O. V. hagiavaldus M. F. vastu ühisvara jagamise nõudes
Hagi hind
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O. V. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, tel: xxxx), lepinguline esindaja: Monica Meristo-Dmitrijev (e-post: [email protected]); Kostja: M. F. (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
04. märts 2022 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada alternatiivse nõude osas õigeksvõtuotsusega.
2.Jagada O. V.’i ja M. F.’i ühisvara ning lõpetada O. V.’i ja M. F.’i ühisomand korteriomandile asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx, jättes korteriomandi kostja M. F.’i ainuomandisse.
Välja mõista kostjalt M. F.’ilt hageja O. V.’i kasuks hüvitis ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise eest summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot.
1 (4)
2-22-839
4.Kohustada hagejat O. V.’i tegema tahteavaldus kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 toodud viisil ühisomandi lõpetamiseks ja jagamiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt hageja tahteavaldus käesoleva kohtuotsusega.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt M. F.’ilt hageja O. V.’i kasuks menetluskulud kokku summas 640 (kuussada nelikümmend) eurot (sh riigilõiv 420 eurot ja osaliselt õigusabikulud summas 220 eurot).
6.Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.18. jaanuaril 2022 saabus Viru Maakohtusse O. V. hagiavaldus M. F. vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abielu sõlmiti xxxx, kuid koos elati juba palju varem ehk juunist 1999.a. Kostja on esitanud abielulahutuse hagi ja kohtuistung toimub 08.02.2022. Pooltel on ühisvara Xxxx, mille tegelikkuses ostis oma vahendite eest hageja ja tasus läbi Xxxx 15 000 eurot. 2003.a osteti tegelikkuses ka Xxxx ühiste rahade eest, kuid vormistas selle oma nimele kostja. Täieliku remondi korteris teostas hageja oma vahendite arvelt.
3.Hageja on teinud korduvalt ettepanekuid ühisvara jagamiseks, kuid kostjale pole ükski variant sobinud. Müümisega nõus pole, sest korteris elab tema ema. Hagejale tema osa kostja maksma nõus ei ole, samuti ole nõus summaga, mida pakub hageja kostjale tema osa välja ostmiseks. Kokkuvõttes on kogu kostja käitumine pahatahtlik ja omakasupüüdlik. Paraku ei saa hageja nõustuda, et kostjale jääb kogu ühisvara. Ta tõstis oma vahendite arvelt abielu ajal korteriomandi väärtust oluliselt, maakler on korteriomandi väärtuseks hinnanud 28 000 eurot. Kostja on töötanud lühiajaliselt madalapalgalistel kohtadel ja tihti pole üldse töötanud. Samas ühiseid lapsi pooltel pole.
4.Lähtudes eeltoodust palus hageja jagada poolte ühisvara ning müüa korteriomand Xxxx registriosa nr xxxx avalikul enampakkumisel ja raha jagada poolte vahel pooleks. Alternatiivselt palus hageja, kui kostja ei soovi müüki ja soovib korteriomandit endale, siis tuleks kostjal maksta hagejale hüvitist enamsaadud ühisvara arvelt 14 000 eurot või on hageja kohustub kostjale tasuma 7 000 eurot ja korteriomand jääb hagejale. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 640 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja hageja õigusabikulud 220 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.25. veebruaril 2022 esitatud seisukohas kostja teatas, et tunnistab hagi osas, kus hageja pakub kostjale jätta korteriomand endale ja kostja maksab hagejale hüvitist ühisvara arvelt 14 000 eurot. Kostja ei nõustunud sellega, et kostja peaks kandma menetluskulud. Kostja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. 2 (4)
2-22-839
HAGEJA SEISUKOHT
6.01. märtsil 2022 esitatud seisukohas hageja teatas, et ei nõustu menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. Hageja leidis, et kostja käitumine on olnud pahatahtlik, sest ta on kogu aeg olnud vara jagamise vastu, kuigi hageja on selleks ettepanekuid teinud. Hageja on xxxx ja kandnud ainuüksi riigilõivu näol suuri kulutusi. Kostja käitumise tagajärjel pidi hageja hagi esitama ja kulusid kandma. Kostja käitumine pani hageja raskesse olukorda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja hageja seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega.
8.Hagiavalduse ja rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt abielu O. V.’i ja M. F.’i vahel sõlmiti xxxx ja lahutati 15.02.2022. Hagiavaldusele lisatud kinnisturaamatu väljavõtte kohaselt korteriomand asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx, on O. V.’i ja M. F.’i ühisomandis. Hageja nõudeks on ühisvara jagamine ja ühisomandi lõpetamine korteriomandile selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja raha jagatakse poolte vahel või alternatiivselt korteriomand jääb kostjale ning kostja maksab hagejale hüvitist 14 000 eurot või korteriomand jääb hagejale ja hageja maksab kostjale hüvitist 7 000 eurot.
9.TsMS § 370 lg 2 tulenevalt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. TsMS § 442 lg 8 viienda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
10.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on 25.02.2022 esitatud vastuses hagile võtnud hagi õigeks alternatiivse nõude osas. Et kostja õigeksvõtud on mõjutatud pettusega või on rajatud eksimusele, ei ole tuvastatud. Kuna kostja on võtnud hagi alternatiivse nõude osas õigeks, siis hagi kuulub rahuldamisele alternatiivse nõude osas ning kohus jagab O. V.’i ja M. F.’i ühisvara ning lõpetab O. V.’i ja M. F.’i ühisomandi korteriomandile asukohaga Xxxx, registriosa nr xxxx, jättes korteriomandi kostja M. F.’i ainuomandisse. Kohus mõistab kostjalt M. F.’ilt välja hageja O. V.’i kasuks hüvitise ühisvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise eest summas 14 000 eurot. Kohus kohustab hagejat tegema tahteavaldust antud viisil ühisomandi lõpetamiseks ja jagamiseks ning asendab TsÜS § 68 lg 5 tulenevalt hageja tahteavalduse käesoleva kohtulahendiga.
11.TsMS § 444 lg 3 alusel kohus jätab otsusest välja põhjendava osa ja rahuldab hagi lihtsustatud vormis. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 3 (4)
2-22-839
13.Hageja on 03.03.2022 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 420 eurot ja õigusabikulud 280 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja poolt toodud andmetel on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi 2 tundi, tunnihinnaga 110 eurot ja 30 minutit, tunnihinnaga 120 eurot, kokku 280 eurot. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 2 tunni ja 30 minuti ulatuses, so summas 280 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 1,5-l leheküljel, millele on lisatud lisad ning 01.03.2022 esitatud seisukoht on 0,25-l lehel. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel. Kostja poolt esitatud vastus hagiavaldusele on 0,75-l lehel ega ole õiguslikult keerukas. TsMS § 200 lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulud hagiavalduse ja seisukoha koostamisele ja nende esitamisele 2 tunni ja 30 minuti mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise, seisukoha koostamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Tulenevalt hageja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind nii 110 eurot kui ka 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 220 eurot (2 tundi x 110 eurot). Hageja lepinguline esindaja on hageja eest hagiavalduse esitamisel 18.01.2022 tasunud riigilõivu 420 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 640 eurot, sh riigilõiv 420 eurot ja õigusabikulud 220 eurot.
14.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.