Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): X (isikukood lepinguline esindaja Valdis Härmsalu
XXXXXXXX),
Kostja (vastustaja): Y (isikukood lepinguline esindaja Mihhail Šerle
XXXXXXXX),
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta tähelepanuta hageja 23.11.2021 taotlus perioodil alates 03.01.2020 kuni 22.11.2020 tekkinud elatise võlgnevuse nõude rahuldamiseks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus osas, millega jäeti kostjalt hageja kasuks välja mõistmata igakuine elatis 120 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt igakuine elatis 120 eurot. Samuti täiendada otsuse sissejuhatavat osa tsiviilasja hinnaga.
3.Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti on Harju Maakohtu 16.03.2021 otsus jõustunud igakuise elatise nõude rahuldamata jätmises 270 eurot ületavas osas ning osas, milles maakohus jättis välja mõistmata elatise võlgnevuse enne hagiavalduse esitamist.
4.Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
4.1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
4.2.Mõista välja Y-lt X ülalpidamiseks elatis 270 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni X õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui X 21-aastaseks saamiseni.
2-20-17285
4.3.Elatis tuleb kanda iga kuu 10-ndaks kuupäevaks X arveldusarvele selgitusega „Elatis“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
4.4.Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.
4.5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldada. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Y poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 400 eurot. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 400 eurot. Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Y-l tasuda X-le viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määrata tsiviilasjas nr 2-20-17285 hagihinnaks 3150 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X esitas 23.11.2020 Harju Maakohtusse hagi Y vastu elatise saamiseks alates 01.11.2020 summas 350 eurot kuus kuni hageja 21-aastaseks saamiseni, s.o kuni 03.01.2023. Samuti esitas hageja nõude summas 3500 eurot elatise võlgnevuse saamiseks.
2.Kostjalt oli Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-19-10667 hageja ülalpidamiseks välja mõistetud elatis kuni hageja täisealiseks saamiseni 03.01.2020. Hagejal puudub iseseisev sissetulek, sest ta õpib XXX Norras. Hageja on praegu täielikult oma ema ülalpidamisel. Hageja lootis, et kostja jätkab vabatahtlikult hageja ülalpidamiseks elatise maksmist, sest isa on teadlik, et poeg õpib gümnaasiumis. Kahjuks ei ole kostja vabatahtlikult olnud nõus elatist tasuma.
3.Hageja igakuised vajadused ühes kuus on 1038,50 eurot: eluasemekulud 270,57 eurot, toidukulu 220 eurot, transpordikulu 125 eurot, sidekulud (telefon, internet) 49,93 eurot, tervishoiukulu 85 eurot, hügieenikulu 30 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 93 eurot, riiete ja jalanõude kulu 45 eurot, muud vältimatud püsikulutused (trenn, vabaaja veetmine jne) 120 eurot.
4.Hagejal puudub võimalus tööle minna, kuna elukoht on väikses linnas, kus töö saamine on raske. Hageja käib koolis iga päev kuni kella 15.15-ni.
2-20-17285 Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejale ülalpidamist nõutud ulatuses. Kostja keskmiseks netopalgaks viimase 6 kuu jooksul on 953,61 eurot. Kostja suhtes on alustatud mitmeid täitemenetlusi ja hageja poolt sissenõutavaks muutunud nõuete suurus kostja vastu on ca 3300 eurot. Kostja üritab nõudeid täita ja peale võlgnevuste tasumist jääb kostjale kätte ca 270 eurot, mis kulub kostja enda ülalpidamiseks. Kostja leiab, et oma halva majandusliku seisundi tõttu tuleb kostja vabastada hageja ülalpidamiskohustusest perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 1 alusel.
6.Oluline on tuvastada ka hageja ema sissetulekute suurus ning varaline seisund, sest ka emal lasub lapse ülalpidamise kohustus. Kostja märgib, et hageja ema ja kostja ühiskorter aadressil XXX on hageja ema ainuvalduses ning kostjale teadaolevalt hageja ema üürib korterit välja ning saab sellest üüritulu. Kostja ei nõudnud ühisvara jagamist ega nõudnud hageja emalt 1⁄2 tulust eeldusel, et hageja ema panustab saadud sissetuleku hageja ülalpidamisele.
7.Kostja ei nõustu hageja kulutuste suurusega. Kulu eluasemele võib olla 55 eurot, kulu toidule 100 eurot, kulu transpordile 10 eurot, sidekulud 10 eurot, hügieenikulu 5 eurot, koolikulu 10 eurot, kulu riietele ja jalanõudele 5 eurot.
8.Hagejal on endal võimalus saada sissetulekut. Hagejal on selleks peale kooli piisavalt aega ja hageja ei ole tõendanud, et tal puudub võimalus tööle minna. Hagejal on võimalus asuda elama XXXse, kus tal on olemas oma korter. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatise hageja ülalpidamiseks alates 23.11.2020 summas 150 eurot kuus kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Pooled ei vaidle, et hageja on täisealine laps, kes õpib käesoleval ajal XXX Norras. Hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Ülalpidamiskohustus lõppeb 2023. aasta jaanuaris, mil hageja saab 21-aastaseks. Hageja elab koos emaga Norras ja on ema ülalpidamisel. Kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejat ülal pidama.
11.Hagejal tuleb tõendada oma igakuiste vajaduste ja tavalisele elulaadile vastavate kulutuste suurus. Hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kululiikide lõikes on järgmised:
11.1.Eluasemekulu 55 eurot. Hageja on Q valla arvega tõendanud hageja kommunaalkulud elamul aadressil QQQ. Kohus ei nõustu laenumaksete arvestamisega. Hageja ema C võttis endale kohustuse tasuda eelnimetatud kinnistu soetamiseks võetud laenumakseid ja vastutab ainuisikuliselt laenulepingu maksete eest ning seega ei saa laenumakseid lugeda kostja poolt elatise tasumise kohustusena. Laenulepingust tulenevad kohustused on C lahusvaralised kohustused. Kui Norras elamine osutub hagejale üle jõu käivaks, siis on hagejal võimalik elada vanemate korteris XXX.
11.2.Toidukulu 100 eurot. Ainuüksi viide, et toit ei ole odav, ei saa olla põhjendus kallile toidukulule. Hageja ei ole selgitanud, milline võiks olla 19-aastase lapse toidukulu kuus. Arvestada tuleb sellega, et tegemist on hüpoteetilise ja eeldusliku toidukuluga, mille tõendamist hagejalt eeldada ei saa. Hageja käib koolis, kuid hageja ei ole esile toonud, kas riikliku koolitoiduga on võimalik arvestada. Kas hageja saab Norra riigilt toetusi või kulude hüvitist, ei ole hageja esile toonud.
2-20-17285
11.3.Transpordikulu 10 eurot. Kohus ei arvestanud bussikulu, sest puuduvad tõendid, et hageja on kuukaardi eest reaalselt tasunud. Pileti pealt ei nähu, et see on ostetud hagejale. Sõidukulusid Norra ja Eesti vahel ei saa pidada põhjendatuks, sest reisimine ei ole hädavajalik kulu.
11.4.Sidekulud 10 eurot. Hageja igakuised sidekulud summas 49,93 eurot on tõendamata. Arvelt nr 42221626 nähtub, et teenuse kasutajaks on C, kelle nimele registreeritud telefoni numbrit XXXXXXXX ei saa siduda hageja kuluga. Internetiteenust, mille eest tasub hageja ema elukaaslane G, ei saa arvestada hageja kuluna.
11.5.Tervishoiukulu (ravimid) 20 eurot. Kohtule esitatud müügikviitungitel puudub seos hageja ravimikuluga. Üldteada on, et põhjamaade kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, nohu, köha, mille ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine. Seetõttu on põhjendatud ravimikuluks 20 eurot kuus.
11.6.Hügieenikulu 20 eurot. Kohtule esitatud arvetel puudub seos hageja hügieenikuluga. Samas on üldteada asjaolu, et lapse hügieeni eest tuleb hoolt kanda ning inimene vajab aeg ajalt juuksuriteenust.
11.7.Kooliga seotud kulu 20 eurot. Hageja kulu 93 eurot kuus on seotud arvuti ostmisega, kuid kallimad ostud tuleb vanematel omavahel läbi rääkida. Seega ei ole kulu sellises ulatuses põhjendatud.
11.8.Kulutused riietele ja jalanõudele 45 eurot. Arvestades, et hageja elab kliimavööndis, kus laps vajab erinevaid riideid ja jalanõusid sõltuvalt aastaajast nii siseruumides kui välistingimustes, on vaja hageja garderoobi sageli ka uuendada. Kulutused riietele ja jalanõudele tuleb pidada mõistlikuks kuluks.
11.9.Muud kulutused 20 eurot. Ujumistrenni kulu tõendab arve nr 101618546 summas 116,93 eurot, millest tulenevalt kulu ühes kuus on 9,7 eurot. Arvestades, et lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aeg ajalt sõprade sünnipäevadel, kinos ja teatris, jm üritustel, siis on neil kulutused ka seoses nimetatuga.
11.10.Kokku on hageja põhjendatud kulu 300 eurot, millest kostja kanda jääb 150 eurot.
12.Hagejal puudub kinnisvara, äriühing või muu vara, mille arvelt saaks ta ennast üleval pidada. Kostja töötab ja kostja keskmine netopalk viimase 6 kuu jooksul on 953,61 eurot. Kostjal puudub nii kinnisvara, transpordivahend kui ka väärtpaberid. Peale võlgnevuste tasumist jääb kostjale kätte ca 270 eurot, mis kulub kostja enda ülalpidamiseks. Kostja elab oma elukaaslase (H) korteris ning nendevahelisel kokkuleppel tasub kostja ainult kommunaalarvete eest. Kostja eluaseme kulu on ca 120 eurot kuus, lisaks kulud toidule, tervishoiule, riietele, spordile, meelelahutusele ja elektrile.
13.Hageja ema töötab töötasuga 34 851,18 NOK (3455 eurot) kuus. Hageja on selgitanud, et XXX asuv korter on antud üürile sellise summaga, mis katavad korterile tehtavaid kulusid ning sealt reaalset kasu ei saa.
14.Võttes arvesse hageja abivajaduse ulatust, mis on 300 eurot ning eeltoodud asjaolusid, leidis kohus, et põhjendatud on määrata kostja poolt tasutavaks igakuiseks elatise summaks 150 eurot. Hagejal on vaba aega käia trennis ja lugeda raamatuid, hagejal on olemas juhiload ja sõiduk IZ 412 riikliku numbrimärgiga XXXXXX. Kohus on seisukohal, et vaba aeg ning sõiduki ja juhilubade olemasolu annavad hagejale eelise tööd leida ka siis, kui võimalik töökoht asub kodulinnast eemal.
2-20-17285 Apellatsioonkaebus
15.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega mõista välja kostjalt välja elatis hageja ülalpidamiseks alates 23.11.2020 summas 270 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni s.o 03.01.2023.
16.Maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata õigusnormide väära kohaldamise tõttu. Samuti on maakohus hinnanud ebaõigesti tõendeid, jätnud osad tõendid üldse tähelepanuta ja tuvastanud ebaõigesti asjaolud.
17.Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millest maakohus kulutuste suurust tuvastades lähtus, sh miks ta ei pidanud põhjendatuks hagis väidetud ning kohtuistungil põhistatud kulutuste suurust. Juhul, kui maakohus leidis, et väidetud kulutused ei ole tõendatud, tulnuks maakohtul seda ka hagejale selgitada ning nõuda täiendavate tõendite esitamist. Samuti on arusaamatu, miks tuvastas maakohus hageja kulutused üksnes hädavajalikus ulatuses (300 eurot kuus) ja piirdus ülejäänus osas paljasõnalise väitega. Elatise väljamõistmiseks peab kohus asjas esitatud tõendite alusel tuvastama abivajava isiku vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste suuruse, mitte nõustuma üksnes kohustatud isiku vastuväidetega.
18.Hageja ei saa esitada kõigi kulutuste suuruse kohta tõendeid ning kohus saab teatud ulatuses lähtuda ka hageja selgitustest ja põhistusest, et veenduda, kas tema väidetud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. On iseenesest mõistetav, et hageja vajab igapäevaseks eluks eluaset, toitu, riideid jne, ning paratamatult kaasnevad sellega kulud. Hageja on maakohtule esitanud oma kulutuste suurust tõendavad dokumendid ja lisanud selgitused. Maakohus paljasõnaliselt ja põhjendamatult jätnud arvestamata eluaseme laenukuludega. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus loeb 100 eurot toidule kuus piisavaks põhjendatud kuluks. Kohtupraktikas on välja kujunenud kuluks toidule, mida kohtud on lugenud mõistlikuks ja põhjendatuks, 150 – 240 eurot kuus. Hageja nõustub maakohtuga, et kulutused reisimiseks Norrast Eestisse ja tagasi ei ole hädavajalikud, kuid ühistranspordi kasutamine elukoha ja kooli vahel sõitmiseks on hädavajalik. Hageja palub lugeda hädavajalikuks kulutuseks transpordile 60,80 eurot. Hageja ei nõustu, et tema sidekulud on tõendamata. Kuludokumentidena kolmandatele isikutele (hageja ema ja hageja ema elukaaslane) adresseeritud arved ei tähenda seda, et tegemist ei ole hageja vajadusi tõendavate dokumentidega. On tavapärane, et selliste teenuste osutamise eest esitatakse arve ühele isikule, kuid teenuseid kasutab terve perekond. Maakohus, lugedes põhjendatud tervishoiukuluks 20 eurot, jättes tähelepanuta hageja poolt kohtuistungil esitatud ambulatoorsed epikriisid, milles on üles loetletud hageja kroonilised haigused. Piirdudes käsitlusega, et „põhjamaade kliimas esineb sageli ka viirushaiguseid, nohu, köha, mille ravimiseks on vaja osta ravimeid ja vitamiine“ ei saa kohus lugeda põhjendatud kuluks 20 eurot kuus. Hageja kroonilised haigused nõuavad regulaarselt retseptiravimite tarbimist, et mitte lasta neil ägeneda. Hageja esitas kohtule tõendid ravimikulude kohta. Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud hügieenikulu. Samuti ei vaidle hageja vastu maakohtu käsitlusele arvutiga seotud kulu osas, kuid ei nõustu kooliga seotud kulu vähendamisega 20 euroni. Hageja hinnangul on see kulu 40 eurot. Hageja vajab koolihariduse omandamiseks koolitarbeid ja ühistel klassi üritustel osalemiseks on tarvis samuti teha kulutusi. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega ujumistrennile tehtavate kulude osas. Hageja on välja toonud ainult liikmemaksu tasu, mis on ühes kuus on 116,93 eurot. Arvestades, et hageja suveperioodil ei treeni, tuleb treeninguteks kuluv summa korrutada 9 kuuga ja jagada 12 kuuga. Maakohus on eksinud arvutuskäigus. Hageja kulu ainuüksi trennile on 87,70 eurot. Lähtudes maakohtu käsitlusest, et „lapsed veedavad vaba aega ka kodust väljas koos sõpradega ja vanematega, käivad aegajalt
2-20-17285 sõprade sünnipäevadel, kinos ja teatris, jm üritustel, on neil kulutused ka seoses nimetatuga“, peaks hageja muud kulud olema vähemalt 100 eurot.
19.Kokku on hageja vajalikud ja põhjendatud kulu summas 891,30 eurot (eluasemekulud 270,57 eurot + toidukulu 220 eurot + transport 60,80 eurot + sidekulud 49,93 eurot + tervishoid (ravimid) 85 eurot + hügieenitarbed 20 eurot + kulutused koolikohustuse täitmiseks 40 + riided ja jalanõud 45 + muud vältimatud püsikulutused 100), millest kostja kanda peaks jääma pool, ehk 445,65 eurot. Hageja on vähendanud kostja osa 270 euroni.
20.Kostja on võimeline tasuma elatist täisealisele ülalpidamist vajavale lapsele taotletud ulatuses. Maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostjale kuulub kaasomandina koos hageja ema C-ga korteriomand aadressil XXX. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata igakuise elatise väljamõistmiseks täiendavalt 120 euro ulatuses. Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada ka selles osas hagi ning mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavalt igakuine elatis 120 eurot. Samuti tuleb täiendada maakohtu otsuse sissejuhatavat osa tsiviilasja hinnaga. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
23.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni XXX, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Samuti ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis igakuise elatise nõude rahuldamata 270 eurot ületavas osas ja jättis välja mõistmata elatise võlgnevuse enne hagiavalduse esitamist. Maakohtu otsus on seega selles ulatuses TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.
24.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha hageja osaliselt nõudest loobumise osas. Hageja on 23.11.2020 hagiavalduses esitanud lisaks igakuisele elatise nõudele (hagiavalduses märgitud alates 01.11.2020) ka tagasiulatuva ülalpidamisnõude ning 18.02.2021 kohtuistungil teatanud, et loobub elatise võlgnevuse nõudest. Hagiavalduses on hageja elatise võlgnevuse nõudena esitanud nõude perioodi kohta alates 01.01.2020 kuni 31.10.2020. Hageja on 12.01.2021 menetlusdokumendis palunud tagasiulatuvalt kostjalt elatis välja mõista alates 03.01.2020 kuni 31.10.2020. TsMS § 438 lg 1 2.lause sätestab, et kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Maakohus rahuldas hagi selliselt, et mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 23.11.2020, võtmata seejuures seisukohta, mis saab hageja nõudest enne seda kuupäeva, olles jätnud seejuures selgitamata, millises ulatuses on hageja oma nõudest loobunud. Hageja täpsustas ringkonnakohtus 23.11.2021 menetlusdokumendis, et soovib nõudest loobumise ettepaneku tagasi võtta ja palub rahuldada elatise nõue ka ajavahemiku 03.01.2020 kuni 22.11.2020 eest. Ringkonnakohus ei pea hageja sellekohast taotlust käesolevas menetlusstaadiumis võimalikuks. Hageja esitas
2-20-17285 apellatsioonkaebuse, milles taotleb hagi rahuldamata jäetud osas uue otsuse tegemist, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni (kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni) summas 270 eurot. Hageja ei ole taotlenud uue otsuse tegemist osas, milles maakohus ei rahuldanud hageja nõuet elatise võlgnevuse väljamõistmiseks. TsMS § 634 lg 1 kohaselt võib apellant kuni apellatsioonitähtaja lõpuni kaebust muuta ja täiendada, muu hulgas laiendada kaebust kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud. Kuna hageja esitas kaebuse täienduse alles 23.11.2021 (seega apellatsioonitähtaja järgselt), ei saa ringkonnakohus seda enam arvesse võtta ja hageja taotlus tuleb jätta tähelepanuta. Hageja poolt hagist loobumise tagasivõtmise osas märgib ringkonnakohus, et iseenesest on hagejal õigus kuni loobumistaotluse lahendamiseni ümber mõelda ja avaldus tagasi võtta (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 18), kuid käesoleval juhul ei oma see mõju ringkonnakohtus asja lahendamise ulatusele. Nii nagu kolleegium eelnevalt märkis, on ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse piiridega ja selleks, et ringkonnakohus saaks kontrollida ka elatise võlgnevuse summa välja mõistmata jätmise seaduslikkust, pidanuks hageja selle vaidlustama.
25.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on täisealine kostja laps, kes õpib käesoleval ajal XXX Norras ning elab koos emaga Norras ja ei oma iseseisvat sissetulekut ega vara enda ülalpidamiseks. Ülalpidamiskohustus lõppeb gümnaasiumi lõpetamisega või 2023. aasta jaanuaris, mil hageja saab 21-aastaseks. Maakohus leidis eelnevast tulenevalt õigesti, et hageja on ülalpidamise saamiseks õigustatud isikuks PKS § 97 p 2 tähenduses ja kuna kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus hagejat ülal pidama, on hageja õigustatud esitama selleks kostja vastu elatise nõude. Samuti leidis maakohus õigesti, et hagejale kui täisealiseks saanud lapsele ülalpidamise ulatuse määramiseks tuleb hagejal tõendada oma igakuised vajadused ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus. Seejärel lähtus aga maakohus osaliselt ebaõigesti hageja vajaduste ja kulutuste suuruse hindamisel mitte hageja poolt esitatud tõenditest, vaid sellest, kas ja kui suures ulatuses on kohtu hinnangul need kulud põhjendatud. Samuti jättis maakohus osaliselt hageja kulude tõendamiseks esitatud tõendid hindamata ja osaliselt hindas neid ebaõigesti. Selliste minetuste tõttu jõudis maakohus ebaõigele järeldusele hageja vajaduste ja nende rahuldamiseks tehtavate igakuiste kulutuste suuruse osas. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vabaneb hageja ülalpidamiskohustusest 150 eurot ületavas osas PKS § 102 lg 1 alusel. Maakohus ei hinnanud õigesti kostja igakuiste kulutuste suurust ega võrrelnud seda kostja sissetulekuga. Eeltoodud materiaalõiguse ja menetlusnormi rikkumised tõid ringkonnakohtu hinnangul kaasa ebaõige kohtulahendi, mille tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada.
26.Hageja tõi maakohtus esile, et tema igakuiste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused on kokku summas 1038,50 eurot, millest moodustavad: eluasemekulud 270,57 eurot; toidukulud 220 eurot; transpordikulud 125 eurot; sidekulud 49,93 eurot, tervishoiukulud 85 eurot; hügieenikulud 30 eurot; kooliga seotud kulud 93 eurot; kulud riietele ja jalanõudele 45 eurot; muud kulud (ujumistreening, raamatud, sünnipäevad, meelelahutus jne) 120 eurot. Kostja vaidles osaliselt hageja kuludele vastu. Kostja hinnangul on hageja põhjendatud kuluks: eluasemekulu 55 eurot; toidukulu 100 eurot; transpordikulu 10 eurot; sidekulu 10 eurot; hügieenikulu 5 eurot; kooliga seotud kulud 10 eurot; riiete ja jalanõude kulu 10 eurot; muud kulud ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulu on kokku summas 300 eurot, millest kostja kanda jääb 150 eurot. Apellatsioonkaebuses märgib hageja, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud on kokku summas 891,30 eurot (eluasemekulud 270,57 eurot + toidukulu 220 eurot + transport 60,80 eurot + sidekulud 49,93 eurot + tervishoid (ravimid) 85 eurot + hügieenitarbed 20 eurot + kulutused koolikohustuse
2-20-17285 täitmiseks 40 + riided ja jalanõud 45 + muud vältimatud püsikulutused 100), millest kostja kanda peaks jääma pool, ehk 445,65 eurot. Hageja on vähendanud kostja osa 270 euroni. Pooled ei vaidlusta maakohtu järeldust osas, milles maakohus tuvastas hageja hügieenikuluna 20 eurot ning riiete ja jalanõude kuluna 45 eurot.
26.1.Maakohus leidis, et hageja põhjendatud eluasemekuluks on kommunaalkulud 55 eurot, jättes selle kulu hulgast välja kulu eluasemelaenu igakuise makse ulatuses hagejale langevas osas. Maakohus leidis, et eluasemelaen on hageja ema kohustus ja kohus seda seetõttu arvesse võtta ei saa. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Eluasemelaen on nii nagu iga teine eluasemega seotud kulu, mida saab arvesse võtta juhul, kui ülalpidamist vajav isik kasutab selle laenuga omandatud kinnisasja. Kohtule esitatud Totens Sparebank tõendi kohaselt on igakuise eluasemelaenu makse suuruseks 4609,05 Norra krooni (431,15 eurot) (tl 31, tõlge tl 47). Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et see summa kuulub jagamisele kahega. Nimelt kasutab selle eluasemelaenuga ostetud kinnisasja lisaks hagejale ja tema emale ka hageja ema elukaaslane. Hageja väitel maksab hageja ema elukaaslane lisaks hageja emale täiendavalt pangale eluasemelaenu, kuid selle kohta hageja kohtule tõendeid esitanud ei ole. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et 431,15 eurot tuleb jagada kolmega ja sellest tulenevalt moodustab hageja eluasemekulu koos kommunaalkuludega 198,72 eurot.
26.2.Maakohus pidas hageja põhjendatud toidukuluks 100 eurot kuus. Hageja väitel on see kulu 220 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tuvastatud toidukuluks tuleb lugeda 100 eurot kuus, aga mitte seetõttu, et selline kulu on põhjendatud, vaid et hageja ei ole toidukulu suuremas ulatuses tõendanud. Hageja ei ole maakohtule esitanud ühtegi tõendid selle kohta, mis ulatuses ühes kuus toidule raha kulub.
26.3.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et hageja transpordikulu on üksnes 10 eurot kuus. Ehkki maakohus hindas selle kulu juures tõendeid, järeldas ta esitatud tõenditest ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud bussisõidu kulu kandmist. Hageja esitas kohtule bussisõidu 30 päeva kaardi, mille kohaselt see maksab 650 Norra krooni (60,80 eurot) (tl 32, tõlge tl 48). Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja peab kooli jõudmiseks ja koolist koju naasmiseks kasutama transpordivahendina bussi. Samuti saab esitatud kuukaardist teha järelduse, et selle eest on makstud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et hageja igakuiseks transpordikuluks on 60,80 eurot.
26.4.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud sidekulu summas 49,93 eurot kuus ja põhjendatud kuluks saab selles osas pidada 10 eurot. Ringkonnakohus maakohtu sellise järeldusega ei nõustu. Vaidlust ei ole, et hageja kasutab telefoni. Hageja on ringkonnakohtu hinnangul Talkmore arvega tõendanud, et hageja telefonikulu on 254,15 Norra krooni (23,77 eurot) kuus (tl 35, tõlge tl 51). Samuti kasutab hageja internetti ja internetiarve on hageja pere peale 839 Norra krooni (78,48 eurot) (tl 36, tõlge tl 52), mis kolmega jagatuna moodustab 26,16 eurot. Seega on hageja tõendanud enda sidekulud summas 49,93 eurot (=23,77+26,16) kuus.
26.5.Maakohus pidas hageja põhjendatud ravimikuluks 20 eurot kuus, leides, et kohtule esitatud müügikviitungitel puudub seos hageja ravimikuluga. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendamatult, et lähtudes viirushaigustest tuleb põhjendatud ravimiskuluks pidada üksnes 20 eurot kuus. Maakohus jättis seejuures arvesse võtmata hageja poolt esitatud ambulatoorsed eprikriisid 2018. a ja 2019. a, millest nähtub, et hageja põeb kõrgvererõhutõbe, maksafibroosi ja tal on tuvastatud neerutsüst (tl 69-70). Nendest tõenditest tulenevalt ei saa kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et hageja ravimiskulud ei saaks olla suuremad kui 20 eurot. Hageja on esitanud apteegiarved kokku summas 968,46 Norra krooni (90,59 eurot) (tl 37, tõlge tl 56), mille kohaselt on ostetud 2021. a jaanuaris vitamiine ja ravimeid. Seejuures
2-20-17285 tuleb arvesse võtta, et kostja ei ole hageja haiguste, nende ravimiseks vajalike ravimikulude suuruse ega hageja poolt esitatud tõendite osas maakohtus vastuväiteid esitanud. Omaksvõtt tähendab TsMS § 231 lg 2 järgi faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnalist nõustumist kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Antud juhul tuleb kostja omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 kohaselt hageja ravimikulude ulatuse osas eeldada. Maakohus on küsinud ka istungil kostja seisukohta hageja kulude osas, kuid ravimikulude osas ei ole kostja oma seisukohta avaldanud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja ravimikulud on tõendatud hageja poolt väidetud ulatuses, s.o 85 eurot kuus.
26.6.Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kooliga seotud kulu on 20 eurot kuus. Hageja väitel on see kulu 40 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja tuvastatud kooliga seotud kuluks tuleb lugeda 20 eurot kuus, aga mitte seetõttu, et selline kulu on põhjendatud, vaid et hageja ei ole sellist kulu suuremas kui 20 euro ulatuses tõendanud.
26.7.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus eksis muude kulude hulka liigituva ujumistreeningu kulu suuruse arvutamisel. Maakohus leidis, et hageja ujumistreeningu kulu tõendab arve nr 101618546 summas 1250 Norra krooni (116,93 eurot) (tl 42, tõlge tl 59) ning jagas selle summa 12-ga, saades 9,7 eurot kuus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et selline arve hageja kulu tõendab, kuid nõustub hagejaga, et liikmemaksu summa on toodud ühe kuu, mitte aasta kohta, mistõttu ei saanud kohus seda summat 12-ga jagada. Arvestades, et vaidlustamata asjaoludel hageja suveperioodil ei treeni, tuleb treeninguteks kuluv summa korrutada 9-ga ja alles seejärel jagada 12-ga. Hageja kulu ainuüksi ujumistreeningule moodustab seetõttu 87,70 eurot. Hageja väitel moodustab muu kulu koos ujumistreeningu ja meelelahutusega kokku 100 eurot. Ringkonnakohus sellega aga ei nõustu. Nimelt ei ole hageja tõendanud ujumistreeningule lisaks muude kulude tekkimist.
26.8.Seega eeltoodust tulenevalt on hageja igakuised tõendatud kulud kokku 667,15 eurot, millest kummagi vanema osa moodustab 1⁄2 s.o 333,58 eurot. Kuna hageja on nõustunud kostja poolt hageja ülalpidamiseks kantava osa vähendamisega 270 euroni, tuleb lähtuda sellest, et kostja poolt hagejale kuni hageja õpingute lõpetamiseni või kuni hageja 21-aastaseks saamiseni antava ülalpidamise kohustus on 270 eurot kuus.
27.Järgnevalt tuleb hinnata, kas PKS § 102 lõikest 1 tulenevalt on alust kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust osas, milles maakohus tuvastas kostja igakuiseks sissetulekuks 953,61 eurot. Samuti ei ole hageja vaielnud vastu kostja väitele, et kostja igakuised kulud on 489 eurot kuus ning et kostjal on hagile vastuse koostamise aja seisuga hageja ees varasemalt tekkinud elatise võlgnevus summas 2964,87 eurot, millest täitemenetluses sissenõudmiseks esitatud elatise võlgnevuse jääk on 1698,87 eurot. Kostja väitel ei jää talle eelnevast tulenevalt igakuiselt alles hageja nõutud ulatuses rahalisi vahendeid. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ebaõige on ka maakohtu järeldus, et kostja sissetulek ei võimalda tal hageja nõutud ulatuses ülalpidamiskohustust täita. Kolleegium on seisukohal, et kostja igakuiste kuludena saab arvesse võtta üksnes igakuised kulud 489 eurot kuus, mitte summasid, mida kostja tasub elatise võlgnevusena kohtutäiturile või mille ulatuses võlgneb kostja varem tasumata jäetud elatisena hagejale. Tegemist on hageja ülalpidamiseks välja mõistetud summadega, mitte kostja enda toimetulekuks vajalike kuludega, mistõttu ei saa neid kostja igakuiste kuludena arvestada. Vastupidine järeldus ei oleks kolleegiumi hinnangul ka põhjendatud, kuna sellisel juhul ei oleks võlgnik motiveeritud tasuma varasemat elatise võlgnevust.
2-20-17285
28.Samas nõustub ringkonnakohus hagejaga, et ka XXX asuva korteri kaasomanikuks olemisest tulenevalt on kostjal võimalik anda ülalpidamist suuremas ulatuses kui 150 eurot kuus. Pooled ei vaidle, et hageja ema ja kostja kaasomandis on XXX asuv korter. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole XXX asuva kaasomandis oleva kinnisasja puhul tegemist sellise varaga, mida ei oleks kostjal võimalik võõrandada ja selle arvelt ülalpidamiskohustust täita.
29.Kostja sissetulekust ja varalisest seisundist tulenevalt ei ole võimalik käesoleval juhul tuvastada asjaolusid, mis annaksid alust vähendada kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ning ringkonnakohus peab seega kostjat võimeliseks tasuma hagejale 270 eurot kuus ülalpidamiseks, mille tõttu tuleb kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista elatis 270 eurot kuus alates 23.11.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
30.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hagi suuremas ulatuses rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude teistsugust jaotust ei tingi. Hagi jäi rahuldamata elatise võlgnevuse nõudes ja ka igakuise elatise nõudes on tegemist selle osalise rahuldamisega, kuna hageja soovis hagiavalduses kostjalt igakuiselt 350 euro välja mõistmist.
31.Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas jätnud märkimata tsiviilasja hinna. Ringkonnakohus parandab TsMS § 137 lg 11 ja TsMS § 442 lg 2 p 51 alusel maakohtu eksimuse ja märgib tsiviilasja hinnaks hageja nõudest ja TsMS § 129 lõikest 2 tulenevalt 3150 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Lähtudes apellatsioonkaebuse rahuldamisest tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
33.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 12.11.2021 ja 23.11.2021 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 480 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 6 tunni ulatuses tunnihinnaga 80 eurot (käibemaksuta).
34.Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjades märgitud toimingud maakohtu otsusega tutvumine ja apellatsioonkaebuse koostamine on põhjendatud ning nende ajakulu kokku 5 tundi on õigusteenuse osutamiseks samuti põhjendatud ja vajalik. Seevastu ei ole põhjendatud toiminguks 23.11.2021 vastuse koostamine, kuna sisuliselt hageja kohtu küsimusele ei vastanud (elatise võlgnevuse nõude perioodi kohta), vaid esitas põhjendamatu taotluse võlgnevuse väljamõistmiseks ringkonnakohtus. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 5 tundi.
35.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 80 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist
2-20-17285 sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot tund (käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr mahub nimetatud piiridesse.
36.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 400 eurot (käibemaksuta).
37.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.