lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-2001/39

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2001/39
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1040
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-2001/29Harju Maakohus Tallinna kohtumaja13.07.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number

2-20-2001

Kohtuasi

X hagi Y vastu ühisvara jagamise nõudes ning Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuli 2021 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Heigo Kendla Kostja Y (endine Y, isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Menetluse liik

20.detsembri 2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 13. juuli 2021 otsus resolutsiooni p-de 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 osas, milles maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt ning lõpetas X ja Y ühisomandi kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, jättis kinnisasja Y ainuomandisse, mõistis Y-lt X kasuks omandikaotusest tuleneva hüvitise 98 084 eurot ja kasutuseelise summas 2714 eurot ning jaotas menetluskulud, ja selles osas tsiviilasja menetlus lõpetada.
2.Harju Maakohtu 13. juuli 2021 otsus on jõustunud resolutsiooni p 1 osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata X nõude Y vastu sõiduauto Škoda Karoq ühisomandi lõpetamises seoses nõude tagasivõtmisega ning lõpetas selles osas tsiviilasjas menetluse.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 25.09.20262-26-15026/9Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 24.09.20262-26-17840/9Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13940/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 23.09.20262-26-13685/18Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-9246/22Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.09.20262-26-19799/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
3.
Kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
3.1.X ja Y (pooled) on kokku leppinud, et Y tasub X-le kompromissisummana 75 000 eurot hiljemalt 28. veebruariks 2022.
3.2.Pooled kinnitavad, et kinnisasi asukohaga HHH, registriosa numbriga HHHHHHH on Y lahusvara.
3.3.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissilepingu sõlmimist ja kinnitamist kohtu poolt ei ole pooltel teineteise vastu seoses poolte ühisvaraga

2-20-2001 mitte mingisuguseid nõudeid. Samuti kinnitavad pooled, et neil ei ole muudest alustest tulenevaid nõudeid teineteise vastu.

3.4.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Tagastada Y-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, ja kanda see Y arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X (hageja) esitas 6. veebruaril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks, milles palus jätta elamu, aadressil HHH kostjale, kohustades kostjat maksma hagejale hüvitiseks 109 500 eurot või alternatiivselt võõrandada kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud tulemist maksta kostjale hüvitis kinnistu, kui lahusvara väärtuse eest 21 000 eurot ning ülejäänud summa jagada poolte vahel võrdsetes osades. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise summas 3975 eurot. Hageja palus jätta sõiduauto Škoda Karoq hagejale koos autoga seotud kohustuste ja õigustega ning määrata kostjale sõiduauto Škoda Karoq hagejale jätmise eest hüvitis 2341,50 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt abiellusid pooled 23. novembril 2007. Kostjale kuulus enne abielu sõlmimist kinnistu aadressil HHH (kinnistu). Pooled sõlmisid 23. oktoobril 2008 kostja kinnistule maja ehitamiseks laenulepingu pangaga, mille kohaselt oli neil õigus võtta pangast kokku laenu 103 856 eurot. 11. märtsil 2011 võtsid pooled reaalsesse kasutusse laenu 64 000 eurot maja ehitamiseks. Hiljem võtsid pooled maja ehitamise lõpetamiseks täiendavalt laenu 34 000 eurot. Laenumakseid tasus füüsiliste ülekannete näol kostja, kuid raha nende ülekannete teostamiseks nagu ka elamu ehitamiseks sai kotja hageja käest. Kostjal ei ole olnud abielu jooksul arvestatavaid sissetulekuid, mis võimaldanuks tasuda pangale tagasi laenu ja maja ehituse eest. Pooled lahutasid abielu Harju Maakohtus 18. septembril 2018. Kui kostja soovib elamut täielikult enda omandisse, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kaotatud osa eest summas 109 500 eurot. Kuna hagejal pidi poolte ühisest elukohast lahkuma, üüris hageja 470 euro eest kuus korteri. Kuivõrd kostja jätkas ühise elukoha kasutamist, on hagejal õigus nõuda kostjalt kasutuseelisest tulenev ühisomandi proportsionaalne osa, milleks on 265 eurot kuus, kokku 15 kuu eest 3975 eurot.
2.Kostja esitas 17. veebruaril 2021 vastuhagi, milles palus jätta kostja ainuomandisse elamu, aadressil HHH ja ühisomandi lõpetamisel arvestada hageja panusega hoone ehitusse ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist summas 53 252,13 eurot. Kinnistu oli soetatud ja hoone esimene osa ehitatud kostja kulul, mistõttu on see kostja lahusvara. Samuti on kostja teinud iseseisvalt laenumakseid. Kostja ei nõustunud seetõttu hageja nõutud hüvitise suurusega, vaid õiglaseks hüvitiseks on 53 252,13 eurot. Kuna hageja ei ole olnud kinnistu kaasomanik ning hageja ei ole ühisest eluasemest lahkudes kasutuseelise hüvitamist nõudnud, puudub hagejal õigus nõuda kasutuseelise kaotuse tõttu hüvitist.
3.Harju Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu sõiduauto Škoda Karoq ühisomandi lõpetamises seoses nõude tagasivõtmisega. Maakohus rahuldas hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetas poolte ühisomandi kinnistule, jättis kinnistu kostja ainuomandisse, mõistis

2-20-2001 kostjalt hageja kasuks välja omandikaotusest tuleneva hüvitise 98 084 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise summas 2714 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada kinnistu ühisomandi lõpetamise ja jagamise, kasutuseeliste väljamõistmise ning menetluskulude jaotuse osas ja teha uus otsus, millega jätta kinnistu kostjale kohustades kostjat tasuma hagejale enamsaadud vara eest hüvitist summas 56 474,63 eurot, jätta kasutuseelised välja mõistmata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Pooled esitasid ringkonnakohtule 20. detsembri 2021 kohtuistungil kinnitamiseks kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1 alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.
7.Pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
8.TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.
9.Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks (150 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja palus riigilõivu tagastada arveldusarvele, millelt riigilõiv tasuti.
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
11.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et loobuvad edasikaebeõigusest, mistõttu ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja