Ele Liiv (eesistuja), Gaida Kivinurm, Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2022, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-649
Tsiviilasi
X hagi C vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. juuni 2021 kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X 2. juuni 2021 apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
462 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindajad ringkonnakohtus esindaja Y, lepinguline esindaja Fränk Valdmann Kostja (vastustaja) C (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kardo Karon Kohtuistungi toimumise aeg
13. detsember 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja tagasiulatuva elatise nõude 462 euro ulatuses ja menetluskulude jaotuse osas. Teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hageja nõue täiendava elatise väljamõistmiseks kostjalt 462 euro ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
2.Rahuldada hagi.
3.Välja mõista C-lt igakuiselt elatis X kasuks perioodi eest 01.11.2020 – 13.01.2021 462 eurot ja alates 14.01.2021 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära
pooles ulatuses, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot, kuni X täisealiseks saamiseni (s.o 30.08.2035).
4.Elatise summad kanda iga kuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, milles eest elatist makstakse.
5.Juhul, kui C on kohtumenetluse kestel X-le maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele, sh veebruari 2021 eest tasutud elatis summas 292 eurot, märtsi 2021 tasutud elatis summas 292 eurot ning aprilli 2021 eest tasutud elatis summas 292 eurot.
6.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud C kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 14. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule hagi C (kostja) vastu, paludes mõista kostjalt välja lõpliku nõudena miinimumelatise alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ajavahemiku 1. novembrist 2020 kuni 13. jaanuarini 2019 eest 462 eurot. Hagiavalduse kohaselt leppisid hageja vanemad 2019. aastal kokku, et kostja hakkab tasuma hagejale elatist pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras iga kalendrikuu eest tagasiulatuvalt, s.o eelneva kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt järgneva kuu jooksul. Kostja täitis kuni 2020. aasta oktoobrini hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Alates 2020. aasta novembrist on kostja hakanud elatist tasuma ebaregulaarselt, juhuslikel kuupäevadel ja alla poole alammäära. Perioodil 1. novembrist 2020 kuni 13. jaanuarini 2021 maksis kostja hageja ülalpidamiseks elatist 14. detsembril 2020 195 eurot ja 11. jaanuaril 2021 219 eurot. Kostjal puudus last kasvatava vanema nõusolek tasaarvestuste tegemiseks ja kokkulepitust väiksemas ulatuses elatisraha maksmiseks. Sellisel viisil elatise maksmine on tekitanud olukorra, kus last kasvataval vanemal on võimatu prognoosida elatise laekumisi ning planeerida lapse ülalpidamisega seonduvaid väljaminekuid. Ema juures kulub tütre vajaduste rahuldamiseks 738 eurot kuus (sh eluasemekulud, kommunaalkulud 265 eurot, toidukulud 150 eurot, lasteaiakulud 73 eurot, transport 50 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, tervishoid 50 eurot, vabaajakulud 50 eurot ning tarbekaubad, sh mööbel, raamatud, mänguasjad, käsitööasjad 50 eurot). 2(6)
Kostja vastuväited
2.Kostja nõustub tasuma hagejale elatist igakuiselt seaduses sätestatud miinimummääras, kuid ei ole nõus tagasiulatuva elatise nõudega. Kostja märgib, et ta on hagejale tasunud elatist viimase 14 kuu eest 352 eurot kuus. Seega on kostja tasunud sel perioodil miinimumelatisest 852 eurot rohkem. Hageja elab iga kuu keskmiselt 7 ööpäeva kostja juures, kus kulud (eluasemekulud ja kommunaalkulud 20 eurot, toidukulud 40 eurot, transport 10 eurot, tervishoid 10 eurot, vabaajakulud 20 eurot ning tarbekaubad 10 eurot) on kokkulepet saavutamata kostja kanda, suurusjärk 110 eurot kuus. Eeltoodust lähtuvalt on elatise keskmine suurus 462 eurot kuus. Elatise miinimummäär on 292 eurot kuus. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2021. a otsusega hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 14. jaanuarist 2021 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kuni hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus jättis tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.11.2020 kuni 13.01.2021 eest rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus tuvastas, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Maakohus selgitas, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kostja pangakonto väljavõttest selgub, et kostja on perioodil 3. jaanuarist 2020 kuni 11. jaanuarini 2021 (s.o enne hagiavalduse esitamist) tasunud elatist kokku 4648,66 eurot. Maksetest nähtuvalt on osadel kuudel tasutud elatist miinimumist suuremas ulatuses, kuid nt veebruaris 2020, detsembris 2020 ning jaanuaris 2021 on tasutud miinimumist vähem. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud. Maakohus märkis, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja igakuiste kulude suurusele ega põhjendatusele ning on oma vastuses märkinud, et nõustub elatist tasuma alates hagiavalduse esitamisest miinimummääras. Seega on hageja nõue elatise välja mõistmiseks miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leidis, et tagasiulatuv elatisenõue perioodi 01.11.2020 kuni 13.01.2021 eest summas 292,45 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Maakohus märkis, et perioodil 01.11.2020 kuni 13.01.2021 tuli kostjal tasuda elatist kokku 706,45 eurot (s.o november 2020 summas 292 eurot, detsember 2020 summas 292 eurot ja 13 päeva jaanuari eest summas 122,45 eurot). Kostja on esitanud oma pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja nimetatud perioodil tasunud kokku 814 eurot, s.o 16.11.2020 summas 400 eurot, 14.12.2020 summas 195 eurot ning 11.01.2021 summas 219 eurot. Seega on kostja tasunud perioodil 01.11.2020 kuni 13.01.2021 107,55 eurot nõutust rohkem. Seega ei ole tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud.
3(6)
Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi 01.11.2020 kuni 13.01.2021 eest. Hageja palub teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.11.2020 kuni 13.01.2021 eest 462 eurot. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et kostja on täitnud tagasiulatuva elatise nõude ja tasunud perioodi 01.11.2020 kuni 13.01.2021 eest hagejale elatist 814 eurot. Kostja kandis sel perioodil elatist tagasiulatuvalt järgmiselt: 2020. aasta novembris laekunud elatis oli 2020. aasta oktoobri eest, 2020. aasta detsembris laekunud elatis oli 2020. aasta novembri eest ja 2021. aasta jaanuaris laekunud elatis oli 2020. aasta detsembri eest jne. Seega tasus kostja 2020. aasta novembri eest hagejale elatist 195 eurot ehk 97 eurot vähem, detsembri 2020 eest 219 eurot ehk 73 eurot vähem ja 2021. aasta jaanuari eest ei ole kostja hagejale elatist tasunud. Seega on kostja jätnud hagejale tagasiulatuva elatise tasumata summas 462 eurot (97 + 73 + 292). Hageja selgitab, et kostja tasus hagejale elatist alati tagasiulatuvalt ehk igakordselt eelmise kuu eest (tagasiulatuvalt alates 2019. aasta oktoobrist). Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada tagasiulatuva elatise 462 eurot väljamõistmata jätmise osas, samuti menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus saab teha nimetatud osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega rahuldab hageja nõude ja jaotab uuesti menetluskulud.
7.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas enne hagi esitamist tasus kostja elatist tagantjärele või konkreetse kuu eest. Maakohus ei ole vastanud hageja väitele, mille kohaselt tasus kostja elatist enne hagi esitamist tagantjärele ja kostja ei ole tasunud elatist jaanuari 2021. a eest. See on põhjendamiskohustuse rikkumine. Maakohus on lähtunud konkreetsel perioodil tasutud elatise kokkuliidetud summast ja vaikimisi sellega nõustunud kostja käsitlusega.
8.Hageja selgitas menetluses, et vastavalt kostjaga sõlmitud kokkuleppele (apellatsioonimenetluses avaldatu kohaselt vastavalt poolte väljakujunenud tavale) tasus kostja elatist miinimummääras ja tagantjärele järgneva kuu jooksul. Kostja hakkas alates novembrist 2020. a miinimumelatisest maha arvestama summasid kulutuste ees, mida ta tegi lapsele kostjaga koos veedetud ajal.
8.1.Asjas esitatud konto väljavõtetest (tl 9, 25, 41) nähtub, et kostja maksis 14.12.2020 elatist 195 eurot ja 11.01.2021 219 eurot, seega kokkulepitust vähemas ulatuses. Nimetatuga on seletatav, miks kostja tegi teatud kuude osas miinimumelatisest väiksemaid makseid.
8.2.Samuti oli pooltel hageja väitel kokkulepe, et kostja maksab suuremaid summasid ajal, mil lapse ema oli lapsega haiguslehel või Eestis oli koroonapandeemia. Viimast põhjusel, et kostja ei soovinud, et laps lasteaias käies teistega kokku puutuks. Hageja väited selliste kokkulepete kohta
4(6)
on tõendatud poolte Messengeri vestlustega 22. oktoobrist 2019 ja 27. veebruarist 2020 (tl 28-30), kus lapse ema selgitab kostjale vajadust toetada last täiendavalt perioodi eest, kui ta oli haiguslehel ja kostja nõustub sellega. Ringkonnakohtu istungil kostja hageja väidetule vastu ei vaielnud ja selgitas, et tegi ülekandeid suuremas ulatuses, kui lapse ema sellise palve esitas. Põhjuseks oli näiteks lapse ema töökoha vahetus ja viibimine haiguslehel. Nimetatuga on seletatav, miks kostja on teinud osadel kuudel miinimumelatisest suuremaid ülekandeid tagasiulatuva elatise perioodil.
8.3.Hageja on 25.02.2021 menetlusdokumendis (tl 34) selgitanud, milliste kuude eest on kostja elatist lapsele tasunud, paludes mitte arvestada kostja esitatud konto väljavõtetest nähtuvate maksetega varasemal perioodil 03.01.2020 – 16.11.2020. a. Hageja on selgitanud, et sellel perioodil makstud summad ei olnud täies ulatuses mõeldud lapse elatisrahaks. 14.03.2021 menetlusdokumendis on hageja selgitanud 16.11.2020 makse suurusega 400 eurot kohta täiendavalt, et kostja maksis selle oktoobrikuu eest tagasiulatuvalt, kuna hageja oli oktoobris haige ja lapse ema ei saanud seetõttu üks nädal tööl käia. Ringkonnakohus mõistab hageja väiteid viisil, et kostja toetas nimetatud perioodil osade summadega lapse ema.
8.4.Sõltumata sellest, kas kostja maksis 16.11.2020 400 eurot kokkuleppel lapse emaga miinimummäärast suurema elatisena lapsele või osaliselt lapse ema toetamiseks, ei ole kostja usutavalt ümber lükanud hageja väiteid elatise tagantjärele maksmise kohta. Kostja ei ole erinvalt hagejast esitanud arvestust, kuidas ta on elatist tasunud. Arvestades, et elatise suuremas määras tasumise vajadust on lapse ema Messengeri vestlustes selgitanud kuu lõpus (vastavalt 22.10.2019 ja 27.02.2020), on eluliselt usutav, et nimetatud maksed tegi kostja järgneval kuul. Hageja väiteid elatise tagantjärele maksmise kohta kinnitab ka kostja alates novembrist 2020 praktiseeritud elatise maksmise viis, kus kostja arvestas elatisest maha kulutused, mida ta tegi lapsele eelneval kuul koos lapsega veedetud ajal. Nimetatut kinnitab apellatsioonimenetluses esitatud poolte 21.11.2020 ja 16.12.2020 Messengeri vestlus. Tõendist nähtuvalt märgib kostja, et konkreetsel kuul ei tasu elatist 290 eurot, vaid võtab maha need päevad, kui laps temaga on.
8.5.Hageja selgitas, et kostja ei ole elatist tasunud jaanuari 2021. a eest. Konto väljavõttest (tl 41) nähtub, et kostja on teinud 11.01.2021 makse 219 eurot hagejale. Peale hagi kohtusse esitamist on kostja hakanud alates veebruarist 2021. a raha ülekandmisel märkima ülekande juurde selgitusi, millise kuu eest ta elatist tasub (tl 41, 71). Nimetatust ei saa aga teha järeldust, et kostja oleks elatist tasunud jaanuari 2021. a eest.
8.6.Seega on põhjendamatu maakohtu järeldus, et kostja on tasunud perioodil 01.11.2020 – 13.01.2021 elatist nõutust rohkem. Hageja nõue kostjalt tagasiulatuva elatise 462 euro väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (PKS § 108 alusel).
9.Seoses maakohtu otsuse muutmisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Arvestades hagi täies ulatuses rahuldamist jäävad menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
5(6)
10.Juhindudes TsMS § 654 lg st 22, esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.