Perekonnaõigus › Abielulahutus

2-22-1987

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Kohtuistungisekretär

Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.03.2022. a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1987

Tsiviilasi

Axxxxx Vxxx hagi Hxxx Vxxx vastu abielu lahutamise nõudes

Hagi hind

Hinnata hagi

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Axxxxx Vxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Hxxx Vxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxxxxxukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) 01.03.2022

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Lahutada Axxxxx Vxxxx hagi Hxxx Vxxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxx Rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnasxxxxxxxxxxxxx Kohtukulude jaotus Jätta menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud nende endi kanda. Kui pooled soovivad menetluskulude summalist kindlaks määramist, tuleb TsMS § 176 lg 1 ja 5 vastav menetluskulude nimekiri esitada kohtule 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kohus hoiatab, et taotluse esitamata jätmisel kulusid summaliselt kindlaks ei määrata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Poolte seisukohad Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lahutuse põhjuseks on raksete kehavigastuste tekitamine. Hageja jäi kohtuistungil nõude juurde ja palus abielu lahutada. Hageja selgitas, et elab juba üle nädala uue elukaaslase juures. Elukaaslane on soovinud, et asjad oleks selged, et hageja ei oleks kahenaisepidaja. Lahutamisest on mõelnud juba pikemalt, kuid kui veebruari alguses haiglast välja sai, siis otsustas, et tuleb ära lahutada. Haiglas oli kehavigastuse tõttu, mille kostja talle tekitas. Juba enne intiimsuhted puudusid, leivad olid n.ö ühes kapis, sest kõik vajaliku ostis ja arved maksis hageja. Hageja kahtles, kas peaks siiski püüdma kostjaga leppida ja mitte lahutama, kuid arvas, et see tekitaks olukorra, kus kostja jälle talle oma tahtmist peale surub. Lahutamata jätmisel tunneks kostja ennast võitjana ja võiks dikteerida olukorda ja hageja seda enam ei taha. Hageja avaldas, et isegi kui ei lahutaks, siis kostja juurde ta tagasi ei koli. Kostja teatas kohtuistungil, et ei soovi lahutust. Kostja selgitas, et nad käisid hagejaga ka perelepituses- oli üks seanss detsembris ja siis hageja püüdis teha kõik, mida seal soovitati. Edasine lepitus jäi pooleli, sest nõustajal oli omal takistus ja vald ei ole neile uut nõustajat leidnud. Kostja märkis, et käib psühholoogilisel nõustamisel ohvriabis ja on emotsionaalselt raskes seisus. Kostja arvas, et lahutuse nõudmine on hageja uue elukaaslase soov. Miks kostja soovib sellises olukorras, kus hageja on tema juurest sisuliselt elamast ära kolinud ja tal on uus kaaslane, abielu jätkata, kostja objektiivselt seletada ei osanud, märkis, et talle on see ametlik „linnuke“ tähtis. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 67 lg 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on lõppenud: hageja on kolinud ära poolte ühisest elukohast ja selgitas, et õigeid abielulisis suhteid polnud juba ka enne seda. Poolte kirjelduste kohaselt nad lihtsalt elasid koos ja pidasid ühist majapidamist, sest nii oli elukorralduslikult välja kujunenud ja lihtsam. Kohus ei täheldanud poolet vahel sõbralikke suhteid- kostja püüdis istungil hagejat mõjutada abielu mitte lahutama, kasutades selleks negatiivset emotsionaalset survestamist (sh ähvardas enesetapuga, tegi etteheiteid, et kes teda nüüd sõidutab ja abistab majapidamises). Kohus usub hageja väidet, et kostjal on kombeks teda oma tahtele allutada, sest samamoodi käitus kostja ka istungil. Arvestades poolet suhteid ja suhtumist, on kohus arvamusel, et poolte kooselu ei ole võimalik taastada- see võib toimida vaid lühiajaliselt, kuid siis on suhted uuesti halvad ja toimuks uus lahkuminek. Kohus nõustub hagejaga, et parem on abielu nüüd lahutada, kuid võimalusel jätkata omavahelist suhtlemist. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud.