ja viivise 30.09.2014.a. seisuga 248.85 €. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine. TsMS § 173 kohaselt (1) Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. (4) Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja vähendas nõuet ja haginõudest osaliselt loobutud osas on menetluskulud jäetud hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud, arvestades hageja nõuete osalise rahuldamise ulatust, võrdeliselt hagi rahuldamise osaga. Hageja kanda tuleb jätta menetluskulud 34 % ulatuses ja kostja kanda 66 % ulatuses. (Hageja nõue põhivõlg 397.63 € + viivis 313.78 € =711.41 €. Rahuldatud osa 220.88 € + 248.85 € = 469.73 €. 469.73/711.41=0.66). TsMS 174 kohaselt (2) Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. (4) Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra menetluskulude rahalist suurust kindlaks, sest see lükkaks edasi asjas kohtuotsuse tegemise, ning seetõttu menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.