lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-16398/111

Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-16398/111
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
01.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1024
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin

Tsiviilasja number

2-10-16398

Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tallinn

Tsiviilasi

X avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 14. detsembri 2021. a määrus muutmata ning X määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta X kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus pikendas 26. august 2021. a määrusega Q-le (puudutatud isik, eestkostetav) määratud eestkostja X (avaldaja, eestkostja) ametiaega viieks aastaks alates 26. augustist 2021.
2.Avaldaja esitas 9. detsembril 2021 Harju Maakohtule avalduse, milles palus anda talle kohtu nõusolek eestkostetava nimel järgmiste tehingute tegemiseks: 1) anda avaldajale korduv nõusolek eeskostetava nimel kinnisasja omandamiseks ning selleks võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, samuti kinnistusraamatu kande muutmiseks eesmärgiga kanda eestkostetav omanikuna kinnistusraamatusse; 2) anda avaldajale nõusolek eeskostetava nimel eestkostetavale kuuluva kinnisasja rendile andmiseks ja selleks rendilepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, tingimusel, et renditulu laekub eestkostetava nimel Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidi- või makseasutuses avatud kontole; 3) anda avaldajale nõusolek eestkostetava nimel kinnisasja võõrandamiseks ning selleks võlaõigusliku ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks, samuti kinnistusraamatu kande muutmiseks tingimusel, et müügihind paigutatakse eestkostetava nimel avatud Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuse kontole. Avalduse kohaselt on avaldaja eestkostetava pensionit ületavad kulud kandnud enda vahenditest ning hiljem eestkostetavale kuulunud kinnistu mõttelise osa müügihinna arvelt. Arvestades järjepidevat hindade kasvu (sh on hooldekodu hinnad viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt kallinenud ning kallinevad tuleva aasta algusel veelgi), peab avaldaja otstarbekaks soetada eestkostetava nimele kinnisvara, mille rentimisest saadava tulu arvelt oleks võimalik katta eestkostetava pensionit ületavad kulutused. Samuti minimaliseeriks soetatud vara inflatsiooniriski. Avaldaja on osalenud ettevõtluses alates 1998. aastast, ta omab ja haldab hulgaliselt kinnisvaraobjekte ning on teinud nii isiklikult kui ettevõtete kaudu kümneid kinnisvaratehinguid. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja pädev eestkostetava nimel ja huvides otsustama sobiva objekti soetamise, haldamise või vajadusel vara müügi küsimused. Tsiviilkäibes ning turu muutumise tingimustes võib olla eestkostetava huvides soetatud kinnisvara kiirelt müüa, mistõttu leiab avaldaja, et antud juhul oleks põhjendatud avaldaja volitusi veidi laiendada. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Maakohus keeldus 14. detsembri 2021. a määrusega avaldaja avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus leidis, et perekonnaseaduse (PKS) § 187 p-dest 1, 4 ja 5 tuleneb see, et kohus saab anda eelneva nõusoleku mitte üleüldiselt ja abstraktselt seda laadi tehingute tegemiseks (avaldaja on seda nimetanud oma volituste laiendamiseks), vaid ainult konkreetse tehingu suhtes, s.o konkreetse kinnisasja soetamiseks, kasutusse andmiseks ja võõrandamiseks. Abstraktse nõusoleku andmise võimalust ei ole seaduses ette nähtud, see on PKS § 187 olemusega vastuolus. Seega ei saa kohus sellist üldist nõusolekut anda ning avaldusega ei ole võimalik sellise nõusoleku andmist saavutada. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles märgib, et ta ei nõustu maakohtuga ning palub avalduse rahuldada. Avaldaja märgib, et PKS § 188 lg 2 kohaselt võib kohus erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldaja soovib

leida eestkostetavale ostmiseks ning hilisemaks välja rentimiseks maksimaalselt tasuva, kuid avalduse esitamise hetkel kindlaks määramata kinnisvaraobjekti. Avalduses nimetatud toimingud on oma olemuselt piisavalt piiritletud ning eesmärki arvestades eluliselt vajalikud – avaldaja soovib vara selle soetamise järgselt viivitamatult välja rentida, vajadusel rendilepingut lõpetada või uut sõlmida, samuti näiteks kinnisvaraturu järsu languse tingimustel vara viivitamatult müüa, eesmärgiga uue võimaluse tekkimisel kogu protsessi korrata. Menetluse edasine käik

5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis, et PKS § 187 ja 188 lg 2 tulenevalt võib anda erandjuhul üldise nõusoleku teiste tehingute tegemiseks, mitte kinnisasjatehingute tegemiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
7.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja soovib eestkostevava nimel teha kinnisasja omandamisele, kasutusse (rendile) andmisele ja kinnisasja võõrandamisele suunatud korduvaid tehinguid. Maakohus leidis õigesti, et selliste tehingute tegemiseks on vajalik eelnev kohtu nõusolek tulenevalt PKS § 187 lg 1 p-dest 1, 4 ja 5. PKS § 187 lg 1 p-de 1, 4 ja 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut ning anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Eeltoodust tulenevalt on eestkostjal kohustus küsida kohtult nõusolekut kinnisasjatehingute tegemiseks ning kohus ei saa anda PKS § 188 lg 2 alusel üldist nõusolekut kõikide või teatud liiki kinnisasjatehingute tegemiseks, sest kinnisasjatehingute puhul ei ole PKS §-s 187 üldise nõusoleku andmise võimalust sätestatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
8.Avaldaja ei ole välja toonud, kas ta taotleb kohtu nõusolekut eestkostetava nimel sõlmida kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Kolleegium selgitab, et PKS § 187 lg 1 p 4 järgi on vajalik kohtu eelnev nõusolek üksnes juhul, kui sõlmitakse kinnisasja tasulise omandamise leping, st juhul, kui eestkostetav omandab kinnisasja tasu eest ehk oma raha eest. Kohtu nõusolekuta on eestkostjal õigus eestkostetavale kohtu nõusolekuta kinnisasja kinkimine, kuid kohtu nõusolek on vajalik kinnisasja koormamise, ostu või müügi korral (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-68-12, p 19).
9.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja