Perekonnaõigus › Abielulahutus

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 633 lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilasi nr 2-21-15288

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Viru Maakohtule 29. septembril 2021 esitatud hagiavalduses palub hageja lahutada poolte abielu. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 03.12.2004 Ida-Viru Maavalitsuses (Narva), abieluakt number x. Pooltel sündisid abielust kolm last, N N (ik x), J N (ik xxx) ja F N (ik xxx). Pooltel on oma laste suhtes ühine hooldusõigus.

2(8)

Tsiviilasi nr 2-21-15288

Kostja ähvardas hageja tappa, ehk mürgitada. Samuti on kostjal kodus relv. Hageja kardab enda ja laste elu pärast. Seega, abielulised suhted on poolte vahel pöördumatult lõppenud ning hageja ei soovi enam abielu jätkata. Hageja leiab, et käesolevaks ajaks on abielu kostja ja tema vahel lõppenud ja ta palub lahutada abielu kohtus. Pooled ei suutnud oma abielulisi suhteid taastada. Hageja on teinud kostjale ettepaneku abielu perekonnaseisuametis lahutada. Kostja abielu lahutada ei soovi. Abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa soovimatus abielulisi suhteid taastada on PKS mõtte kohaselt küllaldane alus abielu lahutamiseks. Hageja ei soovi leppimisaega. Pärast lahutust jätab hageja endale sama perekonnanime N. Menetluskulud palutakse jätta poolte endi kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja teada andis, et ta ei ole nõus haginõudega, kuna menetlusosalised on pöördunud perekonnaseisuasutuse poole ja esitanud 28.10.2021 perekonnaseisuametile abielu lahutamise ühise avalduse ning abielu lahutamise päevaks on määratud 16.12.2021. Kostjal on vastuväiteid, et kohus on asja menetlusse võtnud ja ta esitas hagi vastuses vastuväite kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg 1 alusel. Kohus 17.11.2021. a määrusega jättis täies ulatuses rahuldamata kostja esindaja vastuväide kohtu tegevuse kohta TsMS § 333 lg 1 alusel. Vastuses hagiavaldusele avaldab kostja samuti, et kuna menetlusosalised pöördusid perekonnaseisuasutuse poole abielu lahutamise ühise avaldusega, esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 1 või 2 alusel. Kohus 23.11.2021. a määrusega jättis rahuldamata kostja esindaja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hagiavalduse põhjenduste suhtes on kostjal vastuväited. Kostja võtab omaks, et menetlusosalised sõlmisid abielu 03.12.2004. Kostja ei võta omaks hagiavalduse põhjenduste punktides 1-7 ning 9-10 esitatud hageja väiteid, v.a. väite, et kostjal oli kodus lubatud relv, ning muid käesolevas hagivastuses eraldi nimetamata jäänud asjaolusid. Kostja juhib tähelepanu, et hagiavalduse põhjenduste punktis 8 esitatud väite, et hageja olevat 01.09.2021 “Ohvriabisse” pöördunud, on tõendamata. On tõendatud üksnes seda, et septembris 2021 on hageja pöördunud Ida-Virumaa naiste tugikeskus-varjupaiga poole, kuid jääb arusaamatuks, mida hageja sellega tõendada soovib. Kostja arvates tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda.

KOHTUISTUNG

3(8)

Tsiviilasi nr 2-21-15288

12.01.2022 kohtuistungil jäi hageja omapoolsete nõuete ja põhjenduste juurde. Hageja täiendavalt seletas, et ei õnnestunud 16.12.2022 lahutada abielu perekonnaseisuametis, kuna kostja sinna ei ilmunud. Hageja esitas menetluskulude nimekirja ja nõuab mõista need välja kostjalt. Ühtlasi otsustas hageja muuta abielu lahutamise järel oma perekonnanime ja palub tagastada enne abiellumist kantud perekonnanime „S“. 4,5 kuud, kui hageja ja lapsed on omaette elamas, solvab kostja hagejat jätkuvalt. Kostja iseloom ning tema suhtumine hagejasse ja lastesse ei muutunud. Pidi olema üldine kohtumine lastekaitseosakonnas. Kostja ütles, et tahab laste heaks hoida perekonda, aga kohtumisele ei ilmunud. Kostja käib õhtupidudel võõraste naistega. Ta vahetas ukselukku poolte ühises kodus ega ole võimalik oma asju võtta, lastelgi ei ole võimalik võtta enda omi. Ükskord lapsed tulid, aga kostja ei lasknud neid korterisse. Kostja suhtub agressiivselt, hommikul ta kirjutab, et armastab hagejat väga, aga õhtul kirjutab juba, et lööb ta maha. Hageja pöördus politseisse ja ohvriabi poole ka. Lähenemiskeeldu ei ole määratud, aga peab olema. Hetkel on politseis menetlemisel kriminaalasi, sest on olnud vägivald ja oht hageja elule. Kostjal esines alati suur armukadedus ja väga kriitiliseks on see muutunud mullu märtsikuus. Kostja loopib asju, hageja kardab teda, kardab, et järgmine samm on hoopis füüsiline vägivald. Kostja ei tarvita ei alkoholi ega muid aineid, aga hageja arvates on see veelgi hirmsam, et inimene teeb kõike seda kaine peaga. Hageja on kindel, et poolte suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on olnud ühel korral lastega kolm päeva ema juures, andes kostjale taas võimaluse. See oli eelneva aasta augustis. Aga kui hageja koos lastega tuli koju tagasi, siis olukord muutus veelgi hullemaks ja 31.08 tuli hageja oma ema juurde koos lastega juba lõplikult. Kostjaga kõik suhted on sellest ajast saati lõppenud. Kostja ei ole hagiga nõus, väidab, et kõik, mida ütleb hageja, on vale. Samuti ei ole kostja nõus menetluskulusid kandma, tegemist on perekonnaasjaga ja kumbki pool kannab enda menetluskulud ise. Kostja põhjendab abielu lahutamisega mittenõustumist sellega, et abielulised suhted kestsid 17 aastat, on sündinud kolm last. Praegu on peres kriis ja kostja on seisukohal, et laste huvides on siiski võimalik abielulisi suhteid taastada. Kostja pöördus sotsiaalabiameti poole, on küsinud abi. Kostja on nõus, et tänaseks on abikaasadel väga pingelised suhted, taotleb siiski perelepitaja või psühholoogi abi. Kui nad jõuavad seisukohale, et abielulised suhted on lõpetatud ja abielu ei ole võimalik taastada, siis kostja saab nõustuda lahutamisega küll. Kostja ei usu, et ta kaotas lapsi, et ta ei veeda niipalju aega nagu varem. Võib-olla vahepealne kostja käitumine on tingitud raskest emotsionaalsest seisundist, mis on pere lagunemisega seoses. Kooselu lõppes mõned kuud tagasi ära, kostja leiab, et abikaasa ei nimetanud tõsikindlat asjaolu, mille alusel oleks võimalik järeldada, et perelepituse määramine on ebamõistlik kõnealuses olukorras. Mõned päevad tagasi on kostja pöördunud psühholoogi poole, sotsiaalabiosakond esitas perelepitaja kontaktid, kelle poole on võimalik pöörduda. Kostja on palunud anda leppimisaega. Hageja ei ole nõus leppimisajaga. Kohus jättis kostja taotlus leppimisaja andmiseks rahuldamata. 4(8)

Tsiviilasi nr 2-21-15288

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg-le 1 võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Kohus tegi kindlaks (tl 4), et poolte abielu on sõlmitud 03.12.2004 Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt. Abielust on sündinud kolm last (tl 7-9), kes on käesoleval ajal alaealised. PKS § 63 alusel abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg-st 1 tulenevalt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi ning sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja esitas hagi abielu lahutamise nõudes abikaasa vastu. Hagiavalduses ja 12.01.2022 kohtuistungil hageja esitatud väidete kohaselt, millele vastu kostja ei vaielnud, lõppes poolte ühiselu lõplikult 31.08.2021. Hageja seletas, et 07.08.2021 lahkus ta koos lastega poolte ühisest kodust, kuna kostja lubas ta mürgitada, ähvardas tapmisega. Kolme päeva pärast tuli ta poolte koju tagasi, andes kostjale taas võimaluse. Aga kui hageja koos lastega tuli koju tagasi, siis olukord muutus veelgi hullemaks ja 31.08 tuli hageja oma ema juurde koos lastega juba lõplikult. Kostjaga kõik suhted on sellest ajast saati lõppenud. Kostja seletas 12.01.2022 kohtuistungil, et 01.09.2021 käisid abikaasad lastega Astri Keskuses veetmas koos aega ja palju söömas, kostja ostis ise H&M poest lastele asju 75 euro peale. Hageja ei eitanud, et nad käisid perega 01.09.2021 Astri Keskuses, kuid seletas, et kostja oli neid jälitamas. Hageja soovis lastega 1. septembri koolipeole minna. Nad istusid kutsutud taksosse, 5(8)

Tsiviilasi nr 2-21-15288

kostja sõitis nende järele. Astri Keskuses oli lastepidu. Kostja ostis poest lastele asju, sest nad ei võtnud asju kodust kaasa. Kohvikus maksis hageja ise. Kohus on seisukohal, et pere söögikohas käimine ühel päeval, nimelt 01.09.2021 ehk kooliaasta esimesel päeval, ei saa lugeda abikaasade ühiselu taastamiseks. Kohus järeldab, et poolte abielulised suhted lõppesid hiljemalt 31.08.2021. Hageja ja poolte laste elukoht on alates 31.08.2021 oma ema juures. Kohus tegi kindlaks poolte seletustega, et poolte abielulised suhted on ikka lõppenud. Hageja on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Ka on hageja kinnitanud kohtule, et tal puudub soov abielulisi suhteid taastada ja abielu jätkata. Kostja 12.01.2022 kohtuistungil palus leppimisaega. Hageja ei olnud sellega nõus. Kohus jättis kostja taotlus leppimisaja andmiseks rahuldamata, kuna asja materjalide hulgas on olemas varjupaiga tõend, mille kohaselt on hageja pöördunud sinna vägivalla ohvrina. Kohus arvestas sellega ja leidis, et leppimisaja andmiseks ei ole alust. Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik 16.09.2021 tõendi (tl 11) kohaselt pöördus hageja, olles perevägivalla ohver, tugikeskuse poole saamaks nõustamisteenust 2021. a septembris vaimse ja füüsilise vägivalla esinemise tõttu. Tugikeskuses sai osutatud kriisinõustamine ja õigusabi. Kostja on arvamusel, et kooselu mõned kuud tagasi lõppes ja hageja ei nimetanud tõsikindlat asjaolu, mis tingiks abielu lahutamise vajadust. Kohus ei ole kostja seisukohtadega nõus. Hageja tõi välja asjaolud, et kostja olevat talle ja lastele vaimset vägivalda avaldamas. Kohus arvestab Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik 16.09.2021. a tõendi (tl 11) ja kostja kohtuistungil käitumisega. Selle asemel et püüda hagejaga jõuda üksmeelele ja näidata välja valmidus midagi ette võtta abielu nimel tegudega, mitte sõnadega, ta segas hagejale kogu aeg vahele selgituste andmisel kommenteerides, et kõik hageja räägitu on üks valejutt. Kohus on seisukohal, et eeltoodust saab järeldada, et kostja oli hageja suhtes vägivaldne küll ja see on kaalukam asjaolu abielu lahutamiseks. Kostja ei lükanud tõenditega kummuli hageja väiteid, et kostja kahtleb õigustamatult hageja truuduses. Võttes arvesse, et: - kostja oli hageja suhtes vägivaldne; - pooltel puudub abieluline kooselu alates 31.08.2021; - hageja püüdis taastada abielulist kooselu, küll aga lahkus lastega kostjapoolse varasema käitumismustri jätkamise tõttu perekonna ühisest elukohast 31.08.2021 lõplikult; - hageja leppimiseks aega ei soovi; - hageja on veendumusel, et abielusuhteid ja kooselu ei ole võimalik enam taastada, siis eeldab kohus, et poolte abielusuhted on tagasipöördumatult lõppenud ega ole ka põhjust, et abielu saaks jätkata. Vastavalt PKS §-s 7 sätestatud mõttele peab abiellumiseks olema mõlema abikaasa tahe ning kohus leiab, et abielu jätkamiseks peab ka olema mõlema abikaasa tahe. Keegi ei saa sundida abikaasat säilitada abielu tema tahte vastaselt. 6(8)

Tsiviilasi nr 2-21-15288

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida teda abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik ühe abikaasa sellekohase soovi puudumise, samuti kostja vägivalduse tõttu hageja suhtes, ning poolte abielu tuleb lahutada. Kohus leiab, et eelnevatest asjaoludest tulenevalt on poolte lepitamine võimatu. Vastavalt PKS § 66 p-le 2 lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 alusel võib abielu lahutamisel kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2). 12.01.2022 kohtuistungil on hageja taotlenud taastada enne abiellumist kantud perekonnanimi S. Kohus taastab hagejal abielu lahutamise järel lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi S.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendab sellekohast jaotust asjaoluga, et kostja ei nõustunud abielu lahutamisega kohtuväliselt perekonnaseisuameti kaudu. Kostja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on seisukohal (tl 71), et TsMS § 164 lg 1 puhul on tegemist erinormiga ja poolte menetluskulud võib jaotada üksnes nõnda, kui seal on ette nähtud. Samuti leiab kostja, et abielu lahutamise eeldusi ei ole täidetud, et kostjal on õigus vaielda hagiavaldusele vastu. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hagi on esitatud kohtule 29.09.2021 ja võetud kohtu menetlusse 06.10.2021. a määrusega. Narva Linnakantselei 04.11.2021. a õiendi (tl 28) kohaselt on kõnealuse tsiviilmenetluse osapooled esitanud Narva Linnakantselei Elanikkonna perekonnaseisu ja registreerimise büroosse abielu lahutamise ühise avalduse 28.10.2021. Hageja on 16.12.2021 esitanud avalduse (tl 61) Narva linnale esitatud abielu lahutamise ühise avalduse tühistamiseks seoses kostja ilmumata jätmisega. Kohus leiab, et menetluskulude jaotus erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust põhjendatud ei ole. Tegemist ei ole abielu varavahekorral põhineva vaidlusega. Ühtlasi pole kohtu hinnangul alust arvata, et menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel ei oleks õiglane. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. 7(8)

Tsiviilasi nr 2-21-15288

Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja seega pooltele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse edastamine TsMS § 455 lg 2 järgi saadab kohus edasi jõustunud kohtuotsuse Narva linnakantseleisse abielulahutuse kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.