Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2016. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-9883
Tsiviilasi
Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. septembri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Demišini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Aleksei Demišin (isikukood: XXXXXX); esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (kostja): Korteriühistu Kangelaste 4 (registrikood: 80145451); esindaja Aleksandr Gamazin
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
esindajad
RESOLUTSIOON
2.Tühistada Viru Maakohtu 30 septembri 2015. a otsus osas, millega maakohus jättis Aleksei Demišini hagi
5.detsembri 2013. a Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja menetluskulude jaotuse osas.
Teha Viru Maakohtu 30. septembri 2015. a otsuse tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Aleksei Demišini hagi osaliselt. Tuvastada 5. detsembri 2013. a Korteriühistu Kangelaste 4 üldkoosoleku otsuse p 5 tühisus. Muuta menetluskulude jaotus ning jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
4.Jätta Viru Maakohtu 30. septembri 2015 otsus muus osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Lugeda Viru Maakohtu 30. septembri 2015. a otsuse resolutsioon sõnastatuks järgnevalt:
5.1.Jätta Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu korteriühistu 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks rahuldamata.
5.2.Rahuldada Aleksei Demišini hagi Korteriühistu Kangelaste 4 vastu korteriühistu 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks ning tuvastada korteriühistu 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsuse p 5 tühisus.
5.3.Jätta menetluskulud maakohtus poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksei Demišin (hageja) esitas 4. märtsil 2014. a hagi Korteriühistu Kangelaste 4 (kostja) vastu korteriühistu üldkoosoleku 5. detsembri 2013. a otsuse p 3 tühistamiseks ning p 5 kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 5. detsembril 2013. a kostja üldkoosolek, millel võeti mh vastu otsus parkimiskohtade kasutamise korra (otsuse p 3) ja dokumentide koopia tegemise tasu kehtestamiseks (otsuse p 5). Hageja ei saanud koosolekust osa võtta. Parkimiskorra kehtestamine ei kuulu kostja volituste hulka, selleks on vajalik kaasomanike otsus, mis eeldab 100% kaasomanike nõusolekut. Parkimiskorra kohta tehtud otsus on ebaseaduslik ja seetõttu tühine. Üldkoosoleku otsus, millega kinnitati dokumentide koopia valmistamise tasu tariif 5 eurot A4 formaadis lehekülje eest, on
vastuolus seaduse, kostja põhikirja ja hea usu põhimõttega. Tegemist ei ole lihtsalt paljundamisteenusega, vaid ühistu ja juhatuse tegevust puudutavate dokumentide ühistu liikmetele väljastamisega. Otsusega piiratakse hageja kui korteriühistu liikme põhikirjas sätestatud õigust saada teavet ühistu tegevuse ja otsuste kohta. Kostja põhikiri ega seadus ei näe ette korteriühistu või selle juhatuse tegevuse ja/või otsuse kohta teabe saamist tasu eest. Korteriühistu eelarves on arvestatud kantseleikulud. Otsuse eesmärk on vältida edaspidiseid avaldusi korteriomanikelt, eelkõige hagejalt. Tasu 5 eurot A4 lehekülje eest on ebaproportsionaalne.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Ekslik on hageja seisukoht, et parkimiskorra kehtestamiseks on vaja kaasomanike otsust. Otsuseid korteriühistu üldkoosolekul võtavad vastu kaasomanikud. Parkla kasutamise korra kinnitamine ei ole kinnistu majandusliku otstarbe oluline muutmine. Hageja poolt vaidlustatud kostja koosoleku otsus parkimiskorra kehtestamise kohta ei riiva kellegi omandiõigust. Hageja eksib arvates, et paljundamise eest tasu kehtestamisega rikutakse tema õigust teabe saamiseks ühistu tegevuse kohta ning juhatuse otsuseid. Teatud dokumendid, nt juhatuse ja üldkoosoleku otsused, pannakse välja teadete tahvlile või postkastidesse. Majaelanikel on võimalus tutvuda dokumentidega raamatupidamises või juhatuse vastuvõtu ajal. Kuivõrd hageja nõuab dokumente paberil, toob see kaasa materiaalseid kulutusi. Kostjal paljundusmasinat ei ole, mistõttu tuleb hageja nõuete rahuldamiseks paljundada dokumendid mujal. Arvestades selleks tehtavaid kostja pingutusi, maksab selliselt ühe lehekülje paljundamine keskmiselt 5 eurot. Kantseleikulude hulka käsitletav paljundamine ei kuulu. Hageja poolt vaidlustatav otsus ei ole vastuolus hea usu põhimõtetega, kuna hagejal on võimalus saada ühistu dokumente mitmel muul viisil.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. septembri 2015. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks õigusabikulu 140 eurot. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt jääb parkimiskorra vastuvõtmine ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse, milleks piisab kaasomanike häälteenamusega vastuvõetud otsusest. Kostja 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsus (protokolli p 3) ei käsitle parkimiskohtade kindlaksmääramist, vaid kehtestab elamu juures oleva parkla kasutamise korda üldtunnustatud üldinimlike reeglitena. Korraga kehtestatud küsimuste otsustamine ei nõua kõigi korteriomanike nõusolekut, otsusega ei määratud kindlaks korteriomanike parkimiskohti, vaid rõhutati, et kasutada võib iga vaba parkimiskohta.
5.detsembri 2013. a üldkoosoleku otsusega (protokolli p 5) kehtestatud paljundamistasu ei riku hageja õigust saada korteriühistu liikmena teavet ühistu tegevuse kohta, sh juhatuse otsuseid. Hageja ei ole viidanud ühelegi normile, mis kohustaks hagejat andma ühistu tegevuse kohta käivat informatsiooni paberil. Paljundamistasu kehtestamine ei tähenda, et hageja ei võiks teda huvitavate ühistu dokumentidega tutvuda nende hoidmiskohas ja saada neid elektrooniliselt. Elektrooniliselt saadud dokumente võib hageja talle vajalikus koguses ja sobiva hinnaga välja trükkida.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus ei ole viidanud ühelegi materiaalõigusnormile, mida kohus kohaldas, ei märkinud tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldused, ei analüüsinud esitatud tõendeid ega põhjendanud tõendite arvestamata jätmist.
5.detsembri 2013. a üldkoosoleku otsust (protokolli p 3) tuleb käsitleda parkimiskohtade kindlaksmääramisena seetõttu, et vastuvõetud reeglid kehtestavad piirangud parkla kasutamiseks ja see riivab omanike õigusi. Kaasomandi kasutuskorra määramiseks on vajalik kaasomanike otsus, mis eeldab 100% korteriomanike nõusolekut. Kuna korteriühistu majandustegevus ei ole samaväärne korteriomanike kokkuleppega, siis on üldkoosoleku otsused parkimise kohta seadusevastased. Korteriomanike üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped ning neid saaks selliselt käsitleda üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ning kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 7 teises lauses sätestatu kohaselt on liikmel õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri. Sätte sõnastusest lähtuvalt on tegemist paberkandjal oleva informatsiooniga. Maakohtu järeldus, et hageja võiks teda huvitavate ühistu dokumentidega tutvuda nende hoidmiskohas ja saada neid elektrooniliselt on oletuslik ning ei ole kooskõlas asja materjalidega. Kostja ei ole väitnud, et temal on võimalus ja valmisolek saata hagejale ühistu tegevusega seotud dokumendid elektrooniliselt. Ülemäära suure paljundamistasu kehtestamisega piiratakse hageja kui korteriomaniku ja korteriühistu liikme õigust teabele ning rikutakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 32 väljendatud üldise ühinguõigusliku hea usu põhimõtet. Korteriühistu liikme teabeõigus on sarnane äriühingu osaniku õigusega teabele, mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust kaitset. Teabe andmisest keeldumise aluseks saab olla üksnes asjaolu, et teabe andmine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele. Sealjuures ei saa tegemist olla hüpoteetilise ohuga, vaid oht peab olema tegelik ja huvide kahjustamine, mis võib tulevikus aset leida, peab olema oluline (Riigikohtu 17. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13). Korteriomanikul ei ole ilma teabeõiguseta võimalust teostada korraliselt omandiõigust, sh õigust korteriomandit vallata, kasutada ja käsutada. Üldkoosoleku otsus paljundamistasu osas on hea usu põhimõtte vastane. Paljundamistasu on äärmiselt ebaproportsionaalne ja korteriühistu liikmeid ebamõistlikult kahjustav. Hageja esitas kohtule paljundamistööde võrdlevad tasud, mis kõiguvad 0,03 – 0,07 eurot ühe lehekülje koopia eest.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Apellatsioonkaebus on ebaõigesti menetlusse võetud, kuna selle põhjendustes on märgitud, et vaidlustatakse Harju Maakohtu 24. augusti 2015. a vaheotsust. Maakohus nõustus kostja vastuväidetega hagiavaldusele ning sel juhul ei pea kohtuotsus toetuma materiaalõigusele. Kostja leidis, et hageja esitab apellatsioonkaebuses uusi väiteid, mida ta pole maakohtus esitanud. Parkimiskord ei ole kinnisasja sihtotstarbe oluline muudatus, seega ei ole asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja § 74 asjakohased. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjades nr 2-12-39925 ja nr 2-13-8500 kinnitanud, et korteriühistu juhatuse ja üldkoosoleku otsused ei riku hageja õigusi ega isiklikke huve. Hageja teabesaamise õigust ei ole rikutud. Nimetatud küsimus on lahendatud Tartu Ringkonnakohtu
28.augusti 2015. a otsusega tsiviilasjas nr 2-13-8500. Hageja ei too esile põhjendusi, miks kostja otsus kehtestada paljundamistasu 5 eurot ühe lehekülje eest on ebaseaduslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 5. detsembri 2013 üldkoosoleku otsuse p. 5. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab kostja 5. detsembri 2013 üldkoosoleku otsuse p-i 5 tühisuse. Ühtlasi muudab
ringkonnakohus osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust ja rahalist suurust (TsMS § 174 lg 5). Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
7.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 järgi on korteriühistu liikmel õigus pöörduda ebaseadusliku üldkoosoleku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Hageja nõuab kostja üldkoosoleku otsuse p-i 3, millega kehtestati parkimiskohtade kasutamise kord, tühistamist ja üldkoosoleku otsuse p-i 5, millega kinnitati korteriühistu liikmete avaldustel dokumentide kopeerimine tariifiga 5 eurot A4 formaadis lehekülje eest, kehtetuks tunnistamist. Maakohus jättis hageja mõlemad nõuded rahuldamata, apellatsioonkaebuses on hageja vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude kostja
5.detsembri 2013. a üldkoosoleku otsuse p 3 tühistamiseks rahuldamata. Nimetatud punktiga kinnitati parkimiskohtade kasutamise kord (tl 8). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et üldkoosoleku otsuse p-ga 3 kinnitatud kord ei määra kindlaks konkreetsete parkimiskohtade kasutamist, vaid kehtestab üldise iseloomuga reeglid (nt juht peab sõiduki parkima üksnes märgistatud kohas ja suhtuma teistesse sõidukite valdajatesse lugupidamisega). Vastuvõetud kord ei muuda kaasomandi valitsemist, vaid puudutab kaasomandi eseme korrashoidmist ja on seega käsitatav tavapärase korteriomanike huvidele vastava valitsemisena korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 6 p 2 mõttes. Korrapärase valitsemise piires võivad korteriomanikud otsustada küsimusi häälteenamusega (KOS § 15 lg 3). Kostja kui korteriühistu valitseb kaasomandit KOS § 8 lg 1 järgi. (Riigikohus leidis samade poolte vahel 15. aprilli 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-2915 p.-s 11 ja 12, et parkla laiendamine ei ole korteriomandi valitsemise küsimus, kuid seda võib otsustada AÕS § 72 lg 1 järgi korteriomanike enamuse otsusega).
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult jätnud hageja nõude kostja 5. detsembri 2013. a üldkoosoleku otsuse p 5 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja üldkoosoleku otsus, mille kohaselt on ühistu kehtestanud tasu dokumentide koopiate valmistamise eest 5 eurot ühe A4 formaadis lehekülje eest on põhjendamatult kõrge ja vastuolus heade kommetega. Korteriühistu liikme KÜS § 13 lg-st 3 tulenev õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Juriidilise isiku puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav, tühisuse aluseks saab olla mõni MTÜS §-s 241 sätestatud puudus (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12). MTÜS § 241 esimese lause kohaselt on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2. Heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist (vt Riigikohtu 18. juuli 2011. a otsuse tsiviilasjas 3-2-1-5011 p 13).
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et korteriühistu poolt kehtestatud tasu 5 eurot ühe lehekülje eest dokumentide koopiate valmistamiseks ei ole põhjendatud ega mõistlik. Korteriühistu liikmetel on õigus MTÜS § 21 lg 7 teise lause järgi saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. MTÜS § 28 lg 5 kohaselt peab juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on hagiavalduses viidanud ka kostja põhikirja p 3.1. alapunktile 4, mille järgi on ühistu liikmel õigus saada teavet ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta.
11.Õigus informatsioonile ei tähenda aga seda, et teabe andmiseks kohustatud isik peab kandma ka sellega seotud kulutused ning korteriühistu kulutuste hüvitamise nõue ühistu liikme vastu ühistu tegevusega seotud dokumentide ärakirjade väljastamise eest võib iseenesest olla põhjendatud. Nii võib korteriühistu võtta KÜS § 14 lg 2 järgi tõendi väljastamisega seotud kulude katteks tasu. Õige on kostja väide, et vastava tehnika olemasoluta on koopia tegemine dokumendist lisaks otsestele kuludele ajamahukas (sõit kesklinna, arve väljastamine ja selle tasumine, tl 35). Tegemist on kuludega, mida kaetakse korteriühistu vahenditest. Kostja on menetluses leidnud, et ühistu liikmetel on õigus saada dokumentidest elektrooniliselt ärakirja juhul, kui see on elektroonilisel kujul olemas (tl 35). Seega juhul, kui kostja tegevust puudutav ei ole kättesaadav elektrooniliselt, edastab kostja ärakirjad üldjuhul paberkandjal.
12.Kostja poolt kehtestatud tasu dokumendi koopia väljastamise eest viis eurot lehekülje kohta on ringkonnakohtu hinnangul korteriühistu liikmeid ebamõistlikult kahjustav ja seega heade kommete vastane TsÜS § 38 lg 2 järgi. Juhul, kui ühistu liige soovib ühistu juhtimise osas saada teavet, mille maht on mitmel leheküljel, võib kõrge tasunõue korteriühistu tegevust puudutava dokumentatsiooni ärakirjade saamisel piirata tema võimalusi osaleda korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühises majandamises. Ringkonnakohus möönab, et hageja menetluses võrdlusena esitatud (tl 75 jj) paljundustööde tasud ei pruugi peegeldada kostja kulutusi nt juhul, kui taotlus ärakirja saamiseks puudutab vaid ühte lehekülge. Kulude katteks on kostjal võimalus kehtestada mõistlik tasu lehekülje koopia tegemise eest ning lisaks ühekordne, lehekülgede arvust sõltumatu tasu paljundamisega seotud muude kulutuste katteks (nt sõidukulud koopiakeskusse vms).
13.TsMS § 174 lg 5 kohaselt muudab kõrgema astme kohus vajaduse korral madalama astme kohtu kindlaksmääratud menetluskulude rahalist suurust juhul, kui madalama astme kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ja kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata. Sellest tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskulude 140 eurot osas. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.