Perekonnaõigus › Abielulahutus

Viru Maakohus Narva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2022, Narva

Tsiviilasja number

2-21-19843

Tsiviilasi

O A hagi A A vastu abielu lahutamise nõudes

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: O A (IK XXX), elukoht: XXX Hageja lepinguline esindaja: Aleksei Forstiman Kostja: A A (IK XXX), elukoht: XXX

Asja läbivaatamine

11.01.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Lahutada O A (IK XXX) ja A A (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 26.08.2005 IdaViru Maavalitsuse (Narva) poolt (abieluakt nr 280). Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud O A esitas 20.12.2021 hagiavalduse, milles palus lahutada tema ja A A vahel sõlmitud abielu. O A ja A A vahel on 26.08.2005 sõlmitud abielu, mille kohta on väljastatud abieluakt nr 280. Hageja soovib lahutada pooled ei ela koos ja abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Kostja vaidleb lahutamisele vastu.

Istungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja istungile ei ilmunud. Kohus kuulas kostja ära 25.01.2022 telefoni teel. Kostja ei soovinud algselt lahutada ja palus leppimisaega, samas ei suutnud välja tuua ühtegi tegevust, mida ta leppimisajal teeks. Lõpuks kostja nõustus lahutusega. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagiavaldusest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 26.08.2005. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kostja on olnud lahutusega nõus. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja soov on abielu lahutada ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub ühine tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik hageja sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.