Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates 25. maist 2021 R.M. pangakontole hagejate elatise katteks kantud summadega. Menetlusosaliste kantud menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad emaga. Kohus nõustus hagejate seadusliku esindajaga, et eelduslikult tuleb anda lastele ülalpidamist võrdses ulatuses. Samas on elatise maksmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, mistõttu tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda iga konkreetse lapse vajadustest. Kostja on tasunud hagejatele juulist kuni novembrini 2020 elatist 200 eurot kuus ja detsembris 405 eurot. 2021. aastal on kostja tasunud hagejatele elatist kokku 460 eurot (mais 10 eurot, juunis 50 eurot ning juulis ja augustis 200 eurot). K.S. kontolt on igakuiselt tasutud hagejate seadusliku esindaja kontole 310 eurot. Eeltoodu põhjal saab järeldada, et vanematel oli kokkulepe elatise tasumiseks 200 eurot kuus, millele lisandus igakuiselt veel 310 eurot lastetoetust. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele veel kolm alaealist last (X, X ja X sündinud). Maksuja Tolliameti tõendi kohaselt on kostja saanud XXXXXXXXX OÜ-lt (bruto)töötasu 2021. a mais 20 eurot, juunis 200 eurot, juulis 400 eurot ja augustis 260 eurot. Kohtu järelepärimistele krediidiasutustesse on vastatud, et kostja omab blokeeritud arvelduskontot Swedbank AS-s, millel toimingud alates 25.05.2021 puuduvad. Täitemenetluse registrist nähtuvalt on kostja suhtes algatatud mitmed täiteasjad elatiselahendite sundtäitmiseks, st kostjal on oma teiste laste ees tekkinud elatisevõlad. Kinnistusraamatus ja sõidukite registris kostja vara kohta andmed puuduvad. Äriregistrist nähtuvalt on kostja XXXXXXXXX OÜ osanik ja juhatuse liige ning äriühingu osale on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Muid tõendeid, millest nähtuks kostjal täiendavate sissetulekute olemasolu, kohtule esitatud ei ole. Kohus leidis, et teiste ülalpidamist vajavate laste ja kostja varalise seisu (sissetuleku) tõttu on põhjendatud elatise vähendamine alla kehtiva miinimummäära ning samuti on seetõttu põhjendatud arvestada, et osaliselt on hagejate kulud kaetud peretoetuste arvelt. Arvestades hagejatele varasemalt tasutud elatise suurust, kostja sissetulekut ja seda, et tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last, leidis kohus, et kostja on võimeline tasuma mõlemale hagejale elatist 200 eurot kuus. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt, siis sellises summas elatise tasumine ei kahjusta kostja enese igapäevast toimetulekut, arvestab ka tema teiste laste vajadustega ja katab hagejate vältimatud vajadused. Arvestades elatise eesmärki (milleks on eelkõige jooksvate kulude katmine) ja seda, et hagejate seaduslikule esindajale on laekunud ajavahemikus 01.01.–24.05.2021 kostjalt 310 eurot kuus, ei ole hagejate tagasiulatuv elatisenõue PKS § 108 alusel põhjendatud. Menetluskulud on asjaolusid ja nõude rahuldamise ulatust arvestades õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) on kohus kulutanud aega kostja mittetäielikuks taustauuringuks, leidmaks põhjuseid, miks ei peaks hagi rahuldama täies ulatuses. Kohtul polnud põhjust leida ise valikuliselt tõendeid kostja kasuks, eirates samas hagejate tõendeid. Kohus ei ole toiminud erapooletult. Kui kohus oleks analüüsinud ka kostja ettevõtte XXXXXXXXX OÜ rahavooge, oleks ilmselt saanud kinnitust, et kostja kasutab ettevõtte raha enda huvides, nt autoliising, kütusekulud, lisa korter jne, mistõttu pole kostjal vajadust endale piisavat palka maksta. Kohus võinuks analüüsida ka vanematele lastele väljamõistetud elatisi. Kostja on nõustunud fiktiivse elatise väljamõistmisega X ja X S., keda ta igapäevaselt hooldab ja kellega koos elab, kahjustades sellega vanima lapse, E.S., ning hagejate huve. Kuna kostja vanematele lastele on määratud miinimumelatis, kostja peab kõiki lapsi kohtlema ühtemoodi ja kostja ise ei ole tõendanud, et nõutud summa maksmine oleks talle üle jõu käiv, tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis nõutud määras nii edasi- kui ka tagasiulatuvalt; 3) ei ole hagejate esindaja sõlminud kostjaga mingit kokkulepet, oli vaid kostja vastus, et lapsed saavad kokku 200 eurot, sest vanemad lapsed olid enne ja vajavad rohkem; 4) on vale kohtu väide, et hagejate esindajale on 01.01.–24.05.2021 laekunud kostjalt 310 eurot kuus. Nimetatud perioodil ei ole kostjalt laekunud ühtegi eurot. Seega on õigustatud nõuda elatist tagasiulatuvalt alates 01.01.2021; 5) olid hagejate menetluskulud seoses kostja seaduse mittetäitmisega vältimatud ja see kulu ei saa jääda alaealiste laste kanda, vaid tuleb jätta kostja kanda; 6) on kohus jätnud avalikustamata kostja vastuse hagejate menetluskuludele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 14). PKS §-i 102 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Riigikohus on varem selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.01.2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 01.01.2022 elatise välja enne 01.01.2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.01.2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (RKTKo 19.10.2011, 3-2-1-75-11, p 11). Seega peab ringkonnakohus alates 01.01.2022 elatise väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Selline tõlgendus on kooskõlas ka PKS §-ga 2172.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtupraktika kohaselt miinimummääras elatise nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (RKTKo 07.02.2018, 2-15-15909, p 12). Seega praegusel juhul tuli kostjal PKS § 102 kohaldamiseks tõendada, et tal esines mõjuv põhjus maksta hagejatele elatist kuni 31.12.2021 vähem kui 292 eurot kuus lapse kohta, ning alates 01.01.2022 suurema elatise kui maakohtu väljamõistetud 200 eurot saamiseks tuleb hagejatel tõendada PKS § 102 lg 3 kohaseid asjaolusid. Hagejad esitasid 04.02.2022 ringkonnakohtule hulgaliselt uusi tõendeid ja taotluse kohtu poolt täiendavate tõendite kogumiseks. Kuivõrd poolte tõendamiskoormis muutus asja ringkonnakohtus menetlemise ajal ja pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödumist, on põhjendatud lubada hagejatel esitada TsMS § 652 lg 1 p 2, lg 3 p 2 alusel täiendavaid tõendeid oma vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta. Lähtudes TsMS § 238 lg-st 1 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendi asjakohasus tähendab, et tõendiks esitatud informatsioon võimaldab kohtul teha järeldust asjas olulise asjaolu esinemise kohta.

Hagejate väitel on nende igakuised kulud mõlemal vähemalt 1050 eurot, 04.02.2022 seisukoha kohaselt hagejal I 1064 eurot ja hagejal II 1134 eurot. Ringkonnakohus märgib seoses hagejate hagiavalduse lisas 3 ja 04.02.2022 lisas väljatoodud kuludega lühidalt, et mitmetest pere ühistest kuludest hagejatele langev osa on leitud selliselt, et pere kogukulu (nt eluase, toit, side) on jagatud võrdselt kolme pereliikme (s.o kaks väikelast ja nende ema) vahel. Lastele ei saa nende vanust arvestades omistada täiskasvanuga võrdset tarbimist. Hagejad ei ole väitnud, et nende toidukulud on tervislikest põhjustest tulenevalt suuremad kui lastel tavapäraselt. Uuringu kohaselt puuduvad sellises vanuses lastel telekommunikatsiooniga seotud kulud (lapsed ei vaja veel isiklikku telefoni ega kõnepaketti). Mõlema hageja kuludeks on esitatud ka nt lennupiletid 1200 eurot aastas ja huvitegevus 65,50 eurot igakuiselt, mis on samuti oluliselt rohkem, kui selles vanuses lastel keskmiselt. Selliseid kulutusi ei saa pidada lastele vajalikeks ning nendest elatise suuruse määramisel lähtuda. Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisist nähtub, et hageja I kõne areng ei vasta eakohasele ja vaja on logopeedilist abi, hageja I käib Hariduse Tugiteenuste Keskuses logopeedi ja psühholoogi juures, soovitatud on ka eripedagoogilist abi. Lasteaia iseloomustuses on kirjas, et hageja I saab lasteaias loovteraapia teenust, vajab stabiilset, rahulikku kasvukeskkonda ning turvalisi suhteid. Viimatinimetatud tõendid tõendavad hageja I vajadust tugiteenuste järele. Samas ei selgu nendest tõenditest, et tugiteenused oleksid lapsele tasulised. Reeglina peaks nii haridus kui ka ravi olema Eesti Vabariigis lapsele tasuta. Eeltoodut kokku võttes on ringkonnakohtu hinnangul hagejate kulude hindamisel põhjendatud lähtuda arvestuslikest keskmistest kuludest.

juhatuse liige. Äriühing on registrisse kantud, kuid viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. a kohta, osale on seatud kohtutäituri poolt keelumärge. Kostjale ei kuulu peale eelnimetatud äriühingu muud registrisse kantavat vara. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 13.04.2016, 3-2-1-17-16, p 14), et olukorras, kus ülalpidamist andma kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Asja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et kostja elustandard oleks märkimisväärselt kõrge. Seda ei ole väitnud ka hagejad (tl 28 pöördel, tl 40). Vaidlust ei ole selles, et kostjal on ülalpidamiskohustus viie alaealise lapse ees. Täitemenetlustes täidetakse kostja elatisevõlgnevust kolme vanema lapse ees. Hagejate arusaam, et kuna kostja väidetavalt elab oma teise ja kolmanda lapsega koos, siis nende ülalpidamiskohustusega ei tule hagejatele elatise väljamõistmisel arvestada, ei tugine seadusele. Kostjal tuleb ülal pidada kõiki oma alaealisi lapsi, sh neid, kellega ta koos elab. Juhul kui kostja annaks viiele lapsele ülalpidamist 292 euro ulatuses kuus, moodustaks kostja ülalpidamiskohustus 1460 eurot kuus. Lisaks tuleb kostjal tagada enda minimaalne toimetulek. Selleks peaks kostja igakuiselt teenima sissetulekut, mis ületab oluliselt Eesti keskmist töötasu. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu, et kostja sellist sissetulekut teenib. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada tegeliku olukorraga. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Seega ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja puhul esineb mõjuv põhjus mõista temalt elatis välja alla 2021. aastal kehtinud alammäära, arvestades sealjuures, et osaliselt saab hagejate kulude katteks vahendeid riiklikest peretoetustest. Vaidlust ei ole selles, et hagejate ning kostja poegade X. ja X.ga seoses makstavad riiklikud peretoetused (praegu kokku 620 eurot) on määratud kostjale, need laekuvad K.S. (X ja X. ema) kontole ning K.S. kannab sellest igakuiselt poole, s.o 310 eurot, hagejate ema kontole (tl 31, 22–23).

miinimumelatise suurust. Lisaks saab arvestada, et hagejate kui väikese vanusevahega laste ülalpidamisel esineb mastaabisääst. Eeltoodud summadega on ringkonnakohtu hinnangul kõik hagejate mõistlikud vajadused kaetud ning hagejate nõue suurendada maakohtu väljamõistetud elatist 92 euro võrra lapse kohta ei ole põhjendatud nii varem kehtinud kui ka praegu kehtiva elatise regulatsiooni järgi. Seega maakohtu väljamõistetud elatise suurendamiseks puudub alus. Vastuseks kostja väitele vastuses apellatsioonkaebusele, et õiguslik olukord on seoses PKS muudatustega alates 01.01.2022 muutunud, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kostja ei ole maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud, siis ringkonnakohus ei kontrolli, kas oleks alust mõista kostjalt alates 01.01.2022 elatis välja väiksemas summas kui maakohtu väljamõistetud 200 eurot lapse kohta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.