Muud › Üleskutsemenetlus

Välistusmäärusele on huvitatud isikul võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 3 kuu jooksul alates välistusmääruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebuses võib tugineda üksnes TsMs § 503 lg 2 sätestatud asjaoludele. Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja esitas kohtule avalduse, milles palus algatada üleskutsemenetlus õigustatud isikute õiguste välistamiseks ja kinnistusraamatusse kantud eelmärke tühistamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajale kuuluva zzzzzz kinnistu (reg.nr xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) III jakku sisse kantud Mxxxx Txxxxx kasuks hoonestusõiguse seadmise tagamise eelmärge. Mxxxx Txxxxx on avaldaja andmetel surnud ja tema pärimismenetlust algatatud ei ole. Eelmärkega tagatud hoonestusõigust kinnistusraamatusse kantud ei ole. Kohus algatas 02.12.2015.a kohtumäärusega üleskutsemenetluse ja avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse puudutatud isikutel teatada kohtule nõuetest, vastuväidetest või muudest õigustest seoses kinnistule seatud eelmärkega. Teade tuli kohtule esitada 8 nädala jooksul üleskutse avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Lisaks saadeti määrus teadmiseks kõigile Mxxxx Txxxxx võimalikele esimese järjekorra seadusjärgsetele pärijatele (lastele ja lastelastele). 08.01.2016.a edastas UxxxxTxxxxx (Mxxxx Txxxxx poeg) kohtule teate, et tema on huvitatudxxxxxxxxxxxxxx asuva sünnikodu pärimisest. Teatele lisas ta Mxxxx Txxxxx testamendi (tõestatud 13.07.1993). Keegi teine, sh Mxxxx Txxxxx teised võimalikud õigusjärglased, teadet kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada ning teha välistusmäärus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 2 kohaselt on üleskutsemenetlus hagita asi. TsMS § 476 lg 1 järgi algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 498 kohaselt võib kohus seaduses ettenähtud juhul teha üleskutsemenetluses nõuete või muude õiguste esitamiseks avaliku üleskutse, mille tagajärjeks on nõudest või õigusest teatamata jätmise korral õiguse lõppemine või muu õiguslikult negatiivne tagajärg. TsMS § 501 lg 1 sätestab, et kui kohtu määratud ajaks ei ole kolmandad isikud oma nõuetest või muudest õigustest kohtule teatanud, teeb kohus avaldaja taotlusel välistusmääruse, millega välistatakse kolmandate isikute nõuded ja õigused. TsMS § 502 sätestab, et kui kohtule esitatakse üleskutsetähtaja jooksul teade, millega vaidlustatakse avaldaja poolt avalduse põhjendusena esitatud õigus või teatatakse välistusmääruse tegemist takistavast nõudest või muust õigusest, peatab kohus üleskutsemenetluse kuni teatatu kohta lõpliku lahendi tegemiseni või teeb välistusmääruse, kuid reserveerib selles teatatud õiguse. Teade üleskutsemenetluse algatamise kohta Ametlikes teadaannetes avaldati 02.12.2015.a. 02.03.1998.a UuxxxTxxxxx, ExxxTxxxxx ja Mxxxx Txxxxx vahel sõlmitud kokkuleppe hoonestusõiguse seadmise kohaselt kohustusid pooled 6 kuu jooksul alates xxxxxx kinnistu kinnistusraamatusse kandmist seadma hoonestusõiguse Mxxxx Txxxxx kasuks.

Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et xxxxx kinnistu osas on registriosa nr xxxxxxx avatud, 24.04.2001.a kinnistamisavalduse alusel, 23.07.2001.a (t lk 25) 24.04.2001.a kinnistamisavalduse alusel on 23.07.2001.a omanikena sisse kantud Uxxx Txxxxxx(1/2 kaasomandist) ja ExxxTxxxxx (1/2 kaasomandist). Hoonestusõigust ei ole 20.03.21998.a kokkuleppes määratud tähtaja jooksul Mxxxx Txxxxx kasuks ei seatud. Kohus on tuvastanud, et eelmärkes õigustatud isik Mxxxx Txxxxx on surnud xxxxxxxxxx.a (t lk 28). Kinnistu ainuomanikuks on 03.11.2015.a kande alusel saanud Metsahoiu OÜ. 08.01.2016.a edastas Uxxx Txxxxx (Mxxxx Txxxxx poeg) kohtule teate, et tema on huvitatud xxxxxxxxxxxxxxasuva sünnikodu pärimisest. Teatele lisas ta Mxxxx Txxxxx testamendi (tõestatud 13.07.1993), mille kohaselt pärandas Mxxxx Txxxxx talle kuuluva majavalduse oma surma korral pojale UxxxxTxxxxxxx. Kohus leiab, et esitatud vastuväide ei takista välistusmääruse tegemist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohaselt on kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk) ja TsÜS § 54 lg 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Sellest tulenevalt koosnes xxxxxx kinnistu selle kinnistusraamatusse kandmise hetkel maatükist ja sellel asuvast ehitisest. Eeltoodu tähendab, et nii kinnistu tervikuna (maatükk ja maja) oli kinnistusraamatusse kandmise hetkel UxxxxTxxxxx ja ExxxTxxxxx kaasomandis. Pärimisseaduse (PärS) § 2 järgi on pärand pärandaja vara ning PärS § 3 lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral. Kinnistusraamatust nähtub, et xxxxxx kinnistu on juba alates 2001. aastast olnud muude isikute omandis (k.a Uxxx Txxxxx), mitte aga Mxxxx Txxxxx omandis. Mxxxx Txxxxx suri 2013.a, mis tähendab seda, et tema surma hetkel xxxxxx kinnistu (nii maatükk, kui ka sellel asuv maja) ei kuulunud enam tema vara hulka, sh ka pärandvarasse. Sellest tulenevalt ei saanud ega saa UxxxxTxxxxr enam xxxxxx kinnistut pärida. Kohus selgitas Uxxx Txxxxxxx pärimise olemust ning asjaolu, et elamu ilma maata enam käibes ei ole ja testamendi alusel ei ole tal enam Mxxxx Txxxxx varaks märgitud majavaldust pärida. Kohus leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada ning välistada tuleb Mxxxx Txxxxx ja tema õigusjärglaste (Mxxxx Txxxxx pärijad ning muud õigusjärglased) nõuded, vastuväited ja õigused, mis tulenevad kinnistusraamatussexxxxxxx kinnistu III jakku kantud eelmärkest hoonestusõiguse seadmise tagamiseks Mxxxx Txxxxx kasuks. Avaldaja palus kohtul kustutada kinnistusraamatusse III jakku kantud eelmärge, kuivõrd Mxxxx Txxxxx on surnud, ta ei ole soovinud hoonestusõiguse seadmist, hoonestusõigust kokkuleppe kohaselt kuue kuu jooksul ei seatud, kokkulepe eelmärke kinnistusraamatust kustutamiseks jäi tegemata ja eelmärge on siiani kustutamata. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 632 lg 1 sätestab, et kui eelmärkega tagatud nõude võlausaldaja asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik või asjaõiguse omaja nõuda eelmärke kustutamist, kui viimase eelmärget puudutava kande tegemisest kinnistusraamatusse on möödunud 10 aastat ja kui eelmärkega tagatud nõude võlgnik ei ole selle aja jooksul eelmärkega tagatud nõuet tunnustanud. Kohus on tuvastanud, et Mxxxx Txxxxx kui õigustatud isik on surnud (tema nõusolekut eelmärke kustutamiseks saada ei ole võimalik). xxxxxx kinnistu omanik on Metsahoiu OÜ ja eelmärge on kinnistusraamatusse kantud 23.07.2001.a, mis on ühtlasi ka viimane eelmärget

puudutav kanne kinnistusraamatus. Eelmärke kandest on möödunud enam kui 10 aastat ning selle aja jooksul ei ole kohtule teadaolevalt eelmärkega tagatud nõuet tunnustatud. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et xxxxxx kinnistule seatud eelmärge Mxxxx Txxxxx kasuks tuleb tühistada ja kustutada. TsMS § 501 lg 4 kohaselt avaldab kohus välistusmääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus edastab avaldaja taotlusel kohtumääruse täitmiseks kinnistusosakonnale. Kohtumäärus tuleb kinnistusosakonnale edastada alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustub, kui sellele enam kaebust esitada ei saa (TsMS § 478 lg 3 ja 466 lg 3), so kolm kuud pärast välistusmääruse avaldamist väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Tulenevalt eeltoodust jäävad menetluskulud avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.