2.Jätta kostja 25.08.2021 vastuses apellatsioonkaebusele ja 06.02.2022 menetlusdokumendis sisalduvad taotlused täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata ja jätta lisatud tõendid vastu võtmata.
3.Tühistada Harju Maakohtu 07.05.2021 otsus osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata elatise võlgnevuse summas 2153,79 eurot ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus perioodi eest alates 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summas 2153,79 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4.Harju Maakohtu 07.05.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 166 euro suuruses summas alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022.
5.Lugeda otsuse kehtiv resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
5.1.Hagi rahuldada osaliselt.
2-20-8064
5.2.Välja mõista C-lt igakuiselt elatis summas 166 eurot X kasuks alates 02.06.2020 kuni X kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022.
5.3.Elatise summad kanda iga jooksva kuu 5.kuupäevaks Q arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“.
5.4.Juhul, kui C on kohtumenetluse kestel X-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
5.5.Välja mõista C-lt X kasuks elatise võlgnevus perioodi eest alates 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summas 2153,79 eurot.
5.6.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 02.06.2020 Harju Maakohtule hagi C vastu, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise summas 400 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, kandes selle hageja ema, Q arveldusarvele hiljemalt iga jooksva kalendrikuu 5. kuupäevaks. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse perioodi 12.09.2019 –01.06.2020 eest summas 3 439,40 eurot.
2.Q ja kostja abielust on sündinud hageja. 27.04.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16126078 mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 04.11.2016 summas 126,33 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 11.09.2019 sai hageja täisealiseks ning sellest hetkest saati ei ole kostja tasunud enam hageja ülalpidamiseks elatist, kuigi hageja jätkas oma haridusteed gümnaasiumis. Võrreldes ajaga, mil kostja maksis hagejale elatist, ei ole hageja eluvajadused muutunud, vaid vastupidi väljaminekud hageja peale aina kasvasid. Hageja kinnitab, et tal puudub sissetulek ja vara (nt kinnisvara või sõidukid), mille arvelt saaks hageja oma eluvajadusi rahuldada. Hageja igakuised kulud moodustavad kokku 996,59 eurot ning lisaks on viimase 6 kuu jooksul täiendavalt kulunud ühekordsetele väljaminekutele 595 eurot. Vaatamata hageja korduvatele pöördumistele kostja poole, ei ole kostja elatist enam maksnud.
3.Kostja töötab talle endale kuuluvas ettevõttes X OÜ ja kostja sissetulekud on suurenenud. Samuti on kostjal vara – sõidukid ja haagised, sealhulgas kallihinnaline Mercedes-Benz.
2-20-8064 Kostja vastuväited
4.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Hagi on esitatud suveperioodil ning puuduvad tõendid selle kohta, kas hageja jätkab õppimist sügisel või mitte. Hageja igakuised kulud ei ole põhjendatud ning kostja majanduslik olukord ega sissetulek ei anna talle mingeid võimalusi elatise tasumiseks täisealise lapsele kuna sissetulek on ebapiisav isegi enda ülalpidamiseks. Kostja peab ülal ka enda töötuks jäänud abikaasat. Samuti on kostja on seisukohal, et perekonnaseaduse (PKS) § 108 pole kohaldatav täisealiseks saanud laste suhtes.
6.Kostjal ei ole väärtpabereid ega kinnisvara. Kostja vara hulka kuuluv sõiduk Mercedes-Benz on kostja töövahend. Kostja on pidanud elama selles sõidukis. Hetkel kostja üürib endale korterit, kus elab koos abikaasaga. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise summas 166 eurot alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022. Elatise võlgnevuse nõude jättis maakohus rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
8.Vaidlus puudub selles, et kostja on hageja isa ning et hageja õppis täisealisena 2019/20 õppeaastal XXX X klassis, mille ta lõpetas 09.06.2020. Käesoleval ajal õpib hageja YYY päevaõppes täiskoormusega nominaalajaga 4 aastat. Seega on hageja PKS § 97 p 2 kohaselt õigustatud elatist nõudma. Õppetöö tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise. Samuti ei nähtu hageja pangakonto väljavõttest, et hageja omaks igakuist sissetulekut, mille arvel oma igakuiseid kulutusi katta.
9.Hageja igakuised kulud on põhjendatud kokku 331,06 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab ca 166 eurot. Kohus luges tõendatuks, et kostja töötab X OÜ-s ja tema töötasu koos toetusega töötukassast on perioodil juuni 2020 kuni oktoober 2020 olnud keskmiselt 860,41 eurot (bruto). Hageja poolt esitatud veoseveo üldtöökokkuleppe ei tõenda, et kostjal oleks suurem töötasu. Kostja on X OÜ asutaja, osanik, juhatuse liige ning ainuke töötaja. Kostjale kuulub omavalmistatud üldkasutatav haagis, sõiduauto Mercedes-Benz, üldkasutatav haagis Brentex-Trailer ning sõiduauto Citroen Berlingo. Seega ei saa kostjat pidada täielikult varatuks.
10.Kohus pidas põhjendatuks ja eluliselt usutavaks kostja ja tema abikaasa igakuised kulud kokku ca 700 euro ulatuses, mis teeb kostja kuludeks 350 eurot. Kostja abikaasa konto väljavõttest nähtuvalt on Eesti Töötukassa maksnud 10.12.2020 kostja abikaasale 229,60 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et abikaasal puuduks käesoleval ajal võimalus töötutoetuse saamiseks. Seega saab kostja abikaasa osaliselt oma kulusid kanda kohtu hinnangul ka töötutoetusest ning kostja igakuised väljaminekud on põhjendatud kokku ca 500 euro ulatuses.
11.Arvestades kostja keskmise sissetulekuga (860,41 eurot bruto, s.o ca 750 eurot neto) ning põhjendatud ja eluliselt usutavate igakuiste väljaminekutega (s.o ca 500 eurot), leidis kohus, et kostja on suuteline tasuma elatist hagejale summas 166 eurot. Arvestades kostja kohustusi ja varalist seisundit ei kahjustaks nimetatud summas elatise väljamõistmine kohtu hinnangul kostja enda tavapärast ülalpidamist.
12.Kohus ei nõustunud kostjaga, et PKS § 108 pole kohaldatav täisealiseks saanud laste suhtes. PKS § 108 räägib õigustatud isikust ning ei tee vahet, kas tegemist on alaealise või täisealisega.
2-20-8064 Kuna hageja on õigustatud isikuks elatise nõude esitamisel, siis saab käesoleval juhul kohaldada ka PKS §-i 108. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Kuna kostja osa igakuiste kulude kandmisest moodustab 166 eurot, tuli perioodil 12.09.2019 kuni 01.06.2020 kostjal tasuda 1433,14 eurot. Lisaks igakuistele tavapärastele kulutustele nähtub, et hageja on nimetatud perioodil kandnud täiendavalt koolituskulusid 1071,29 eurot ning muid kulusid summas 595 eurot, s.o kokku 1666,29 eurot. Seega oleks täiendavad kulud põhjendatud 1441,29 euro ulatuses, millest kostja osa moodustab 720,65 eurot. Kokku moodustab seega kostja osa hageja põhjendatud kulutusest perioodil 12.09.2019 kuni 01.06.2020 summa 2153,79 eurot.
13.Hageja sai täisealiseks 11.09.2019 ning hagi esitati kohtule 02.06.2020. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud perioodil (s.o ca 8,5 kuu jooksul) oleks hageja kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist nõudnud. Hageja poolt esitatud telefonikõnede eristus ei tõenda, millistel teemadel räägitud on. Iseenesest ei võta järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õigust. Samas võib 2153,79 euro väljamõistmine asetada kostja raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav arvestades kostja igakuiseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Samuti võib nimetatud summa väljamõistmine ohustada igakuise elatise maksmist. Apellatsioonkaebus
14.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis elatise võlgnevuse nõude rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus 3439,40 eurot. Hageja ei vaidlusta kohtuotsust osas, milles kostjalt mõisteti välja igakuiselt elatis summas 166 eurot hageja kasuks alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022.
15.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus on jätnud täitmata selgitamiskohustuse hageja tagasiulatuva nõude osas, mis tõi endaga kaasa üllatusliku otsuse – tagasiulatuva nõude täies ulatuses rahuldamata jätmise. Kohus ei selgitanud hagejale kohustust tõendada asjaolusid, millele tema väited tuginevad. Kohus ei ole selgitanud hagejale tõendamiskoormust osas, mis puudutab kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmist perioodil 11.09.2019 - 02.06.2020 (so kuni hagiavalduse esitamist kohtule). Kui maakohtu hinnangul oli hageja tagasiulatuva elatise nõue perspektiivitu just nimetatud asjaolu tõttu, siis sellele oleks pidanud maakohus eelmenetluses hageja tähelepanu pöörama ning andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks.
16.Maakohus on jätnud kohtuotsuses põhjendamata, miks ei oleks pidanud hindama kostja toonast, st perioodil 11.09.2019 (hageja täisealiseks saamisest) - 02.06.2020 (hagiavalduse esitamiseni), ülalpidamisvõimet, kuigi hageja on sellele asjaolule mitmekordselt tähelepanu
2-20-8064 pööranud. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et 2153,79 euro väljamõistmine võib asetada kostja raskesse olukorda. 23.11.2020 on hageja esitanud kohtule taotluse tõendite kogumiseks, rõhutades, et käesolevas asjas on põhjendatult alust kahelda selles, et kostja tahtlikult peidab kohtu eest oma sissetulekuid ja varandust. Hageja esitas Maanteeameti vastuse, et kostjale kuulub mitu sõidukit, millest üks on luksuslik sõiduk Mercedes-Benz registreerimismärgiga
777ATR.
17.Oma väite tõendamiseks kostja stabiilse majanduslikku olukorra kohta on hageja palunud kohtult teha päring Eesti krediidiasutustele selle kohta, kas kostjale kuulusid kontod 01.0123.11.2020 seisuga või mitte. Lisaks on hageja palunud teha päring Eesti krediidiasutustele selle kohta, kas kostjale kuuluvale X OÜ-le kuulusid kontod taotluses nimetatud krediidiasutustes 01.01-23.11.2020 seisuga ning kui jah, siis koguda tõendina X OÜ-le kuulunud pangakontode väljavõte perioodil 01.01-23.11.2020. Kahetsusväärselt on kohus jätnud hageja taotlused rahuldamata, mis tõi endaga kaasa asjas tähtsust omava asjaolu välja selgitamata jätmise. Vastustaja seisukohad
18.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja elatise võlgnevuse nõude rahuldamata 2153,79 euro ulatuses. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
20.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 166 euro suuruses summas alates 02.06.2020 kuni hageja kõrghariduse või kutseõppe tasemeõppe lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni, s.o 11.09.2022. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
21.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt apellatsioonkaebuse vastuses ja 06.02.2022 menetlusdokumendis esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise taotluste osas. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks kostja taotluseid rahuldada ega vastu võtta nimetatud menetlusdokumentidele lisatud täiendavaid tõendeid. TsMS § 652 lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. TsMS § 652 lg 4 kohaselt peab pool uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Kostja on esitanud täiendavate tõenditena Eesti Töötukassa 27.07.2021 ja 06.01.2022 tegevuskavad ja kirjavahetuse
2-20-8064 Haridusministeeriumiga 2021. a augustis. Töötukassa tegevuskavadega soovib kostja tõendada asjaolu, et kostja abikaasa on endiselt töötu ja otsib tööd ning kirjavahetusega soovib kostja tõendada, et kostja pole saanud Haridusministeeriumist vastust hageja õppimise kohta. Ringkonnakohus leiab, et ehkki tegemist on tõenditega, mida kostja poleks saanud maakohtus esitada, kuna need on tekkinud apellatsioonimenetluse ajal, ei ole TsMS § 238 mõttes tegemist asjakohaste tõenditega. TsMS § 652 lg 4 ja TsMS § 238 kohaselt saab ringkonnakohus vastu võtta sellise täiendava tõendi, mis on vajalik asja lahendamiseks. Töötukassa tegevuskavad ei ole asja lahendamisel ringkonnakohtus asjakohased seetõttu, et maakohtu järeldust selle kohta, et kostja peab ülal pidama oma abikaasat, pole hageja apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega saab ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkuse hindamisel lähtuda maakohtu vaidlustamata järeldusest, et kostja peab ülal pidama ka enda abikaasat. Kirjavahetus ministeeriumiga pole kolleegiumi hinnangul asjakohane, kuna pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust selle kohta, et hageja õpib.
22.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus kostja taotlust apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kostja hinnangul puudus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks alus, kuna maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata, kuna käesoleval juhul ei esinenud ühtegi TsMS § 637 lõigetes 1 või 2 sätestatud alust kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks.
23.Maakohus viitas asjakohaselt hageja elatise võlgnevuse nõude lahendamisel PKS §-le 108, mis annab ka täisealiseks saanud lapsele õiguse nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Samuti viitas maakohus asjakohastele Riigikohtu seisukohtadele, mille kohaselt võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole kostjalt järjepidevalt elatist enne hagi esitamist nõudnud. Seda järeldust pooled vaidlustanud ei ole. Riigikohus on märkinud, et see kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, ei tähenda, et ta kaotaks tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20). Seega tuleb olukorras, kus hageja ei ole kostjalt elatist kordagi enne hagi esitamist nõudnud, hinnata, kas elatise võlgnevuse väljamõistmine asetaks kostja äärmiselt raskesse olukorda ja võiks olla talle ebamõistlikult koormav. Riigikohus on leidnud, et kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13). Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh ka kohustatud isiku varalist seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 mõttes. Maakohus tuvastas, et hageja vajaduste ulatus oli perioodil alates 12.09.2019 kuni 01.06.2020 166 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed kulud summas 1666,29 eurot. Seda maakohtu järeldust ei ole kostja vaidlustanud, nagu ka seda, et sellest tulenevalt on kostja osa hageja ülalpidamisel sellel perioodil 2153,79 eurot. Maakohus hindas ka kostja majanduslikku olukorda, lugedes tõendatuks kostja igakuise sissetulekuna 860,41 eurot bruto (s.o ca 750 eurot neto) ning kostja igakuiseid kulusid, mille suuruseks tuvastas maakohus 500 eurot. Hageja neid järeldusi ei vaidlustanud, küll aga heidab hageja maakohtule ette, et maakohus jättis arvesse võtmata kostja vara. Ringkonnakohus nõustub selle väitega. Maakohus leidis kostja sissetulekut ja kostja igakuised kulutusi arvesse võttes, et 2153,79 euro väljamõistmine asetab kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Samas
2-20-8064 jättis maakohus arvesse võtmata, et vaidlustamata asjaoludel kuulub kostjale sõiduauto Mercedes-Benz V 250 (väärtusega ca 35 000 eurot – I kd tl 66), sõiduauto Citroen Berlingo ja 2 haagist. Samuti jättis maakohus arvesse võtmata, et kostjale kuulub osalus äriühingus X OÜ, mille ainuke juhatuse liige ta on. Kostja väide, et kostja varana ei saa arvesse võtta sõiduautot Mercedes-Benz, kuna tegemist on kostja töövahendiga, ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane. Kostjal on äriühingu juhatuse liikmena võimalik otsustada selle üle, millised on äriühingu töövahendid ja eristada selliselt äriühingu toimimiseks vajalik vara enda isiklikust varast. Kuna sõiduauto kuulub kostjale, saab kohus teha sellest järelduse, et tegemist on kostja varaga, mille arvel saab kostja täita enda kohustust hagejat ülal pidada. Seejuures on kostjal veel vara ühe sõiduauto ja kahe haagise näol. Samuti tuleb arvesse võtta, et kostjal on äriühingu omanikuna ja juhatuse liikmena võimalik määrata, millist töötasu äriühing talle maksab. Kostja ei ole esile toonud, et suuremas ulatuses kui 860 eurot kuus, ei ole äriühingul võimalik kostjale töötasu maksta. Ehkki X OÜ 2019. a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõte kahjumis (I kd tl 47-49), on 2020. a kvartaalsed näitajad käibe osas järjest suurenenud (I kd tl 128-131), mis viitab sellele, et äriühingu majanduslik olukord on paranenud. Neid asjaolusid kogumis hinnates leiab ringkonnakohus, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine summas 2153,79 eurot ei aseta kostjat äärmiselt raskesse olukorda ega ole talle ebamõistlikult koormav. Kostjal on võimalik talle kuuluva vara ja sissetuleku arvel hageja elatise võlgnevus tasuda, kahjustamata seejuures enda toimetulekut. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja nõue elatise võlgnevuse tasumiseks rahuldada ulatuses, milles see on vajalik hageja vajaduste rahuldamiseks, s.o summas 2153,79 eurot.
24.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja elatise võlgnevuse nõude, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda hageja väidet selle kohta, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotlused kostja sissetulekute kindlaks tegemiseks. Hageja väite kohta, et maakohus ei selgitanud, et hageja peab tõendama elatise järjepidevat nõudmist kostjalt, märgib ringkonnakohus, et see väide ei ole põhjendatud, kuna hagi käiguta jätmise määruses (I kd tl 29) on kohus seda hagejale selgitanud.
25.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse osaline tühistamine ei tingi ringkonnakohtu hinnangul maakohtu menetluskulude teistsugust jaotust, kuna tegemist on endiselt ligikaudu 50% ulatuses hagi rahuldamisega.
26.Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.