lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-10069/18

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-10069/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-21-10069/28Viru Maakohus Rakvere kohtumaja27.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 16. detsember 2021

Tsiviilasja number

2-21-10069

Tsiviilasi

V.K. hagi S.K.i vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.K.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja):

XXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

S.K.

(isikukood

Vastustaja (hageja): V.K. (hageja) (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaili Siilak

1.Võtta S.K.i apellatsioonkaebus Viru Maakohtu
23.novembri 2021. a otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Tühistada Viru Maakohtu 23. novembri 2021. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1.Viru Maakohtu menetluses oli V.K. (hageja) hagi S.K.i (kostja) vastu abielu lahutamiseks, mille maakohus lahendas 23. novembri 2021. a otsusega. Kostja esitas 29. novembril 2021 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus kostjat vahetult ära kuulanud. 30. septembri 2021. a videoistungil ei töötanud helisüsteem, mistõttu lükati istung edasi. Kostja lubati etapeerida järgmisele istungile Rakvere kohtumajja, kuid seda ei tehtud. Seega on maakohtu otsus koostatud ilma kostja seisukohta küsimata. Kostja eeldas, et koos abielu lahutusega toimub ka tema poolt nõutud vara jagamine. Kostjat ei teavitatud, et tal tuleb selleks esitada hagiavaldus ning tasuda riigilõiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Viru Maakohtu
23.novembri 2021. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
3.TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 1 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on oluliselt rikutud õigusliku ärakuulamise või menetluse avalikkuse põhimõtet.

TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

4.Isik võib osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Kostjal ei ole menetluses esindajat olnud. 30. septembri 2021. a kohtuistungi protokollist (tl 25) nähtuvalt osales kostja istungil isiklikult virtuaalselt. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esines istungi korraldamisel tehnilisi vigu, kostja ei saanud aru, mida räägitakse kohtusaalis ning kohtusaalis oli väga halvasti kuulda, mida räägib kostja, oli suur kaja (tl 25). Kohtunik selgitas, et kuna ei ole hästi aru saada, mida kostja räägib, ei ole võimalik istungiga edasi minna. Järgmisele istungile tuleb kostja kohale etapeerida (tl 25 pöördel). Maakohus palus 21. oktoobri 2021. a kirjaga hagejat teavitada, millised on hageja menetluslikud taotlused (tl 27). Hageja vastas 28. oktoobril 2021, paludes teha asjas sisuline lahend ilma uut istungit korraldamata (tl 30). Kostjale sarnast päringut edastatud ei ole ning kostja seisukohta hageja 28. oktoobri 2021. a menetlusdokumendi kohta küsitud ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teist istungit asjas ei toimunud.
5.Igal isikul on nii PS §-st 24 kui ka TsMS-st tulenevalt õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures, olla kohtu poolt ära kuulatud ning osaleda oma asja lahendamise juures. Õigusliku ärakuulamise tagamiseks peab kohus teatud olukordades selgitama menetlusosalisele ka asjaolude või tõendite esitamise vajadust. Kohtuistungi esemeks on põhimõtteliselt tsiviilõigusliku kohtuasja kogu sisu nii oma materiaalõiguslikust kui ka menetlusõiguslikust küljest. Kohtuistungil võivad pooled sõltuvalt menetlusstaadiumist, vastaspoole käitumisest ja kohtu selgitustest esitada taotlusi, tuua esile asjaolusid ja anda selgitusi, mis oma üksikasjades ei pruugi väljaspool tegelikku istungiolukorda olla kindlalt ettenähtavad (Riigikohtu 3. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 20). Maakohus rikkus asja lahendamisel oluliselt menetlusõiguse normi, jättes sisuliselt kohtuistungi pidamata ja kostja menetluslikku põhiõigust, jättes kostja ära kuulamata.
30.septembri 2021. a kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei saanud kostja oma seisukohta avaldada tehniliste tõrgete tõttu ega kuulnud ka maakohtu selgitusi. Kostja sai pärast
30.septembri 2021. a istungi õiguspäraselt eeldada, et asjas toimub teine istung, kuhu ta viiakse isiklikult kohale, kuid seda ei tehtud. Kostjalt ei ole muid seisukohti menetluse läbiviimise osas küsitud. Ringkonnakohus ei saa rikkumist ise kõrvaldada. Tsiviilasja materjalidest ning esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt on kostja soovinud koos abielu lahutamise nõudega lahendada ka ühisvara jagamise küsimust, mis on seadusega lubatav (PKS § 37 lg 1). Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et talle ei selgitatud vastava hagiavalduse esitamise ja riigilõivu tasumise kohustust vara jagamise soovi korral. Ringkonnakohus ei saa esimesena võtta menetlusse ja hakata lahendama nõuet, mida ei ole maakohus menetlenud. Seega tuleb asi saata tervikuna tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
6.Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda.
7.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja