lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-8612/9

Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.01.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-8612/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Muud perekonnaasjad hagita menetluses
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
19.01.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1104
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2022 a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8612

Kohtuasi

X avaldus kohtu loa saamiseks abiellumiseks ilma abieluvõimetõendita

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. mai 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 31. mai 2021. a määrus ja saata avaldus samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada X määruskaebus. Kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimene lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (avaldaja) esitas 28. mail 2021 Harju Maakohtule avalduse ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks kohtu loa saamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja Vene Föderatsiooni kodanik, kes soovib sõlmida abielu Vene Föderatsiooni kodanikust Eesti Vabariigi alalise elaniku Y-ga. Avaldaja viibib Eestis 2020. a juulikuust D-viisa alusel, seega puudub avaldajal luba Eestis elamiseks. Avaldaja kohta ei ole perekonnaseisuandmeid ning avaldajal ei ole Eesti Vabariigis registreeritud elukohta. Eesti Vabariigis abielu sõlmimiseks tuleb avaldajal Tallinna Perekonnaseisuametile tõendada, et tal on õigus Eesti Vabariigis kehtiva seaduse alusel abielu sõlmida. Avaldaja peab ka tõendama, et ta ei ole avalduse esitamise hetkel abielus. Vene Föderatsioon ei väljasta oma kodanikele

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

2-21-8612 abieluvõimetõendeid ning COVID-19 pandeemia ajal on Venemaalt mistahes dokumentide väljanõudmine koormav. Seega vajab avaldaja abielu sõlmimiseks Eestis maakohtu luba. Avaldaja kinnitab, et ei ole abielus ega ole kunagi abielus olnud ning tal puuduvad nii Eesti kui Vene Föderatsiooni seaduste alusel takistused abielu sõlmimiseks. Avaldaja elab Y-ga ning nende kooselust sündis XX.XX.XXXX laps. Avaldaja esitas 10. märtsil 2021 maakohtule samasisulise avalduse nagu praeguses menetluses, kuid maakohus keeldus tsiviilasjas nr 2-21-3776 avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Perekonnaseisuamet keeldus avaldaja ja puudutatud isiku abielu sõlmimisest põhjendusel, et avaldajal ei ole Eestis registreeritud elukohta. Eestis viibimist ei saa võrdsustada Eestis elamisega. Tallinna Perekonnaseisuamet tugines oma seisukohas perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 9 lg-le 51. Avaldaja D-viisa lõpeb 31. juulil 2021. Avaldaja jaoks on oluline sõlmida abielu enne nimetatud tähtaega, et avaldajal tekiks õiguslik alus saada Eesti elamisluba. Avaldaja laps on Eesti alaline elanik. Maakohtu määrus ja põhjendused

2.Harju Maakohus keeldus 31. mai 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avaldus jätta TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata, kuna avaldaja puhul ei ole täidetud PKTS § 39 lg-s 5 sätestatud tingimused. Avaldaja on elanud Eestis alates juulist 2020, seega rohkem kui kuus kuud. Seega puudub kohtul õiguslik alus avalduse rahuldamiseks ning avaldajale abiellumisloa andmiseks.
2.2.Maakohus selgitas täiendavalt, et kuna avaldaja viibib Eestis viisa alusel, s.o seaduslikult, oli tal võimalus Eestis viibimise ajal oma elukoht registreerida. Asjaolust, et avaldaja ei ole soovinud vähemalt alates 2020. a augustist Eestis elukohta registreerida, ei teki õiguslikku alust lugeda avaldaja Eestis elamise aeg lühemaks kui kuus kuud. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 ning § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning anda avaldajale luba ilma abieluvõimetõendita abiellumiseks kohtu määratud aja jooksul või alternatiivselt saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja oleks Eestis viibimise ajal saanud registreerida oma elukohana Eesti. Avaldaja lisas määruskaebusele Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku selgituse, mille kohaselt viisa alusel Eestis viibiv isik ei saa endale Eestisse elukohta registreerida, kuna elukoha registreerimine eeldab Eestis püsivat elamist. Elukohateate esitaja peab olema rahvastikuregistri andmesubjekt rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-i 5 tähenduses. Elukoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse inimese peamise või alalise elukoha aadress (RRS § 65). Välismaalane saab Eestis püsivalt elada, kui tal on Eestis viibimiseks elamisõigus või elamisluba. Avaldajal puudub Eestis elamiseks elamisluba, seega ei ole ta rahvastikuregistri subjektiks RRS § 5 lg 3 alusel ning ei saa seetõttu oma elukohta Eestisse registreerida. Kuna PKTS § 39 käsitleb Eestis elamise perioodi enne abiellumisavalduse esitamist, mitte Eestis ajutiselt viibimise perioodi, siis on perekonnaseisuasutus tuginenud õigetele alustele, suunates avaldaja abiellumiseks loa taotlemiseks kohtusse. PKTS § 9 lg 51 kohaselt on isiku elukoht isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht.

2-21-8612

4.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 31. mai 2021. a määrus tuleb § 667 lg 2 kohaselt tühistada ning saata avaldus menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et avaldaja puhul ei ole täidetud PKTS § 39 lg-s 5 sätestatud nõuded, kuna avaldaja on elanud Eestis kauem kui 6 kuud ning oleks võinud Eestis viibimise ajal oma elukoha registreerida.
7.PKTS § 39 lg 1 kohaselt on abieluvõimetõend abielluja elukoha- või kodakondsusriigi väljastatud dokument, millega tema elukoha- või kodakondsusriigi pädev asutus kinnitab, et isikul puuduvad takistused abielu sõlmimiseks tema elukoha- või kodakondsusriigi õiguse järgi. Sama sätte lg 3 kohaselt peab abieluvõimetõendi esitama isik, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist. Sama sätte lg 5 kohaselt välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Luba kehtib kuus kuud. PKTS § 9 lg 51 kohaselt on isiku elukoht PKTS-i tähenduses isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht. RRS § 5 p-3 kohaselt on rahvastikuregistri andmesubjektiks (isikuks, kes saab oma elukoha rahvastikuregistrisse kandmist taotleda) Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane. Välismaalaste seadus (VMS) sätestab välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise alused. VMS § 7 kohaselt on Eestis ajutine viibimine välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. VMS § 43 lg 1 p-i 1 alusel on üheks Eestis seaduslikul alusel viibimise aluseks Eesti pädeva asutuse antud viisa.
8.Avaldaja selgitas avalduses, et tal puudub Eestis elamise luba ning ta viibib Eestis ajutiselt D viisa alusel. Samuti selgitas avaldaja, et Vene Föderatsioon ei väljasta abieluvõimetõendit. Kuna avaldaja viibib Eestis ajutiselt ning rahvastikuregistri seaduse kohaselt ei saa ta taotleda Eestis oma viibimise koha elukohana registreerimist ning tal ei ole võimalik Vene Föderatsioonist abieluvõimetõendit taotleda, siis on avaldaja puhul PKTS § 39 lg-s 5 sätestatud eeldused kohtult abiellumisloa taotlemiseks täidetud. VMS-i ja RRS-i sätetest tulenevalt ei saa avaldaja D viisa alusel Eestis viibimist lugeda Eestis elamiseks. Seega keeldus maakohus põhjendamatult avalduse menetlusse võtmisest.
9.Eelneva tõttu tühistab kolleegium maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse ja saadab avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja