Pärnu Maakohus
Kohtunik
Anne Randjärv Elen Rasmussen
Istungisekretär Otsuse teatavakstegemise
2.02.2016 Rapla kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-15-120358
Hagi ese
Rahalise kohustuse täitmise nõue
Hagi hind
4647.43 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal 11453650 asukoht: Tallinn, Liivalaia 13 Esindajad: Elmer Aros e-post: [email protected] Kostja: Tõnu Raidmets xxxxxxxxxxx elukoht (tema enda ütluste kohaselt) xxxxxxxx, xxxx xx xx e-post: xxx@xxx
Kohtuistungi toimumise aeg 19.01.2016
Hagi rahuldada. Välja mõista Tõnu Raidmetsalt (xxxxxxxxxxx) SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali (11453650) kasuks 4647 (neli tuhat kuussada nelikümmend seitse) eurot ja 43 senti.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja, kellelt tuleb hageja kasuks välja mõista 400 (nelisada) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud ja hageja nõue 18.12.2013 sõlmisid pooled liisingulepingu nr xxxxxxxxxxx, mille kohaselt ostis hageja sõiduauto KIA CARENS EX Comfort Pack 2.0 GDI AT ja andis selle kostja kasutusse. Kostja kohustus tasuma liisingueseme kasutamise eest osamakseid, lepingutasu ja intresse vastavalt maksegraafikule kuni liisingulepingu lõpptähtajani 31.12.2018. 28.07.2014 saatis hageja kostjale liisingulepingu ülesütlemise teatise, kuna kostja oli lepingust tulenevad liisingumaksed jätnud tasumata ja teatanud hagejale, et peatab osamaksete tasumise. Teatises andis hageja kostjale võlgnevuse tasumiseks tähtaja 29.07.2014. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges hageja liisingulepingu lõpetatuks 30.07.2014 alates lepingu tüüptingimuste p 5.5.10 alusel. Liisinguese on hageja koostööpartneri Credit Expert OÜ poolt tagastamisteenuse osutamise käigus vastu võetud 23.09.2014 ning toimetatud Viking Motors AS valdusse, kes sai hagejalt juhised liisingueseme korrastamiseks ja käsundi liisingueseme müügiks. Liisinguese müüdi 16.02.2015. Toetudes VÕS §-dele 361, 100, 108, 101 lg 1 p 4 ja 6 ja 113 lg 1 taotleb hageja kostjalt 4647.43 euro väljamõistmist, milline summa koosneb järgmistest nõuetest: 1) Liisinguvara tasumata jääk (jääk seisuga 23.09.2014 16 577.47 eurot – müügihind 14 750 eurot) 1827.47 eurot. 2) Tasumata arved 615.94 eurot. 3) Viivis tasumata arvetelt 6.83 eurot. 4) Leppetrahv liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu (2% liisinguvara jääkmaksumusest) 331.55 eurot. 5) Kostja täitmata kindlustuskohustus, mis tuli hagejal kanda 41.40 eurot. 6) ARK kulud (liiklusregistris vastutava kasutaja kustutamine) 20.58 eurot. 7) Liisingueseme tagastamisega seotud kulud 260 eurot. 8) Liisingueseme remondikulud 953.66 eurot. 9) Liisingueseme müügi vahendustasu 590 eurot. Hageja nõuded on tõendatud SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali teenuste hinnakirjaga /tl 50/, kostjale esitatud ja tema poolt tasumata arvetega /tl 51-52/, Credit Experdi koostatud üleandmisevastuvõtu aktiga ja arvetega /tl 53-57, 65, 69/, kindlustuse arvega /tl 63-64/, Viking Motors AS arvega /tl 70/. Kostja seisukoht Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja selgituste kohaselt tekkinud tal lepingu täitmise käigus
kahtlus, et lepingu sõlmimisega on teda ära kasutatud rahvusvahelises rahapesuskeemis. Kostja esitas hagejale 21.05.2014 päringu ja 27.06.2014 kolm väidet, millele hageja ei vastanud. Kuna tema küsimustele ei vastatud ja tema väiteid ümber ei lükatud, peatas kostja liisingumaksed. Kostja hinnangul olid tema kahtlused põhjendatud - raha, millega hageja liisingueseme ostis, loodi tema allkirjaga, mistõttu kuulub auto tegelikult temale. Nimetatud põhjusel keeldus ta autot tagastamast. Kompromissi korras on kostja nõus tasuma liisingumaksete võlgnevuse 615 eurot ja kindlustuse kulud 41.40 eurot, ülejäänud kulud on tekkinud hageja tegevuse tulemusena, kes ei suvatsenud kostjale vastata /tl 141/. Kostja esitas vastuväiteid Viking Motors AS remondiarvele /tl 70/. Auto puhastamiseks puudus vajadus, kuna kostja hooldas autot nagu enda oma ja oli just autole sisepuhastuse teinud. Mingeid vigastusi autol ei olnud. Kohtu seisukoht Vaidlus puudub selles, et kostja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Poolte vahel sõlmitud liisinguleping ei näinud ette võimalust, et liisinguvõtja võib osamaksed peatada ja jätta tema kasutuses oleva sõiduki kindlustamata, kui liisinguandja tema kirjadele ei vasta, vastus liisinguvõtjani ei jõua või vastuse sisu liisinguvõtjat ei rahulda. Eeltoodust ja liisingulepingu üldtingimuste p-dest 5.5.2 ja 5.5.6 /tl 48/ tulenevalt oli hageja õigustatud lepingu lõpetama. Hageja on toetunud lepingu ülesütlemisel liisingulepingu üldtingimuste p 5.5.10, mille järgi võib lepingu üles öelda, kui liisinguandjale saavad teatavaks asjaolud, mille tulemusena tekivad liisinguandjal õigustatud kahtlused liisinguvõtja poolt liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise (sh maksedistsipliinist kinnipidamise) võimalikkuse kohta. Kõnesoleval juhul on nimetatud alusel lepingu lõpetamine põhjendatud, kuna kostja seisukoht, et auto on ostetud tema allkirjast tekkinud raha eest, viitas sellele, et kostja liisingueseme kasutamise eest enam hagejale maksta ei kavatsenud. VÕS § 367 lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 järgi peab liisinguvõtja hüvitama ka ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Vastavasisuline kohustus on sätestatud ka liisingulepingu üldtingimuste p 5.10, mille kohaselt peab liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik liisingulepingu ülesütlemise, liisingueseme valduse tagasisaamise ja võõrandamise või uuesti kasutusse andmise põhjendatud kulud (sh liisinguandjale või kolmandale isikule tasutav müügiteenuse- ja/või tagastamisteenuse kulu, liisingueseme hoidmise, hindamise, monteerimise, remondi ja puhastusekulu ning liisingueseme müügikohta transportimise kulu) /tl 49/. Seega ei ole asjakohased kostja vastuväited tagastatud sõiduki puhastuskulude osas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4647.43 eurot. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 400 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.