Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud T. N esitas kohtule 03.11.2015 avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgnevused võlausaldajatele 02.11.2015 seisuga 24 919,04 eurot. Avaldaja kannab alates XX.XX.XXXX karistust XXX, karistuse lõpp XX.XX.XXXX. XXX ei ole avaldajat kindlustanud pideva tööga ja tal puudub sissetulek töötasu näol. Raha kannavad mõnikord talle lähedased. Vallasvarana on avaldajal sõiduk Ford Sierra, reg nr XXX, ja mootorratas Qingqi Yuki 250 Vista, reg nr XXX, mis on väärtusetud ja avaldaja on soovinud neid maha kanda. Avaldaja ei ole võimeline võlgnevusi tasuma. 16.12.2015 määrusega nimetas kohus T. N ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning T. N kuulutada.

pankrot välja

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. T. N, isikukood XXX, viibimiskoht käesoleval hetkel on XXX, karistusealgus XX.XX.XXXX, karistuse lõpp XX.XX.XXXX. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik XXX. Rahvastikuregistri andmetel oli võlgnikul sõlmitud abielu M. K. (ik XXX) perioodil XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul alaealisi ülalpeetavaid ei ole. Võlgniku kinnitusel on ta süüdi mõistetud KarS § 114 p 1 ja p 5, § 266 lg 2 p 3, § 148, § 418 lg 2 p 3 ja § 121 alusel Tartu Maakohtu 22.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr XXX. Võlgniku kinnitusel ei ole XXX teda pideva tööga kindlustanud ning tal puudub sissetulek töötasu nõol. Kinnistusregistri andmetel ei ole võlgniku ega tema lahutatud abikaasa nimele kinnisvara registreeritud. Võlgniku rahvastikuregistrijärgse elukohana märgitud XXX linnas omanikuks on A. K. (XXX). Arvestades asjas kogutud andmeid, ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku nimele registreeritud kinnisvara. Samuti ei ole võlgniku abielu ajal kuulunud abikaasaga ühisvarana kinnisasju. Võlgnik on kirjalikult ajutisele haldurile kinnitanud, et tal puudub muu vallasvara (sh väärtpaberid, osakud ja nõuded kolmandate isikute vastu) peale kahe sõiduki, mis on tema poolt 2008 võõrandatud, kuid mida ei ole registris ümber registreeritud ega ole olnud võimalik ka kustutada. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud kaks sõidukit: - sõiduauto FORD Sierra (v.l. 1986), reg. märk XXX. Registrikanne on peatatud 01.10.2014. Sõiduki taustauuringu kohaselt puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Viimane tehnoülevaatus on teostatud 2005 ja see oli kehtiv kuni mai 2006. Seega, arvestades eeltoodut võlgnik juba ostis ilma kehtiva tehnoülevaatuseta sõiduki. Registri andmetel ei ole sõiduk osalenud liiklus- ega sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumis. Võlgniku andmetel oli sõiduki hind soetamisel 2000 krooni (127,82 €). Arvestades sõiduki väljalaske aastat, on ebareaalne, et nimetatud sõiduk võiks veel omada väärtust; - mootorratas QINGQI YUKI 250 VISTA (v.l. 2006), reg. märk XXX. Sõiduki taustauuringu kohaselt on sõidukile teostatud viimane tehnoülevaatus 04.08.2012 ja see oli kehtiv kuni august 2014. Viimased tehnoülevaatused (2009 ja 2012) on teostatud E. E. O. Võlgniku kinnitusel võõrandas ta sõiduki 2008. Arvestades asjaolu, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses alates 15.06.2010, siis ei saanud ta teostada sõidukile tehnoülevaatust 2012. Registri andmetel ei ole sõiduk osalenud liiklus- ega sõidukikindlustuse kindlustusjuhtumis. Võlgniku andmetel oli sõiduki hind soetamisel 25 000 krooni (1597,79 €). Võttes aluseks eeltoodud asjaolud, võib väita, et võlgnik on ilmselt sõiduki võõrandanud, sest tal puudus endal sõiduki kasutamiseks võimalus vähemalt

alates 15.06.2010. Seega tuleb asuda seisukohale, et vara ei ole võimalik pidada kuuluvaks võlgniku omandisse ja seda ei saa lugeda pankrotivara hulka. Registri kinnitusel ei ole ka lahutatud abikaasa M. K. nimele sõidukeid registreeritud. Võlgnikul on arvelduskonto XXX Swedbank saldo 0,31 eurot. Võlgniku nimele ei ole registreeritud väärtpaberikontot, kuid isik omab kogumispensioni kontot nr XXX, mille saldo on 68,767 Swedbank Pensionifond K3 osakut. Kuna tegemist on kohustusliku kogumispensioniga, siis osakute võõrandamine pankrotimenetluses ei ole seaduse kohaselt võimalik. Muud vallasvara registrites tuvastatud ei ole. Äriregistri andmetel ei ole võlgnikul seoseid äriühingutega. Võlgnik omab kinnipidamisasutuses vabakasutuskontot, mille jääk seisuga 22.12.2015 oli 0,00 eurot. Kontole on laekunud eraisikute poolt võlgnikule makstud rahalised vahendid. Rahaliste vahendite ülekande summad jääva 3 € kuni 50 € vahele. 2014 on võlgnikule laekunud Politsei- ja Piirivalveametilt kahjutasu 1043 €. Kontole laekuvaid vahendeid on kantud kohtutäiturite nõuete katteks 50% laekuvatest vahenditest, 20% kantakse vabanemisfondi ja 30% jääb kinnipeetavale kinnipidamiskohas kasutamiseks (peamiselt kaupluses tasumiseks, elektrienergia kasutamine) vastavalt VangS § 44 sätestatule. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule deklareeritud väljamakseid 2008 S. A. Maksuameti kinnitusel ei ole võlgnik saanud maksustatavat tulu perioodil 2009 – 2014. XXX on 2015 võlgnikule deklareerinud tasu perioodil august – november. Tasude suurus on 11,84 € - 13,60 €. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgnikul nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ise on kinnitanud, et tal puuduvad nõudeõigused. Ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal ei kuulu võlgnikule realiseeritavat vara. Rahalised vahendid kontodel puuduvad. Täitemenetluse registri kohaselt on käesoleval ajal võlgniku suhtes algatatud 9 täitemenetlust. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku vastu nõudeid kokku summas 23 464,26 eurot (arvestatud ei ole täitemenetluse kulusid). Enamik võlgniku vastu olevaid nõudeid on tsiviilnõuded, va XXX nõue 9590 € ja L. J. nõue 1653,90 € (solidaarne T. P.). Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. T. N maksejõuetuse kujunemine on olnud seotud tema poolt kuritegude toimepanemisega ning vastavates kohtumenetlustes on isikult välja mõistetud sunniraha ning kohtukulud. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud pikaajaline vabadusekaotuslik karistus ei soosi võlgniku poolt püsiva töö vms sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustuste mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajaline kriminaalne käitumine. Võlgnik on esitanud kohtule 03.11.2015 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Arvestades tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 Riigikohtu 27.02.2013 määruses antud suuniseid, tuleb T. N pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse katteks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude

lisamisel lähtutakse § 65 lõikes 11 sätestatust (halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 315,20 eurot ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 67,70 eurot, millele lisandub käibemaks 13,54 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6,6 tundi tunnitasuga 64 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Tiia Kalausele tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 315,20 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks 81,24 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Töötasu tuleb määrata ajutisele haldurile ja hüvitatavad kulutused büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. Kohus leiab, et kuna T. N näol on tegemist kinnipeetavaga, kellel puudub igasugune vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb talle anda menetlusabi ja välja mõista ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamine PankrS § 23 lõigete 1-3 alusel riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.